Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. juuni 2020, kell 11:31

NB! Alates 1. juunist 2020 on Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum püsiekspositsiooni ja külastuskeskuse uuendamiseks suletud! Avame sügisel 2020! Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on muuseum Tartu vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on Baltimaade suurim spordimuuseum. Kultuuriministeerium tegi Eesti Olümpiakomiteele ettepaneku luua Eesti Spordimuuseumi asemele sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2015. aasta novembris. Sihtasutuse asutamislepingule andsid 14. aprillil allkirjad kultuuriminister Indrek Saar ja Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli.

Tegevus

Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid.

Ajalugu

Mõte "spordiasjade muuseumi" rajamisest on Eestis olemas olnud sadakond aastat. Juba 1913. aastal arutlesid muuseumi avamise üle Tallinnas tegutsenud Kalevi seltsi liikmed. Tolle aja kohta oli tegemist äärmiselt uuendusliku ideega, sest iseseisvalt tegutsevaid spordile pühendatud muuseume maailmas veel peaaegu ei tuntudki!

1920. aastatel võeti muuseumi loomise plaan ka Eesti Spordi Keskliidu põhikirjaliste tegevuste hulka. Spordiajalooliste materjalide kogumine keskliidu juurde sai endise elukutselise maadleja Tõnu Võimula südameasjaks.

Muuseumi tegelik loomine

Sõjatuulte vaibudes pärandas Tõnu Võimula nii idee kui ka enda poolt kogutud materjalid toona Tartu Riiklikus Ülikoolis spordiajalugu õpetanud Johannes Laidverele. Mitmete entusiastide ühispingutuse tulemusena moodustati 1962. aastal spordimuuseumi asutamise toimkond, mida juhtis Eesti Põllumajanduse Akadeemia kehalise kasvatuse kateedri juhataja Aksel Tiik.

Toimkond tegutses mõjusalt ja juba 28. jaanuaril 1963 kinnitas ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Just seetõttu peetaksegi 28. jaanuari Eesti Spordimuuseumi sünnipäevaks. Ühiskondlikel alustel tegutsenud muuseumi direktoriks sai Aksel Tiik.

Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum

Sammhaaval sai ühiskondliku muuseumi inimestele selgeks, et nende entusiasmist muuseumi arengu tagamiseks ei piisa ja nii võeti suund riikliku muuseumi loomisele. 1. juulil 1967 asutatigi lõpuks ENSV Ministrite Nõukogu määrusega ENSV Kultuuriministeeriumile alluv Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum, mille esimeseks direktoriks sai spordimuuseumi sünnile kaasa aidanud spordiajaloolane Olaf Langsepp.

Muuseumi ajaloost

1969 – esimene näitus väljaspool oma maja – "Maadluskorüfee Georg Hackenschmidt"
1971 – avati I püsiekspositsioon "Eesti kehakultuuri ja spordi ajaloost"
1975 – kogud ületasid 10 000 museaali piiri^[1]
1977 – algas I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus
1978 – toimus spordimuuseumi I konverents
1987 – avati II püsiekspositsioon "Kehakultuur ja sport Eestis"
1989 – loodi Eesti Spordiajaloo Selts
1993 – kogud ületasid 50 000 museaali piiri
1995 – Pauluse kiriku tiibhoone tagastati kogudusele
1996 – muuseumile anti üle tulevane uus kodu – Tartu endine postimaja aadressil Rüütli 15
2001 – uude majja kolimine
2001 – muuseum sai veebilehe www.spordimuuseum.ee
2002 – kogud ületasid 100 000 museaali piiri
2004 – avati III püsiekspositsioon "Hortus Athleticus"
2006 – Eesti Spordimuuseumist sai rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige
2010 – Eesti Spordimuuseum liitus rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO
2011 – uksed avas spordimuuseumi esimene filiaal – Otepää Talispordimuuseum
2012 – ilmavalgust nägi ajakirja Sport & Muuseum esimene number
2013 – Eesti Spordimuuseum tähistas 50. sünnipäeva
2016 – Eesti riik ja Eesti Olümpiakomitee asutasid ühiselt Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi
2016 – Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum sai uue visuaalse identiteedi.
2017 – tõeline elamusnäitus pallimängudest "Kõik mängu!"

Kogud

Eesti Spordimuuseumis kogutakse ja säilitatakse esmajoones Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialast materjali. Juba ühiskondliku muuseumi päevil alanud tegevus on edenenud ja arenenud edukalt ning tänaseks on suur osa kogudest kantud ka ülemaalisse muuseumide infosüsteemi MuIS^[2], mis muudab need huvilistele hästi leitavaks.

Muuseumi kogu koosneb 18 alakogust. 1. jaanuaril 2014 oli Eesti Spordimuuseumis arvel 137 983 spordiajaloolist museaali. Suurimad alakogud olid fotokogu (34,6% museaalide üldarvust kuulus sinna) ja medalikogu (21,2%), väikseim filmi- ja videokogu (0,06%).

Muuseumis paikneb ka Eesti suurim spordiraamatukogu, mis sisaldab ligi 25 000 spordialast trükist. Raamatukogus on võimalik tutvuda ka spordimuuseumi arhiivkogus leiduvate materjalide – käsikirjade, diplomite ja mitmesuguste dokumentidega. Kõikide materjalidega saab töötada kohapeal, museaale koju ei laenutata. Spordimuuseumi raamatukogu on avatud tööpäeviti kella 9–16.

Vaata ka

Viited

Kirjandus

"Eesti Spordimuuseum 40" (koostaja Kalle Voolaid, toimetajad Kalle Voolaid ja Anu Sillastu) Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2003
"Sport & Muuseum: Eesti Spordimuuseumi perioodiline väljaanne" (peatoimetaja Kalle Voolaid) Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2013

Välislingid

Koduleht

[1] ttp://www.spordimuuseum.ee/spordimuuseumisse-joudis-100000-museaal

[2] ttp://www.muis.ee

[1]

[2]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 [[Fail:Eesti Spordimuuseum.jpg|pisi|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum (enne 2007)]]
 [[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi püsinäituse olümpiamedalite kollektsioon.jpg|pisi|300x300px|Eesti Spordimuuseumi püsinäituse olümpiamedalikollektsioon]]
-'''NB! Alates 1. juunist 2020 on Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum püsiekspositsiooni ja külastuskeskuse uuendamiseks suletud!''' '''Avame sügisel 2020!''' '''Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum''' on [[muuseum]] [[Tartu]] vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on [[Baltimaad]]e suurim [[spordimuuseum (üldmõiste)|spordimuuseum]]. [[Kultuuriministeerium]] tegi [[Eesti Olümpiakomitee]]le ettepaneku luua Eesti Spordimuuseumi asemele [[sihtasutus]] Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2015. aasta novembris. Sihtasutuse asutamislepingule andsid 14. aprillil allkirjad kultuuriminister [[Indrek Saar]] ja Eesti Olümpiakomitee president [[Neinar Seli]].
+'''NB! Alates 1. juunist 2020 on Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum püsiekspositsiooni ja külastuskeskuse uuendamiseks suletud!''' '''Avame sügisel 2020!''' '''Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum''' on [[muuseum]] [[Tartu]] vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on [[Baltimaad]]e suurim [[spordimuuseum (üldmõiste)|spordimuuseum]]. [[Kultuuriministeerium]] tegi [[Eesti Olümpiakomitee]]le ettepaneku luua Eesti Spordimuuseumi asemele [[sihtasutus]] Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2015. aasta novembris. Sihtasutuse asutamislepingule andsid 14. aprillil allkirjad kultuuriminister [[Indrek Saar]] ja Eesti Olümpiakomitee president [[Neinar Seli]].[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet. .jpg|alt=Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet.|pisi|300x300px|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet]]
-Spordiajalooliste ülevaadete kõrval on muuseumi eesti- ja ingliskeelsel püsinäitusel võimalik uudistada [[Eesti olümpiavõitjad|olümpiamedalite]] kollektsiooni, proovida osavust ralliässana, võrrelda enda sportlikke võimeid oma ala tippudega, pildistada end vanade jõumeeste seltsis, tutvuda vanade spordilehtedega ja palju muud. Lisaks püsinäitusele on muuseumis hulk väiksemaid näitusi. Sageli korraldatakse ka näitusi ja väljasõite väljaspool Tartut.[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet. .jpg|alt=Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet.|pisi|300x300px|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet]]
 == Tegevus ==