Statistika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. juuni 2020, kell 17:18

Statistika ehk arvustikuteadus on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi. Statistikat kasutatakse paljudes teistes teadustes, samuti riigi- ja ärijuhtimises otsuste langetamiseks.

Statistikat saab jagada rakendus- ja matemaatiliseks statistikaks. Rakendusstatistika tegeleb andmete kogumise ja kirjeldamisega (kirjeldav statistika), samuti andmete modelleerimisega (reaalsete andmete põhjal). Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Matemaatilise statistika üheks aluseks on tõenäosusteooria.

Sageli mõistetakse statistika all ka andmete uurimise tulemuste koondit (näiteks keskväärtuse, standardhälbe, mediaani, ülemise ja alumise kvartiili loendit).

Statistika ülevaade

Statistika rakendamine algab vaatluste või katsete tegemisega. Mõõta võib näiteks kristalle mingis kivimis või isegi teatud perioodi jooksul mingis tehases valmistatud tooteid. Samuti võib üht asja korduvalt mõõta fikseeritud ajavahemike järel.

Üldiselt on uuritava kogumi (üldkogumi) kõigi esindajate mõõtmine keerukas, näiteks liigse kulukuse tõttu. Seetõttu uuritakse sageli väiksemat osa üldkogumist, mida nimetatakse valimiks. Valimi andmeid saab kasutada mitmel viisil. Kõige lihtsam on valimi andmeid kirjeldada, näiteks leida keskväärtus ja standardhälve. Samas võib valimist teha järeldusi üldkogumi kohta, kasutades hüpoteeside kontrollimist (millega vastatakse mingile ei/jah-küsimusele), statistikute (arvuliste kirjeldajate) hindamist, korrelatsiooni leidmist, regressioon- ja dispersioonanalüüsi.

Mingi kahe tunnuse korrelatsiooni leidmine aitab sageli kõige lihtsamini jõuda jälile, kas need tunnused on omavahel seotud. Näiteks inimeste kaal ja pikkus on sageli tugevasti korreleeritud, pikematel inimestel kipub olema ka suurem kehakaal. Ent mõnikord võivad tugevas korrelatsioonis olla ka üksteisest sõltumatud tunnused, seetõttu ei tähenda korrelatsioon kohe sisulist seotust. Samuti ei tähenda korrelatsioon põhjuslikku seost.

Valimi põhjal üldkogumi kohta järelduste tegemiseks peab valim olema moodustatud korrektselt. Näiteks kui tahame hinnata mingi kooli õpilaste keskmist kasvu, siis me ei tohi valimiks võtta ühe klassi õpilasi. Korrektse valimi määramisega (ning erinevate määrangute põhjal leitud hinnangute korrigeerimisega) tegeleb valikuuringute teooria.

Mingit statistika meetodit võib rakendada vaid siis, kui uuritav kogum vastab selle meetodi matemaatilistele eeldustele. Statistika väärkasutamine võib luua vääri järeldusi ning seeläbi mõjutada näiteks riigi sotsiaalpoliitikat või uute ravimite efektiivsust. Üsna sage on ka (korrektselt rakendatud statistika) tulemuste väärtõlgendamine statistikakauge inimese poolt.

Vaata ka

Välislingid

Die statistischen Forschungsmethoden 1921. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
StatsDirect Help

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}}
-'''Statistika''' on [[teadusharu|teadus]], mis käsitleb [[Andmed|andmete]] kogumist, töötlemist ja analüüsi. Statistikat kasutatakse paljudes teistes teadustes, samuti [[riik|riigi]]- ja [[Ärijuhtimine|ärijuhtimises]] otsuste langetamiseks.
+'''Statistika''' ehk '''arvustikuteadus''' on [[teadusharu|teadus]], mis käsitleb [[Andmed|andmete]] kogumist, töötlemist ja analüüsi. Statistikat kasutatakse paljudes teistes teadustes, samuti [[riik|riigi]]- ja [[Ärijuhtimine|ärijuhtimises]] otsuste langetamiseks.
 Statistikat saab jagada [[rakendusstatistika|rakendus-]] ja [[matemaatiline statistika|matemaatiliseks statistikaks]]. Rakendusstatistika tegeleb andmete kogumise ja kirjeldamisega (kirjeldav statistika), samuti andmete modelleerimisega (reaalsete andmete põhjal). Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Matemaatilise statistika üheks aluseks on [[tõenäosusteooria]].