Erinevus lehekülje "An-Najaf" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 5 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P (Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välislink *== +== Välislingid ==))
P
 
==Rahvastik==
Elanike arv oli 2003. aastaaastal hinnangulhinnanguliselt 585 600., Teiselt poolt,kuid 2004. aasta seisuga räägitakse ka umbes 200 000 elanikust{{lisa viide}}. Sõjatingimuste tõttu on elanike arvu kindlakstegemine raskendatud.
 
==Religioon==
An-Najaf on üks [[šiiidid|šiiitide]] (eriti [[imamiidid|imamiitide]]) kõige pühamaid linnu ning šiiitide poliitilise võimu keskus Iraagis.
 
[[Image:Meshed ali usnavy (PD).jpg|thumb|''Meshed Ali'']]
 
''[[Meshed Ali]]'' (Ali Haud) ehk [[imaam Ali mošee]] asub suures ehitises, millel on [[kuldamine|kullatud]] [[võlv]] ning mille müüridest on palju väärtuslikke objekte. Kõik Najafi peatänavad suubuvad tähekujuliselt selle mošee juurde ning lõpevad mošeed kaitsvate kõrgete müüride ees. Mošee tõmbab ööl ja päeval ligi palverändureid. Sugulased toovad sinna surnuid lihtsates puukirstudes, et enne linna äärde matmist imaam Alilt õnnistust paluda. Läheduses paikneb [[Wādī as-Salām]] (Rahuorg), mis on väidetavalt suurim [[kalmistu]] islamimaailmas (ja võib-olla suurim kalmistu kogu maailmas). Seal on mitmete teiste prohvetite hauad. Paljud usklikud teistest maadest igatsevad saada sinna maetud, et tõusta [[viimne kohtupäev|viimsel kohtupäeval]] [[ülestõusmine|üles]] koos imaam Aliga. Sajandite vältel on pühamu ümber kerkinud arvukalt varjupaikasid, koole, raamatukogusid ja [[sufism|sufi]]de kloostreid, nii et linnast on saanud šiiitliku hariduse ja teoloogia keskus. [[Saddam Hussein]]i ajal said paljud neist kannatada, sest läbi Wadi-us-Salaami rajati maantee.
Linna olevat asutanud [[791]] pKr (178. aastal [[islami ajaarvamine|islami ajaarvamise]] järgi) [[Abbasiidid]]e [[kaliif]] [[Harun ar-Rašid]].
 
An-Najaf sai kuulsaks kohana, kuhu on maetud [[‘Alī ibn Abī Ţālib]] ehk imaam ‘Alī, [[šiiidid|šiiitism]]i rajaja ja esimene [[imaam]]. Mõned usuvad siiski, et tema haud on [[Afganistan]]is [[Mazār-e Sharīf]]is. An-Najaf on praegu [[palverännak]]ute sihtkoht kogu [[islam]]imaailmale. Rohkem islamiusulisi palverändureid käib ainult [[Meka]]s ja [[Mediina]]s.
 
[[Osmanite riik|Osmanite riigi]] võimu all olid An-Najafil rasked ajad, sest [[araablased|araabia]] kõrbehõimud tegid sinna korduvalt rüüsteretki ning veest oli alatasa puudus. [[16. sajand]]i alguseks oli 3000 asustatud majast alles jäänud üksnes 30. [[18. sajand]]i lõpus vallutasid linna [[vahhabiidid]]. Veepuudusest saadi lõpuks jagu [[1803]]. aastal, kui rajati Hindiyya kanal. Nüüd kasvas linna elanike arv kiiresti 30 000-lt 60 000-le. Siiski minetas An-Najaf oma positsiooni tähtsaima usukeskusena [[19. sajand]]il [[Iraan]]i linna [[Qom]]i kasuks ning taastas selle alles [[20. sajand]]i lõpuks.
 
==Vaata ka==
 
* [[Iraagi asulate loend]]
* [[Pühade linnade loend]]
 
== Välislingid ==
129 088

muudatust

Navigeerimismenüü