Bljuma Zeigarnik: erinevus redaktsioonide vahel
Ungesellig (arutelu | kaastöö) Teosed |
Ungesellig (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Infokast |
|||
| ⚫ | |||
|title = Bljuma Zeigarnik |
|||
|titlestyle = |
|||
| ⚫ | |||
|imagestyle = |
|||
|headerstyle = background:#ccf; |
|||
|labelstyle = background:#ddf; |
|||
|datastyle = |
|||
|header1 = |
|||
|label1 = Sünniaeg |
|||
|data1 = [[9. november]] [[1901]] |
|||
|header2 = |
|||
|label2 = Sünnikoht |
|||
|data2 = [[Mogilno]] [[Poseni provints]] |
|||
|header3 = |
|||
|label3 = Surmaaeg |
|||
|data3 = {{Surmaaeg ja vanus|1988|02|24|1901|11|9}} |
|||
|header4 = |
|||
|label4 = Amet |
|||
|data4 = psühholoog |
|||
|header5 = |
|||
|label5 = Haridus |
|||
|data5 = kõrgharidus |
|||
|header6 = |
|||
|label6 = Õppeasutus |
|||
|data6 = [[Berliini Ülikool]] |
|||
}} |
|||
'''Bljuma Wulfovna Zeigarnik''' (Блюма Вульфовна Зейгарник; neiupõlvenimi '''Gerstein'''; [[9. november]] [[1901]] [[Prienai]] – [[24. veebruar]] [[1988]] [[Moskva]]) oli Saksa ja hiljem [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[patopsühholoog]]. |
'''Bljuma Wulfovna Zeigarnik''' (Блюма Вульфовна Зейгарник; neiupõlvenimi '''Gerstein'''; [[9. november]] [[1901]] [[Prienai]] – [[24. veebruar]] [[1988]] [[Moskva]]) oli Saksa ja hiljem [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[patopsühholoog]]. |
||
| 11. rida: | 38. rida: | ||
Ta lõpetas Berliini Ülikooli 1925. aastal, kuid jätkas seal töötamist. 1927. aastal sai ta ka doktorikraadi. Töö oli Zeigarniku efektist ja selle juhendaja oli [[Kurt Lewin]]. Berliinis töötas ta 1931. aastani, siis kolis paar [[Moskva]]sse ning Zeigarnik töötas koos [[Lev Võgotski]]ga Eksperimentaalse Meditsiini Instituudis Venemaal (AUIEM). II maailmasõja ajal oli ta [[Aleksandr Luria]] assistent peavigastuste ravimise alal. Ta oli [[Moskva Ülikool]]i psühholoogia osakonna ja psühhopatoloogia seminaride kaasasutaja. |
Ta lõpetas Berliini Ülikooli 1925. aastal, kuid jätkas seal töötamist. 1927. aastal sai ta ka doktorikraadi. Töö oli Zeigarniku efektist ja selle juhendaja oli [[Kurt Lewin]]. Berliinis töötas ta 1931. aastani, siis kolis paar [[Moskva]]sse ning Zeigarnik töötas koos [[Lev Võgotski]]ga Eksperimentaalse Meditsiini Instituudis Venemaal (AUIEM). II maailmasõja ajal oli ta [[Aleksandr Luria]] assistent peavigastuste ravimise alal. Ta oli [[Moskva Ülikool]]i psühholoogia osakonna ja psühhopatoloogia seminaride kaasasutaja. |
||
Zeigarnik suri Moskvas 1988. aastal 87-aastaselt.<ref name="üks">http://kratovo.livejournal.com/10302.html</ref> |
Zeigarnik suri Moskvas 1988. aastal 87-aastaselt.<ref name="üks">http://kratovo.livejournal.com/10302.html</ref> Zeigarniku tuntud õpilane on {{ill|ru|Alla Holmogorova|Холмогорова, Алла Борисовна}}. |
||
== Zeigarniki efekt == |
== Zeigarniki efekt == |
||
Redaktsioon: 31. mai 2020, kell 20:43
 | |
| Sünniaeg | 9. november 1901 |
|---|---|
| Sünnikoht | Mogilno Poseni provints |
| Surmaaeg | 24. veebruar 1988 (86-aastaselt) |
| Amet | psühholoog |
| Haridus | kõrgharidus |
| Õppeasutus | Berliini Ülikool |
Bljuma Wulfovna Zeigarnik (Блюма Вульфовна Зейгарник; neiupõlvenimi Gerstein; 9. november 1901 Prienai – 24. veebruar 1988 Moskva) oli Saksa ja hiljem Nõukogude Liidu patopsühholoog.
Ta oli tegev Berliini eksperimentaalpsühholoogia koolis, kus oli Kurt Lewini õpilane; pärast emigreerumist Nõukogude Liitu kuulus Lev Võgotski kaastööliste ringi. Zeigarnik oli sõjajärgse Nõukogude Liidu eksperimentaalse psühhopatoloogia rajaja. Ta avastas Zeigarniku efekti, mis lühidalt tähendab, et lõpetamata asjad püsivad paremini mälus.
Elu ja töö
Ta sündis Prienais Leedus juudi päritolu perekonnas. Ta oli pere ainus laps. Tema isa Volf Gerstein pidas samas linnas poodi. Zeigarniku vanemad olid haritud ja intelligentsed ning kohalikus kogukonnas hinnatud inimesed. 1916. aastaks läbis Bljuma algklassid ning jätkas õpinguid tüdrukute gümnaasiumis Minskis. Tema õpingud katkestas haigestumine meningiiti. Kuigi haigus ähvardas teda invaliidistada, tuli ta sellest välja ning jätkas eratuutorite abiga oma haridusteed ning lõpetas 1918. aastal 7. klassi kuldmedaliga.
Bljuma soovis haridusteed jätkata ja valmistus õppima ülikoolis. Selleks pidi ta aga juurde võtma aineid, mida õpetati vaid poiste gümnaasiumides. Raamatukogus õppides tutvus ta Albert Zeigarnikuga. Nad abiellusid 1919. aastal. Pärast seda suundusid noored Euroopasse õppima. 1922. aastal võeti Bljuma vastu Berliini Ülikooli filosoofia osakonda.
Ta lõpetas Berliini Ülikooli 1925. aastal, kuid jätkas seal töötamist. 1927. aastal sai ta ka doktorikraadi. Töö oli Zeigarniku efektist ja selle juhendaja oli Kurt Lewin. Berliinis töötas ta 1931. aastani, siis kolis paar Moskvasse ning Zeigarnik töötas koos Lev Võgotskiga Eksperimentaalse Meditsiini Instituudis Venemaal (AUIEM). II maailmasõja ajal oli ta Aleksandr Luria assistent peavigastuste ravimise alal. Ta oli Moskva Ülikooli psühholoogia osakonna ja psühhopatoloogia seminaride kaasasutaja.
Zeigarnik suri Moskvas 1988. aastal 87-aastaselt.[1] Zeigarniku tuntud õpilane on Alla Holmogorova(ru).
Zeigarniki efekt
Zeigarniki efekt tähendab, et inimesed mäletavad lõpetamata ülesandeid/tegevusi paremini kui tehtud ja lõpetatuid. See võimaldab järeldada, et õpilased, kes teevad õppimises pause (tegelevad mõne teise ainega, mängivad jne), mäletavad materjali paremini, kui need, kes õpivad ühes osas.
Teosed
- 1927: Das Behalten erledigter und unerledigter Handlungen. Psychologische Forschung 9, 1-85.
- 1965: The pathology of thinking. New York: Consultants Bureau Enterprises.
- 1972: Experimental Abnormal Psychology. New York: Plenum Press.
- 1984: Kurt Lewin and Soviet psychology. Journal of Social Issues 40, 193.
- Патопсихология ̣(Patopsühholoogia)