Põhja-Tallinna linnaosa

See artikkel on Tallinna haldusliku linnaosa kohta; Eesti räpparite bändi kohta vaata lehekülge Põhja-Tallinn (ansambel).

---

Põhja-Tallinna linnaosa
Põhja-Tallinna linnaosa vapp Põhja-Tallinna linnaosa lipp
Pindala: 15,2 km² (2021)
Elanikke: 63 032 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 4147 in/km²

Põhja-Tallinn on Tallinna halduslik linnaosa. Linnaosa vanem on Peeter Järvelaid.

Põhja-Tallinna linnaosa hõlmab Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare, Pelgulinna, Pelguranna ja Sitsi asumi.

Põhja-Tallinn on pealinna kõige merelisem linnaosa – siin on 20 km merepiiri ja 11 sadamat. Linnaosa piiresse jääb umbes 45 protsenti Tallinna merepiirist.

Põhja-Tallinn on kireva rahvusliku kooslusega – eriilmelistes asumites elab 68 rahvuse esindajaid.

Rahvastik

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga
2003	53 696
2004	56 044
2005	56 997
2006	56 994
2007	55 691
2008	55 628
2009	55 478
2010	56 005
2011	56 346
2012	56 443
2013	56 914
2014	58 385
2015	58 926
2016	59 413
2017	59 697
2018	60 244
2019	59 080
2020	59 533

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2020 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 50,3%, venelasi 39,3%, ukrainlasi 3,9%, valgevenelasi 1,8% ja soomlasi 0,7%.

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2019 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 50,1%, venelasi 40,4%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 1,8% ja soomlasi 0,6%.

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2015 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 47,0%, venelasi 44,0%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 2,0%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,3%, juute 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 2,2%.

Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest venelasi 46,1%, eestlasi 44,4%, ukrainlasi 4,0%, valgevenelasi 2,3%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,4%, juute 0,3% ja teistest rahvustest inimesi 2,1%.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põhja-Tallinnas 53 881 elanikku, neist eestlasi 26 820 (49,78%).

Galerii

• 
  Põhja-Tallinn Toomkiriku vaateplatsilt
• 
  Põhja-Tallinn Pika Hermanni tornist
• 
  Pelgulinna sünnitusmaja
• 
  Patarei vangla
• 
  Stroomi rand mai lōpus
• 
  Merimetsa
• 
  Endisele turuplatsile ehitatud Tallinna Mööblimaja
• 
  Suurpaneelelamud Tööstuse tänava lõpus Karjamaa asumis
• 
  Hruštšovkad Angerja tänaval
• 
  Ristiku-Telliskivi ristmik endise margariinitehase hoonega
• 
  Vasara 6 hoov
• 
  Korterelamu 1950ndatest
• 
  Rekonstrueeritud hrustšovka
• 
  Stroomi rannas
• 
  Elioni kontor
• 
  Puitelamud Kopliranna tänaval

Ajalugu

Tallinna vanalinna ja Tallinna lahe vahel asunud Kalamaja on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1374 Tallinna eeslinnana. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. Tegu on ka ühe vanima Tallinna eeslinnaga, see oli kalurite, mündrikute, lootside asula, mis paiknes loode pool vanalinna Tallinna lahe kõrgel rannikul.

Enamik elanikke oli pärit maalt ning olid lahkunud linna otsima vabamaid olusid. Kalamaja lähedal asuv sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Tugeva Tallinna linnamüüri läheduses ja Tallinna sadamas olevate sõjalaevade kaitse all oli see märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad.

Eeslinnadel, sh Kalamajal, oli omapärane vahendajaroll linna- ja maarahva vahel nii majanduse kui ka kultuurielu mõttes. Eeslinnad kujunesid eesti maakultuuri ja saksa linnakultuuri omapärase sünteesi kohtadeks.

 Pikemalt artiklis Kalamaja#Ajalugu

 Pikemalt artiklis Kelmiküla (Tallinn)#Ajalugu

Välislingid

• Põhja-Tallinn linnaosavalitsuse koduleht
• Karin Koppel: "Põhja-Tallinna linnaosa planeering võib Koplisse reisirongid tuua" ERR, 20. detsember 2019