Dikļi kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
13. rida: 13. rida:
| asendikaardi_pilt = [[File:Dikļu baznīca (1722 gads).jpg|thumb|[[Dikļi kirik]]]]
| asendikaardi_pilt = [[File:Dikļu baznīca (1722 gads).jpg|thumb|[[Dikļi kirik]]]]
}}
}}
[[File:Dikļi kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|left|Dikļi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1903). Kaardil pole kujutatud lõuna pool asunud lahustükki, kus asus Mazbrenguļi mõis]]
[[File:Dikļi kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|left|Dikļi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Kaardil pole kujutatud lõuna pool asunud lahustükki, kus asus Mazbrenguļi mõis]]
[[File:Rubene kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|left|Dikļi kihelkonna lahustükk Rubene ja Straupe kihelkonna vahel 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1903)]]
[[File:Rubene kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|left|Dikļi kihelkonna lahustükk Rubene ja Straupe kihelkonna vahel 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903)]]
'''Dikļi kihelkond''' ([[saksa keel]]es ''Kirchespiel Dickeln'', [[läti keel]]es ''Dikļu draudzes novads'') oli haldusüksus [[Liivimaa]]l [[Volmari kreis]]is.
'''Dikļi kihelkond''' ([[saksa keel]]es ''Kirchespiel Dickeln'', [[läti keel]]es ''Dikļu draudzes novads'') oli haldusüksus [[Liivimaa]]l [[Volmari kreis]]is.


==Ajalugu==
==Ajalugu==


Dikļi kihelkonnale pani alguse aastall 1630 kihelkonna alale ehitatud kabel, milles hakkasid teenistusi pidama [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] õpetajad. See tõi kaasa Aloja ja [[Salatsi kihelkond]]ade vahelise tüli, sest ka Salatsi kihelkond pidas neid alasid enda koosseisu kuuluvaks ja nii hakkasid seal käima ka Salatsi kirikuõpetajad. Kihelkondade vaheline sõda lõppes sellega, et piirkond allutati hoopis Umurgale.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 110</ref>
Dikļi kihelkonnale pani alguse aastal 1630 kihelkonna alale ehitatud kabel, milles hakkasid teenistusi pidama [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] õpetajad. See tõi kaasa Aloja ja [[Salatsi kihelkond|Salatsi kihelkonna]] vahelise tüli, sest ka Salatsi kihelkond pidas neid alasid enda koosseisu kuuluvaks ning nii hakkasid seal käima ka Salatsi kirikuõpetajad. Kihelkondadevaheline sõda lõppes sellega, et piirkond allutati hoopis Umurgale.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 110</ref>


Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 [[Umurga kihelkond]]a, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud [[konsistoorium]] seda heaks. Taoline olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.<ref>Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 522</ref> Aastast 1873 oli Dikļi abikirikuks [[Augstroze kirik]].<ref>http://www.augstrozesbaznica.lv/lat/vesture/</ref> [[Patronaadiõigus]] kuulus [[Dikļi mõis]]ale, kaaspatroonideks olid kihelkonna rüütlimõisate omanikud.
Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 [[Umurga kihelkond]]a, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud [[konsistoorium]] seda heaks. Olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.<ref>Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 522</ref> Aastast 1873 oli Dikļi abikirikuks [[Augstroze kirik]].<ref>http://www.augstrozesbaznica.lv/lat/vesture/</ref> [[Patronaadiõigus]] kuulus [[Dikļi mõis]]ale, kaaspatroonideks olid kihelkonna rüütlimõisate omanikud.
[[Pilt:Atlas von Liefland 3.tif|300px|pisi|right|Volmari kreis [[Ludwig August Mellin]]i kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798)]]
[[Pilt:Atlas von Liefland 3.tif|300px|pisi|right|Volmari kreis [[Ludwig August Mellin]]i kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798)]]


==Dikļi kihelkonna mõisad==
==Dikļi kihelkonna mõisad==

Redaktsioon: 16. mai 2020, kell 03:31

Dikļi kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Dickeln
läti keeles Dikļu draudzes novads

Kihelkonnakirik: Dikļi kirik
Dikļi kirik
Dikļi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Kaardil pole kujutatud lõuna pool asunud lahustükki, kus asus Mazbrenguļi mõis
Dikļi kihelkonna lahustükk Rubene ja Straupe kihelkonna vahel 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903)

Dikļi kihelkond (saksa keeles Kirchespiel Dickeln, läti keeles Dikļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Ajalugu

Dikļi kihelkonnale pani alguse aastal 1630 kihelkonna alale ehitatud kabel, milles hakkasid teenistusi pidama Aloja kihelkonna õpetajad. See tõi kaasa Aloja ja Salatsi kihelkonna vahelise tüli, sest ka Salatsi kihelkond pidas neid alasid enda koosseisu kuuluvaks ning nii hakkasid seal käima ka Salatsi kirikuõpetajad. Kihelkondadevaheline sõda lõppes sellega, et piirkond allutati hoopis Umurgale.[1]

Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 Umurga kihelkonda, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud konsistoorium seda heaks. Olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.[2] Aastast 1873 oli Dikļi abikirikuks Augstroze kirik.[3] Patronaadiõigus kuulus Dikļi mõisale, kaaspatroonideks olid kihelkonna rüütlimõisate omanikud.

Volmari kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798)

Dikļi kihelkonna mõisad

Viited

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 110
  2. Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 522
  3. http://www.augstrozesbaznica.lv/lat/vesture/

Kirjandus

  • Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826. Lk 245-6 [1].
  • Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 370 [2].
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 110-4 [3].
  • Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 110-3 [4].
  • Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.