Forex

Forex (ingl Foreign Exchange Market, FX) on rahvusvaheline pankadevaheline valuutavahetuse turg, mida kutsutakse sageli sularahaturuks (ingl cash market või spot interbank market). Forex-turg toimib kõikjal, kus vahetatakse üht valuutat teise vastu, näiteks puhkuse ajal oma koduriigi sularaha külastatava riigi valuuta vastu vahetades. Iga maailma inimese kohta tuleb päevas umbes 200 USA dollari väärtuses turukäivet. Tegelikust, majandustegevusest tulenevast rahavahetamise vajadusest on levinumgi valuutavahetamine kasumi teenimise eesmärgil.

Valuutaturul ei kaubelda mingis kindlas kohas ning sellel puuduvad ühtsed standardid. Valuutat vahetatakse investeerimis- ja maaklerfirmade võrgu, keskpankade ning kommertspankade kaudu. Turul on ka eraisikutest investorid ja kauplejad, kes on sinna pääsenud maaklerfirmade kaudu. Peaaegu kõik valuutaoperatsioonid teevad suured ja mõjukad pangad, neid kutsutakse turutegijateks (ingl market-makers). Eraisikute kaudu tehakse turul hinnanguliselt ainult 2% kõikidest valuutatehingutest.

Forex on käibemahult kõige suurem ja jõulisemalt kasvav finantsturg: 1977. aastal moodustas valuutaturu päevase kauplemise maht ligemale 5 miljardit dollarit, 1987. aastaks oli see kasvanud 600 miljardini. 1998. aastal ulatus esmakordselt 1 triljoni USA dollarini. Tänapäeval on päevakäive umbes 4 kuni 4,5 triljonit dollarit. Võrdluseks on USA võlakirjaturu päevakäive ligikaudu 800 miljardit dollarit ning aktsiaturul kõigest 100 miljardit dollarit. Seega ületab forex-turu päevakäive umbes 5 korda kõigi teiste finantsturgude kogukäivet.

Forex-turg on maailma kõige dünaamilisem ja likviidsem turg, mis on kauplemiseks avatud 24 tundi ööpäevas. Eelkõige erineb see traditsioonilistest finantsturgudest vahendite kiire käibe ja operatsioonide madala omahinna poolest.

Forex-turu põhilised valuutad

Forex-turu enim kasutatavad valuutad:

• USA dollar (USD, $)
• Euro (EUR, €)
• Jaapani jeen (JPY, ¥)
• Naelsterling (GBP, ₤)
• Šveitsi frank (CHF, SFr)

Forex-turu peamised osalised

Forex-turu suurimad osalised ja mõjutajad:

• Keskpangad
• USA föderaalreservi süsteem
• Euroopa Keskpank
• Suurbritannia pank
• Jaapani pank
• Šveitsi rahvuspank
• Kanada pank
• Austraalia reservpank
• Uus-Meremaa reservpank
• Investeerimisfondid
• Kommertspangad
• Maaklerid
• Erainvestorid

Forex-turul kasumi teenimine

Forex-turul kaubeldes püütakse teenida kasumit arbitraaži kasutades. See tähendab kahte korraga toimuvat tehingut (ostmine ja müümine), mille eesmärk on teenida hindade erinevuse pealt maandatud riskiga kasumit. Arbitražöör teeb panuse, et hind muutub ajas või ruumis. Arbitraaži eesmärk on saada hinnavahest kasumit ehk osta odavalt ja müüa muul ajal kallimalt, muutmata kauba omadusi. Arbitraaživõimalused tekivad tavaliselt tänu väikestele hinnaerinevustele eri turgudel või tihedalt seotud instrumentide vahel. Arbitraaživõimalus võib tekkida ka ühe aktsia piires.

Valuutakurss

Valuutakursiks nimetatakse ühe valuuta rahalist väärtust teises valuutas. Näiteks euro kurss USA dollarites võrdub vajalike dollarite arvuga ühe euro ostmiseks. Valuutakurssi võib väljendada (noteerida) otseselt või kaudselt. Otsene noteering näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta omandamiseks. Kaudne noteering näitab, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta omandamiseks.

Eesti pangad noteerivad valuutasid üldjuhul otse, erandiks on SRÜ riikide valuutad. Otsene noteering on levinum ka Mandri-Euroopas. Inglise pangad seevastu eelistavad kaudset noteeringut, USA pangad kasutavad mõlemat meetodit, nii otsest kui ka kaudset noteeringut.

Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringut: valuuta ostu- ja müügikursi väärtuse. Olenemata sellest, kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat seetõttu müügikursiks. Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks ja ka spread'iks.

Oletagem, et pank teatab euro kursiks USA dollari suhtes 1,0920–1,0923 EUR/USD. See kurss tähendab, et pank ostab ühe euro 1,0920 dollari eest ning müüb 1,0923 dollari eest. Kursivahe on 0,0003 USA dollarit ehk 3 punkti. Punktiks nimetatakse valuutaturul 0,0001 ehk 1/10 000 rahaühikut, forex-ringkondades tuntud kui pip.

Kursivahe on seda väiksem, mida aktiivsem ja stabiilsem on turg. Väga väike on USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kursivahe, suurem on see näiteks Rootsi kroonil ning Singapuri dollaril, sest nende turg on suhteliselt väike.

Uju- ja püsikurss

Pärast Bretton Woodsi valuutasüsteemi lagunemist on tähtsamate valuutade kursid kujunenud valuutaturul vabalt ujuvaks. Valuutakurssi, mis turul vabalt kujuneb, nimetatakse ujukursiks.

Täiesti vabalt kujunevad näiteks USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kurss, kuid samas ei ole vähe ka neid riike, kes on oma valuuta kursi mõne teise valuuta või riigi valuutaga sidunud. Tavaliselt on selliste riikide puhul tegu väiksema majandusega riikidega ja seda on tehtud valuuta suurema stabiilsuse tagamise eesmärgil. Valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise riigi valuuta või valuutakorviga, nimetatakse püsikursiks. Eesti krooni kurss oli fikseeritud Saksa marga suhtes kursiga 8 EEK/DEM.

Valuuta ei pea olema tingimata ujukursiga või püsikursiga. Võimalikud on ka vahepealsed variandid, kus valuutakursi kõikumisele on seatud teatud parameetrid. Euroopa valuutasüsteemi valuutad võisid enne 1993. aasta augustit üksteise suhtes kõikuda 2,25% ja pärast seda 15% ulatuses.

Nõudmine ja pakkumine valuutaturul

Ujukursi korral määrab ühe valuuta hinna teises valuutas selle valuuta nõudlus ja saadavus valuutaturul. Püsikursi korral sõltub ühe valuuta hind teises valuutas riigi rahapoliitikast ja selle eesmärkidest. Ajaloos on tulnud ette kordi, kus riik on vahetevahel sunnitud nõudmise ja pakkumise järgi korrigeerima ka püsikurssi.

Valuutakursside prognoosimine

Paljudest seostest hoolimata on valuutakursi prognoosimine väga keeruline protsess ja annab harva täpseid tulemusi. Valuutakursi prognoosimisel tuleb arvestada ka tulevikusündmusi. Sellest tulenevalt mõjutavad valuutakursse kõik tulevikusündmuste kohta käivad kuuldused, aga ka turul osalejate ootused, psühholoogilised tegurid jms. Väga järske kursimuutusi võivad esile kutsuda poliitilised sündmused, sõjad ja streigid. Loomulikult avaldab kursile mõju ka turukujundajate käitumine.

Seetõttu tuleb arvestada, et pikaajaline trend, mille aitab leida tasakaalumudel, ei pruugi lühiajalisega kokku langeda – ka kindla tõusutrendiga valuuta võib järsult langeda. Suhteliselt rahulikul päeval võib valuutakurss kõikuda 2–3% ulatuses ning paariks kuuks tehtud valuutaprognoosid on prognoosijast olenevalt väga erinevad.

Vaata ka

• Valuutaturg