Tunne Kelam: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 8. mai 2020, kell 12:05

Tunne Kelam Vabadussõja võidusamba avamisel 23. juunil 2009

Tunne-Väldo Kelam (a-ni 1959 Tunne-Väldo Sink; sündinud 10. juulil 1936 Taheva vallas) on Eesti poliitik. Ta oli 2004–2019 Euroopa Parlamendi liige.

Elulugu

Kasvanud üles Tallinnas, lõpetas aastal 1954 Tallinna 2. Keskkooli. Aastal 1959 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Aastatel 1959–1965 oli ta Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi vanemteadur, 1965–1975 "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (ENE) peatoimetuse vanemteadustoimetaja. Toimis ühtlasi 1950.–1960. aastail Ühingu Teadus rahvusvahelise olukorra lektorina ja ajalehe Edasi väliskommentaatorina. Huvitus ka ufode uurimisest. Sunniti 1960. aastate lõpul sõltumatu hoiaku tõttu avalikud esinemised katkestama. Organiseeris alates 1960. aastaist mitteametlikke ringe, kus arutati ajaloo, filosoofia ja rahvusluse küsimusi, kaasas sinna põrandaaluse Eesti Demokraatliku Liikumise aktivisti Sergei Soldatovi.

Koostas 1972 Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde nimel ÜRO-le memorandumi, kus taotleti abi Nõukogude okupatsiooni lõpetamiseks ning vabade valimiste korraldamiseks. Järgnenud repressioonide käigus pääses otseste tõendite puudumisel napilt vangistusest, kuid vallandati ENE toimetusest.

Aastatel 1975–1979 oli Kelam F. R. Kreutzwaldi nimelise Eesti NSV Riikliku Raamatukogu vanembibliograaf, seejärel 1980–1988 Ranna sovhoosis öise vahetuse tööline. 1975–1988 vahendas ta põranda alt välismaale informatsiooni inimõiguste rikkumistest nõukogude Eestis ning jätkas esinemisi haritlaste ringides. Sai 1986 KGB kirjaliku hoiatuse nõukogudevastase tegevuse eest. Aastatel 1988–1990 oli ta ajakirja Akadeemia esindaja Tallinnas ning toimetaja.

Poliitiline tegevus

Tunne Kelam alustas avalikku osalemist Eesti poliitikas perestroika ajal. Ta toetas algusest peale Eesti iseseisvuse taastamist Eesti Vabariigi õigusjärgluse alusel, olles üks Eesti Vabariigi Kodanike Komiteede loomise initsiaatoreid. Tunne Kelam oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige ning Eesti Komitee juhatuse esimees.

Aastatel 1988–1995 oli ta Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) esimees.

Aastal 1995 otsustas tema juhitud ERSP ühineda Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa, mille juht oli toona Mart Laar. Nii kaotas Kelam liidrirolli, kuid temast sai 2001. aastal üks erakonna presidendikandidaate, ehkki jäi parteisiseses võistluses alla Peeter Tulvistele.

Aastatel 2002–2005 oli ta Isamaaliidu esimees. Selle ametikoha võttis ta aastal 2002 üle pärast Mart Laari tagasiastumist. Esimehe kohast loobus ta 2004. aastal seoses valimisega Euroopa Parlamenti, mistõttu tal polnud enam võimalik Eestis viibida ega erakonda reaalselt juhtida. Tema koha sai endale Tõnis Lukas. Erakond Isamaa nimetas ta oma auliikmeks.

Tunne Kelam oli Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsiooni üks algatajaid ja läbiviijaid Euroopa Parlamendis, Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraatide (ERP/ED) fraktsiooni alusteksti ettevalmistaja.

2009. aastal valiti Tunne Kelam teiseks ametiajaks Euroopa Parlamenti. Ta kuulub väliskomisjoni ning selle kaitse- ja julgeoleku allkomisjoni.

2014. aastal valiti ta kolmandaks ametiajaks Euroopa Parlamenti.

Teoseid

"Tunne Kelam" (eluloointervjuu Urmas Otile; valik artikleid ja esinemisi). SE & JS, Tallinn 1999

Tunnustus

1996 – Pressisõber
2001 – Riigivapi II klassi teenetemärk
2006 – Riigivapi I klassi teenetemärk
2011 – Tallinna Toomkoguduse Maarja medal

Isiklikku

Tema isa oli kunstnik, luuletaja, äratusjutlustaja ja EELK Elva koguduse õpetaja Peeter Sink. Tema ema oli helilooja ja koorijuht Marje Sink. Tädi Anna Kalamees (neiuna Sink) oli eesti kopsuarst.

Tunne Kelami vend oli helilooja Kuldar Sink.

Tunne Kelami esimene abikaasa oli sotsioloog Aili Kelam (1935–2017), kooselust sündis tütar. Tema praegune abikaasa on Mari-Ann Kelam (neiupõlvenimega Dotsenko, esimeses abielus Rikken).

Välislingid

Tunne Kelami koduleht
Tunne Kelam: EL vajab energiaalase välispoliitika koordinaatorit Postimees, 16. juuli 2007
Tunne Kelam: Eesti kodanikud iseseisvuse teel Postimees, 26. november 2008
Tunne Kelam: EL valitsused peavad lõpetama salatsemise Iraani opositsiooni teemal Postimees, 16. detsember 2009
Kelam: Tšehhi peab saavutama 23. augusti ühise mälestuspäevana Postimees, 14. jaanuar 2009
IRLi nimekirja europarlamendi valimistel juhib Tunne Kelam ERR, 7. veebruar 2009
Kalev Kask. Tunne Kelam: Venemaa üritab mängida head politseinikku EPL.ee, 28. veebruar 2009
Ott Heinapuu. Europarlament mõistis hukka kommunismi ja totalitarismi kuriteod EPL.ee, 2. aprill 2009
Daul: kommunismi kuriteod mõisteti hukka tänu Kelami visadusele www.irl.ee, 16. aprill 2009

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 ==Elulugu==
-Kasvanud üles Tallinnas, lõpetas aastal [[1954]] [[Tallinna 2. Keskkool]]i. Aastal [[1959]] lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal. Aastatel 1959–1965 oli ta [[Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv|Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi]] vanemteadur, [[1965]]–[[1975]] "[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]]" (ENE) peatoimetuse vanemteadustoimetaja.
+Kasvanud üles Tallinnas, lõpetas aastal [[1954]] [[Tallinna 2. Keskkool]]i. Aastal [[1959]] lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal. Aastatel 1959–1965 oli ta [[Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv|Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi]] vanemteadur, [[1965]]–[[1975]] "[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]]" (ENE) peatoimetuse vanemteadustoimetaja. Toimis ühtlasi 1950.–1960. aastail [[Ühing Teadus|Ühingu Teadus]] rahvusvahelise olukorra lektorina ja [[ajaleht Edasi|ajalehe Edasi]] väliskommentaatorina. Huvitus ka [[ufo]]de uurimisest. Sunniti 1960. aastate lõpul sõltumatu hoiaku tõttu avalikud esinemised katkestama. Organiseeris alates 1960. aastaist mitteametlikke ringe, kus arutati ajaloo, filosoofia ja rahvusluse küsimusi, kaasas sinna põrandaaluse [[Eesti Demokraatlik Liikumine|Eesti Demokraatliku Liikumise]] aktivisti [[Sergei Soldatov]]i.
+Koostas [[1972]] Eesti Demokraatliku Liikumise ja [[Eesti Rahvusrinne|Eesti Rahvusrinde]] nimel [[ÜRO]]-le memorandumi, kus taotleti abi Nõukogude okupatsiooni lõpetamiseks ning vabade valimiste korraldamiseks. Järgnenud repressioonide käigus pääses otseste tõendite puudumisel napilt vangistusest, kuid vallandati ENE toimetusest.
-Aastal [[1972]] koostas ta [[ÜRO]]-le memorandumi, kus taotles Nõukogude okupatsiooni lõppemist ning Eesti Vabariigi taastamist. Tegi tihedat koostööd [[Sergei Soldatov]]i juhitud [[Eesti Demokraatlik Liikumine|Eesti Demokraatliku Liikumisega]]. Pidas põrandaalustele ringkondadele, sealhulgas [[Jüri Lina]] noorteliikumisele Tartus, loenguid eri teemadel. Huvitus [[Ufo|ufode]] ja parapsühholoogianähtuste uurimisest, avaldades nendel teemadel kirjutisi ja pidades loenguid.
-Aastal [[1975]] pidi ta [[KGB]] survel ameti maha panema. Aastatel 1975–1979 oli ta [[Eesti Rahvusraamatukogu|F. R. Kreutzwaldi nimelise Eesti NSV Riikliku Raamatukogu]] vanembibliograaf. Pärast seda töötas [[1980]]–[[1988]] [[Ranna sovhoos]]is öövahina. Aastatel 1988–1990 oli ta ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] esindaja Tallinnas ning toimetaja.
+Aastatel [[1975]]–[[1979]] oli Kelam [[Eesti Rahvusraamatukogu|F. R. Kreutzwaldi nimelise Eesti NSV Riikliku Raamatukogu]] vanembibliograaf, seejärel [[1980]]–[[1988]] [[Ranna sovhoos]]is öise vahetuse tööline. [[1975]]–[[1988]] vahendas ta põranda alt välismaale informatsiooni inimõiguste rikkumistest nõukogude Eestis ning jätkas esinemisi haritlaste ringides. Sai [[1986]] [[KGB]] kirjaliku hoiatuse nõukogudevastase tegevuse eest. Aastatel [[1988]]–[[1990]] oli ta ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] esindaja Tallinnas ning toimetaja.
 ==Poliitiline tegevus==