Niit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib mitmeaastaste mesofüütide kooslusest; kõnekeeles võidakse niiduks nimetada ka [[aas]]a. Materjali kohta vaata artiklit [[niit (lõng)]].}} |
{{See artikkel| räägib mitmeaastaste mesofüütide kooslusest; kõnekeeles võidakse niiduks nimetada ka [[aas]]a. Materjali kohta vaata artiklit [[niit (lõng)]].}} |
||
'''Niit''' |
'''Niit'''ehk'''heinamaa''' on [[ökosüsteem]], milles [[taimkate|taimkatte]] moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate [[mitmeaastane taim|mitmeaastaste]] [[mesofüüt]]ide [[kooslus]]ed, mille mullas toimub [[kamardumine]] ja mida võidakse regulaarselt [[niitmine|niita]]. |
||
Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. |
Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. |
||
[[Pilt: Rebane heinarullide taustal.jpg|pisi| Rebane heinarullidega niidul]] |
[[Pilt: Rebane heinarullide taustal.jpg|pisi| Rebane heinarullidega niidul]] |
Redaktsioon: 8. mai 2020, kell 11:13
See artikkel räägib mitmeaastaste mesofüütide kooslusest; kõnekeeles võidakse niiduks nimetada ka aasa. Materjali kohta vaata artiklit niit (lõng). |
Niitehkheinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks.
Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud).
Sekundaarsed niidud on kas
- looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või
- kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud.
Puisniidud on looduslikud niidud, millel leidub põõsaid ja puid.