McDonnell Douglas DC-10: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jäälind (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
õnnetustest veidi / viitada oleks ikka vaja
51. rida: 51. rida:


Tootmine algas 1968. aasta jaanuaris ja esimene mudel, tähistusega DC-10-10, oli mõeldud USA siseriiklike lendude jaoks, lennuulatusega kuni 6100 kilomeetrit. Järgnes versioon DC-10-15, mis kasutas võimsamaid mootoreid, ning seejärel rahvusvahelisteks lendudeks mõeldud mudelid DC-10-30 ja DC-10-40, lennuulatusega kuni 10 010 kilomeetrit. Samuti arendati lennukist [[Õhus tankimine|õhutanker]] [[McDonnell Douglas KC-10 Extender|KC-10 Extender]]. Tootmine lõpetati 1988. aastal, kui oli toodetud 386 lennukit DC-10 lennufirmadele ja 60 lennukit KC-10 [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväele]].
Tootmine algas 1968. aasta jaanuaris ja esimene mudel, tähistusega DC-10-10, oli mõeldud USA siseriiklike lendude jaoks, lennuulatusega kuni 6100 kilomeetrit. Järgnes versioon DC-10-15, mis kasutas võimsamaid mootoreid, ning seejärel rahvusvahelisteks lendudeks mõeldud mudelid DC-10-30 ja DC-10-40, lennuulatusega kuni 10 010 kilomeetrit. Samuti arendati lennukist [[Õhus tankimine|õhutanker]] [[McDonnell Douglas KC-10 Extender|KC-10 Extender]]. Tootmine lõpetati 1988. aastal, kui oli toodetud 386 lennukit DC-10 lennufirmadele ja 60 lennukit KC-10 [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväele]].

Lennuki varajastel mudelitel esines disainivea tõttu lastiruumi uste lukustussüsteemis, mille avanemine põhjustas kiire rõhulanguse, probleeme lennuohutusega. Esimene seotud juhtum leidis aset 12. juunil 1972, mil [[American_Airlinesi lend_96]] lastiruumi uks vahetult pärast õhkutõusu avanes ja küljest ära lendas. Piloodid suutsid siiski teha hädamaandumise ja intsident päädis 11 vigastatuga. 3. märtsil 1974 tabas samasugune viga lastiruumi uksega [[Turkish_Airlinesi lend_981|Turkish Airlines lendu 981]], mille allakukkumisel lühidalt pärast õhkutõusu Pariisist hukkusid kõik 346 pardal viibinut.<ref>{{Netiviide |URL=http://www.aaib.gov.uk/sites/aaib/cms_resources/8-1976%20TC-JAV.pdf |Pealkiri=Turkish Airlines DC-10 TC-JAV Report on the accident in the Ermenonville Forest, France on 3 March 1974 |Väljaandja=[[Suurbritannia kaubandusministeerium]] |Aeg=veebruar 1976 |Kasutatud=6. mai 2020 |Keel=inglise keeles}}</ref> Markantseim näide DC-10'ga seotud intsidentidest oli 25. mail 1975 [[O'Hare'i rahvusvaheline lennujaam|O'Hare'i lennujaamas]] allakukkunud [[American Airlinesi lend 191]], Ameerika Ühendriikide ajaloo ohvriterohkeim lennuõnnetus. Õhkutõusu käigus purunes täielikult lennuki vasaku tiiva mootorikinnitus, misjärel kaotasid piloodid lennuki üle kontrolli ning hukkusid kõik 271 pardalolnut ja veel kaks lennuväljal viibinud inimest. Õnnetuse järel kehtestas [[Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennuamet|Föderaalne Lennuamet]] (FAA) DC-10'le lennukeelu ning kuigi [[Riiklik Transpordi Turvalisuse Nõukogu|Riikliku Transpordi Turvalisuse Nõukogu]] uurimisraport järeldas, et õnnetuse algpõhjuseks oli ebapiisav hooldus, mitte disainiviga, sai nii lennuki kui ka McDonnell Douglase maine tõsiselt kannatada. Õnnetuste järel viis McDonnell Douglas läbi uuendusprogrammi erinevate problemaatiliste disainiaspektide parandamiseks ning lennuki hilisem lennuohutustase on jäänud võrdseks teiste sarnast tüüpi lennukitega.


1980. aastal alustas lendamist DC-10 edasiarendatud mudel [[McDonnell Douglas MD-11]]. Viimane DC-10 kommerts-reisilend toimus 2014. aasta veebruaris, kuid lennukit kasutatakse endiselt kaubavedudeks.
1980. aastal alustas lendamist DC-10 edasiarendatud mudel [[McDonnell Douglas MD-11]]. Viimane DC-10 kommerts-reisilend toimus 2014. aasta veebruaris, kuid lennukit kasutatakse endiselt kaubavedudeks.
110. rida: 112. rida:
* [[Airbus A300]]
* [[Airbus A300]]
* [[Ilyushin Il-86]]
* [[Ilyushin Il-86]]

== Viited ==
{{Viited}}


== Kirjandus ==
== Kirjandus ==
119. rida: 124. rida:
{{Commonscat}}
{{Commonscat}}
* [http://www.boeing.com/history/products/dc-10.page DC-10 tutvustus] [[Boeing]]u ametlikul kodulehel (inglise keeles)
* [http://www.boeing.com/history/products/dc-10.page DC-10 tutvustus] [[Boeing]]u ametlikul kodulehel (inglise keeles)
* Mustard (28. september 2018). "[https://www.youtube.com/watch?v=l-085TjhUPo How This Plane Earned A Dangerous Reputation: The DC-10 Story]". ''Youtube''. (inglise keeles)


[[Kategooria:Reisilennukid]]
[[Kategooria:Reisilennukid]]

Redaktsioon: 6. mai 2020, kell 13:19

McDonnell Douglas DC-10
McDonnell Douglas DC-10-30 (1991)
Tüüp laiakereline reaktiivreisilennuk
Tootja McDonnell Douglas
Riik  Ameerika Ühendriigid
Esmalend 29. august 1970
Võeti kasutusele 5. august 1971
Hetkeseis Kasutusel kaubalennukina
Põhikasutaja
Tootmisaastad 1968–1988
Toodanguarv 366
Variandid
Edasiarendus McDonnell Douglas MD-11

McDonnell Douglas DC-10 on Ameerika Ühendriikide päritolu McDonnell Douglase arendatud ja toodetud kolme turboventilaatormootoriga laiakereline reisilennuk.

Lennuk disainiti edasiarendusena McDonnell Douglase varasemast DC-8 mudelist, mis oli mõeldud kesk- ja pikamaalendude jaoks. Uus laiakereline mudel pidi mahutama rohkem reisijaid ja kasutama võimsamaid mootoreid.

Tootmine algas 1968. aasta jaanuaris ja esimene mudel, tähistusega DC-10-10, oli mõeldud USA siseriiklike lendude jaoks, lennuulatusega kuni 6100 kilomeetrit. Järgnes versioon DC-10-15, mis kasutas võimsamaid mootoreid, ning seejärel rahvusvahelisteks lendudeks mõeldud mudelid DC-10-30 ja DC-10-40, lennuulatusega kuni 10 010 kilomeetrit. Samuti arendati lennukist õhutanker KC-10 Extender. Tootmine lõpetati 1988. aastal, kui oli toodetud 386 lennukit DC-10 lennufirmadele ja 60 lennukit KC-10 Ameerika Ühendriikide õhuväele.

Lennuki varajastel mudelitel esines disainivea tõttu lastiruumi uste lukustussüsteemis, mille avanemine põhjustas kiire rõhulanguse, probleeme lennuohutusega. Esimene seotud juhtum leidis aset 12. juunil 1972, mil American_Airlinesi lend_96 lastiruumi uks vahetult pärast õhkutõusu avanes ja küljest ära lendas. Piloodid suutsid siiski teha hädamaandumise ja intsident päädis 11 vigastatuga. 3. märtsil 1974 tabas samasugune viga lastiruumi uksega Turkish Airlines lendu 981, mille allakukkumisel lühidalt pärast õhkutõusu Pariisist hukkusid kõik 346 pardal viibinut.[1] Markantseim näide DC-10'ga seotud intsidentidest oli 25. mail 1975 O'Hare'i lennujaamas allakukkunud American Airlinesi lend 191, Ameerika Ühendriikide ajaloo ohvriterohkeim lennuõnnetus. Õhkutõusu käigus purunes täielikult lennuki vasaku tiiva mootorikinnitus, misjärel kaotasid piloodid lennuki üle kontrolli ning hukkusid kõik 271 pardalolnut ja veel kaks lennuväljal viibinud inimest. Õnnetuse järel kehtestas Föderaalne Lennuamet (FAA) DC-10'le lennukeelu ning kuigi Riikliku Transpordi Turvalisuse Nõukogu uurimisraport järeldas, et õnnetuse algpõhjuseks oli ebapiisav hooldus, mitte disainiviga, sai nii lennuki kui ka McDonnell Douglase maine tõsiselt kannatada. Õnnetuste järel viis McDonnell Douglas läbi uuendusprogrammi erinevate problemaatiliste disainiaspektide parandamiseks ning lennuki hilisem lennuohutustase on jäänud võrdseks teiste sarnast tüüpi lennukitega.

1980. aastal alustas lendamist DC-10 edasiarendatud mudel McDonnell Douglas MD-11. Viimane DC-10 kommerts-reisilend toimus 2014. aasta veebruaris, kuid lennukit kasutatakse endiselt kaubavedudeks.

Tehnilised andmed

  • Meeskond (kokpitis):
    • DC-10-10, D-10-30 ja D-10-40: 3
  • Tüüpilineistekohtade arv
    • DC-10-10, D-10-30 ja D-10-40: 270
  • Suurim istekohtade arv:
    • DC-10-10, D-10-30 ja D-10-40: 399; FAA loaga 380.
  • Pikkus:
    • DC-10-10: 55,55 m
    • DC-10-30: 55,35 m
    • DC-10-40: 55,54 m
  • Kõrgus:
    • DC-10-10: 17,53 m
    • DC-10-30 ja DC-10-40: 17,55 m
  • Tiivaulatus:
    • DC-10-10: 47,35 m
    • DC-10-30 ja DC-10-40: 50,39 m
  • Tiivapindala:
    • DC-10-10: 330 m²
    • DC-10-30 ja DC-10-40: 338,8 m²
  • Tühikaal:
    • DC-10-10: 108 940 kg
    • DC-10-30: 120 742 kg
    • DC-10-40: 122 567 kg
  • Suurim stardikaal:
    • DC-10-10: 195 045 kg
    • DC-10-30 ja DC-10-40: 251 744 kg
  • Kütusemahutavus:
    • DC-10-10: 82 376 l
    • DC-10-30 ja DC-10-40: 137 509 l
  • Mootorid:
    • DC-10-10: 3x GE CF6-6D (tõukejõud 177,92 kN)
    • DC-10-30: 3x GE CF6-50C (tõukejõud 226,85 kN)
    • DC-10-40: 3x PW JT9D-59A (tõukejõud 235,74 kN)
  • Lennukiirus:
    • DC-10-10, DC-10-30 ja DC-10-40: 876 km/h (Mach 0,82)
  • Lennuulatus:
    • DC-10-10: 6500 km
    • DC-10-30: 9600 km
    • Dc-10-40: 9400 km
  • Lennulagi:
    • DC-10-10, DC-10-30 ja DC-10-40: 12 800 m

Vaata ka

Derivaatmudelid
Tüübi ja/või ajastu poolest sarnased lennukid

Viited

  1. "Turkish Airlines DC-10 TC-JAV Report on the accident in the Ermenonville Forest, France on 3 March 1974" (PDF) (inglise keeles). Suurbritannia kaubandusministeerium. Veebruar 1976. Vaadatud 6. mai 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus

  • Endres, Günter. (1998). McDonnell Douglas DC-10. St. Paul, Minnesota: MBI Publishing Company. ISBN 0-7603-0617-6.
  • Steffen, Arthur, A. C. (1998). McDonnell Douglas DC-10 and KC-10 Extender. Hinckley, Leicester, UK: Aerofax. ISBN 1-85780-051-6.
  • Waddington, Terry. (2000). McDonnell Douglas DC-10. Miami, Florida: World Transport Press. ISBN 1-892437-04-X.

Välislingid