Otepää kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. mai 2020, kell 22:16

Otepää kõrgustik asub Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.

Otepää kõrgustiku pindala on umbes 1200 km². Selle läbimõõt põhjast lõunasse kui ka idast läände on ligikaudu 40 kilomeetrit.

Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on peamiselt rohkem kui 100 meetrit. Kõrgustikul on künklik pinnamood, mida moodustuvad jäätumiste setted 200 meetri paksusega.

Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu org ja Elva orund läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus Otepää kõrgustikuga liitub Karula kõrgustik ja piirid seal on väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi– Puskaru joonel.

Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde – lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120–130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve – Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.

Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi, Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi.

Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja Kambja Köstrimäed paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja org ning Urvaste ürgorg.

Looduse kaitsmiseks loodi Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad. 1979. aastal ühinesid need suurimaks Eestis Otepää maastikukaitsealaks pindalaga 23 000 ha. Praegu on see Otepää kõrgustiku puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum osa.

Otepää kõrgustik on Kõrg-Eesti allprovintsi Kagu-Eesti kõrgustike maastikuvaldkonna maastikurajoon, seda ümbritsevad Ugandi lavamaa, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund ja Võru-Hargla nõgu.

Otepää kõrgustiku kõrgeimad tipud

Küngas	Kõrgus
Kuutsemägi	217 m
Kõrgemägi	214 m
Tõikamägi	213,6 m
Tsiatrahvimägi	213 m
Harimägi	212 m
Laanemägi	211 m
Väike Munamägi	207,5 m
Koplimägi	193,7 m
Kaldemägi	190,2 m
Tehvandi mägi	189,4 m
Huumägi	179,8 m
Tedremägi	177,5 m

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde – lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120–130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve – [[Pangodi järv|Pangodi]], [[Nõuni järv]] ja [[Pühajärv]]. Põhjas vagumus ühineb [[Elva jõgi|Elva jõe]] oruga ning lõunas seda jätkub [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] org.
-Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: [[Kuutsemägi]], [[Kõrgemägi]], [[Tsiatrahvimägi]] ning [[Harimägi]]. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised [[Väike Munamägi]] ja [[Tedremägi]]; ida pool [[Tõikamägi]] ja [[Laanemägi]].
+Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: [[Kuutsemägi]], [[Kõrgemägi (Otepää vald)|Kõrgemägi]], [[Tsiatrahvimägi]] ning [[Harimägi]]. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised [[Väike Munamägi]] ja [[Tedremägi]]; ida pool [[Tõikamägi]] ja [[Laanemägi]].
 Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja [[Kambja Köstrimäed]] paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on [[Kooraste org]], [[Jõksi-Piigandi org]], [[Erastvere-Ahja org]] ning Urvaste ürgorg.