Ruumiline planeerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. mai 2020, kell 02:27

Ruumiline planeerimine planeerimisseaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.^[1]

Ruumilise planeerimise eripära on see, et ta on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne teavitamine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Hästi läbiviidud planeering algab avalikustamise strateegia ja lähteülesande koostamisest. Sellele järgneb planeeringuala arengustrateegia väljatöötamine. Arengustrateegia alusel sõnastatakse planeeringuala arendamise visioon. Lähtuvalt arengustrateegiast ja visioonist koostatakse planeeringu seletuskiri ja kaardid või skeemid.

Planeeringualast tegevust Eestis korraldas varem keskkonnaministeerium. Nüüd korraldab seda siseministeerium, kuigi selle eest vastutab regionaalminister.

Planeeringu menetluse etapid

Planeeringu menetluse etapid planeerimisseaduse järgi on

algatamine
algatamisest teatamine
planeeringu sisuline koostamine ja lahendusvariandi või -variantide avalik tutvustamine
planeeringu kooskõlastamine
planeeringu vastuvõtmine
planeeringu avalik väljapanek (selle kestus sõltub planeeringu liigist) ja avalik arutelu
järelevalve (kui see on vajalik planeerimisseaduses toodud juhtudel)
planeeringu kehtestamine
planeeringu kehtestamisest teatamine.

Avalikkusel on õigus osaleda planeeringuprotsessis kogu selle menetluse jooksul.

Ruumilised planeeringud

Ruumilised planeeringud planeerimisseaduse järgi on

Ruumilise planeerimise alusdokument

Ruumilise planeerimise alusdokument on Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta. Selle kiitis heaks 1983. aastal Euroopa Nõukogu liikmesriikide plaanimise eest vastutavate ministrite konverents Torremolinoses. Harta võttis kasutusele uue termini "ruumiline planeerimine". Kui varasem suurte territooriumide plaanimine oli välja kasvanud arhitektuursest ja linnaehituslikust plaanimisest, siis hartas kajastus selleks ajaks praktikast saadud kogemus, et ulatusliku territooriumi plaanimine pole võimalik ilma sotsiaalsete, majanduslike, keskkonna- ja kultuuriaspektide tasakaalustatud käsitluseta. See tähendas, et territoriaalset plaanimist polnud võimalik vaadelda lahus üldisest sotsiaal-majandusliku arengu prognoosist või kavast. Plaanimine eeldas eluvaldkondade arengu prognooside sünteesi. Sellist sünteesitud ja interdistsiplinaarset, territoriaalset plaanimist hakatigi nimetama ruumiliseks plaanimiseks. Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta on olnud aluseks planeerimis- ja ehitusseaduse ning planeerimisseaduse väljatöötamisele.

Vaata ka

Viited

↑ Planeerimisseadus

Välislingid

Siseministeeriumi planeeringute osakond
Käsiraamat "Soovitused üldplaneeringu koostamiseks", toimetaja Lass. K, Autorid: Lass. K, Palginõmm. V, Muiso. M jt; Keskkonnaministeerium, Tallinn, 2000
Artiklid Eesti Arhitektide Liidu veebis
Planeerimisalaste linkide kogu
"Jalgsi, rongi või jalgrattaga?" – Intervjuu Groningeni ülikooli ruumiteaduste instituudi planeeringute osakonna professori Gregory Ashworthiga, ajaleht Sirp 29/04/2011, Pakosta. L

[1] Planeerimisseadus

[1]

@@ 30. rida: / 30. rida: @@
 == Ruumilise planeerimise alusdokument ==
-Ruumilise planeerimise alusdokument on [[Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta]]. Selle kiitis heaks [[1983]]. aastal [[Euroopa Nõukogu]] liikmesmaade plaanimise eest vastutavate ministrite konverents [[Torremolinos]]es. Harta võttis kasutusele uue termini "ruumiline planeerimine". Kui varasem suurte territooriumide plaanimine oli välja kasvanud [[arhitektuur]]sest ja linnaehituslikust plaanimisest, siis hartas kajastus selleks ajaks praktikast saadud kogemus, et ulatusliku territooriumi plaanimine pole võimalik ilma sotsiaalsete, majanduslike, keskkonna- ja kultuuriaspektide tasakaalustatud käsitluseta. See tähendas, et [[territoriaalne planeerimine|territoriaalset plaanimist]] polnud võimalik vaadelda lahus üldisest sotsiaal-majandusliku arengu prognoosist või kavast. Plaanimine eeldas eluvaldkondade arengu prognooside sünteesi. Sellist sünteesitud ja interdistsiplinaarset, territoriaalset plaanimist hakatigi nimetama ruumiliseks plaanimiseks. Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta on olnud aluseks planeerimis- ja ehitusseaduse ning [[planeerimisseadus]]e väljatöötamisele.
+Ruumilise planeerimise alusdokument on [[Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta]]. Selle kiitis heaks [[1983]]. aastal [[Euroopa Nõukogu]] liikmesriikide plaanimise eest vastutavate ministrite konverents [[Torremolinos]]es. Harta võttis kasutusele uue termini "ruumiline planeerimine". Kui varasem suurte territooriumide plaanimine oli välja kasvanud [[arhitektuur]]sest ja linnaehituslikust plaanimisest, siis hartas kajastus selleks ajaks praktikast saadud kogemus, et ulatusliku territooriumi plaanimine pole võimalik ilma sotsiaalsete, majanduslike, keskkonna- ja kultuuriaspektide tasakaalustatud käsitluseta. See tähendas, et [[territoriaalne planeerimine|territoriaalset plaanimist]] polnud võimalik vaadelda lahus üldisest sotsiaal-majandusliku arengu prognoosist või kavast. Plaanimine eeldas eluvaldkondade arengu prognooside sünteesi. Sellist sünteesitud ja interdistsiplinaarset, territoriaalset plaanimist hakatigi nimetama ruumiliseks plaanimiseks. Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta on olnud aluseks planeerimis- ja ehitusseaduse ning [[planeerimisseadus]]e väljatöötamisele.
 == Vaata ka ==