Jüri Saarma: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Jüri Saarma''' (aastani 1936 '''Georg Seeman''' ja Georg '''Siiman'''; [[24. oktoober]] [[1921]] [[Viljandi]] – [[7. veebruar]] [[2001]] [[Tartu]]) oli Eesti psühhiaater, [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Psühhiaatria kateeder|psühhiaatria kateedri]] juhataja.<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref>
'''Jüri Saarma''' (aastani 1936 '''Georg Seeman''' ja Georg '''Siiman'''; [[24. oktoober]] [[1921]] [[Viljandi]] – [[7. veebruar]] [[2001]] [[Tartu]]) oli eesti psühhiaater, [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Psühhiaatria kateeder|psühhiaatria kateedri]] juhataja.<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref>


==Elulugu==
==Elulugu==

Redaktsioon: 30. aprill 2020, kell 12:52

Jüri Saarma (aastani 1936 Georg Seeman ja Georg Siiman; 24. oktoober 1921 Viljandi7. veebruar 2001 Tartu) oli eesti psühhiaater, Tartu Riikliku Ülikooli psühhiaatria kateedri juhataja.[1]

Elulugu

Jüri Saarma oli raudteelase poeg ja Valve Erika Saarma abikaasa, Mart Saarma isa ning Märt Saarma onu.[1]

Saarma lõpetas 1938 Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja 1945 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. 1948 kaitses ta samas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga "Haigusteadvuse kulgemine skisofreenikuil aktiivse ravi jooksul" ning 1964 meditsiinidoktori kraadi Moskva 2. Meditsiiniinstituudis väitekirjaga "О действии инсулинового лечения на анимальную и вегетативную нервную систему больных шизофренией". Ta täiendas end Venemaal, Soomes, Kanadas ja Šveitsis.[1]

1943–1945 oli Saarma Tartu Ülikooli vaimu- ja närvihaiguste kliiniku praktikant, 1945 Jämejala Psühhoneuroloogiahaigla peaarst, 1945–1949 TÜ psühhiaatria ja kohtuarstiteaduse kateedri assistent, 1949–1955 vanemõpetaja, 1955–1965 dotsent, 1965–1975 psühhiaatria kateedri professor, 1975–1994 (aastast 1992 psühhiaatriakliinik) juhataja; 1963–1966 ka TÜ arstiteaduskonna dekaan ja 1968–1978 Eesti NSV peapsühhiaater, aastast 1994 TÜ emeriitprofessor. 1973 oli ta Montreali McGilli Ülikooli külalisprofessor. Saarma pidas loenguid Toronto, Helsingi, Turu ja Oulu ülikoolis. 1953 rajas ta TÜ kõrgema närvitegevuse labori (aastast 1966 meditsiini kesklabor ja ÜMPI psühhofarmakoloogia labor) ning 1987 Tartusse ajakohase psühhiaatrikliiniku. Saarma oli eestikeelse psühhiaatriaalase õppekirjanduse rajaja.[1]

Teadustöö

Jüri Saarma peamised uurimisvaldkonnad olid skisofreenia ja depressioon, nende diferentseeritud ravi, psühhohügieeni ja psühhiaatria ajalugu (eriti Eestis). Ta täpsustanud psühhiaatrilist sümptomatoloogiat, täiendas kliinilise ja neurofüsioloogilise uurimise meetodeid, koostas algupärase testide patarei ja viis kliinilise hindamise skaalat.[1]

Saarma oli üks "Bolšaja meditsinskaja entsiklopedija" (Moskva, 1974–1986) toimetajaid. Ta oli Rahvusvahelise Kõrgema Närvitalitluse Ühingu asepresident (1974–1977) ja president (1977–1983), Ülemaailmse Psühhiaatrite Assotsiatsiooni närvitegevuse sektsiooni president, Rahvusvahelise Sotsiaalpsühhiaatria Ühingu nõunik, Üleliidulise Neuroloogide ja Psühhiaatrite Seltsi presiidiumi liige, NSV Liidu Meditsiiniakadeemia psühhiaatrianõunik, viie välismaise teadusseltsi au- ja kaheksa rahvusvahelise ühingu korrespondentliige. Ta avaldas üle 330 teadustrükise, üle 20 õppevahendi ja üle 130 aimetrükise[1], sealhulgas õpik-käsiraamatuid psühhiaatria eri valdkondade kohta.

Koostöö NSV Liidu repressiivorganitega

Kuna Jüri Saarma oli psühhiaatriaekspert mitmes poliitilises kriminaal- ja kohtuasjas, on mitmes publikatsioonis talle süüks pandud koostööd võimudega vastupanuvõitlejate ja dissidentide represseerimisel.[2]

Tunnustused

Teoseid

  • Kohtupsühhiaatria. Tallinn, 1970
  • E. Kreapelini psühhofarmakoloogilistest uurimistest Tartus (kaasautor V. Vahing). // Nõukogude Eesti Tervishoid (1976) 5
  • Psühhopatoloogia. Tallinn, 1977; 2. trükk 2000
  • Kliiniline psühhiaatria. Tallinn, 1980
  • Kliiniline psühhofarmakoloogia (kaasautor). Tallinn, 1981
  • Развитие психиатрии в Тартуском университете (kaasautor E. Karu). Tallinn, 1981
  • Psühhiaatria minevik ja tänapäev. Tallinn, 1982
  • Meditsiinipsühholoogia. Tallinn, 1985
  • Психофармакотерапия психически больных. // Руководство по психиатрии. M, 1988
  • Narkoloogia. Tallinn, 1989
  • A new scale for self-assesment of depressive symptoms. // Tartu Ülikooli Toimetised 891 (1990)
  • Depressioon. Tallinn, 1995

Viited

Kirjandus

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994. kd I, 207, lk 220; kd III, lk 368
  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, lk 164
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, lk 124–125; kd II, lk 157
  • Eesti entsüklopeedia kd 14, lk 450
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, kd III, lk 19, 233, 253, 256–258, 268
  • Laos, V. Juubilar on NSVL Arstiteaduse Akadeemia korrespondentliige Jüri Saarma. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1981) 5, lk 376–377
  • БМЭ. M, 1984, kd 22, lk 1291
  • Professor Jüri Saarma bibliograafia (koost M. Suurväli, V. Vahing). Tartu, 1991
  • Merila-Lattik, H. Eesti arstid 1947–1997. Tallinn, 1997, lk 982–983
  • Jüri Saarma. Nekroloog. // Eesti Arst (2001) 2, lk 117
  • Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, lk 200, 200, 259, 262–264, 266–267, 270–272
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.