Esimese öö õigus (film): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Õunake78 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{filmi_info
{{filmi_info
| filmi_nimi = "Esimese öö õigus"
| filmi_nimi = ,,Esimese öö õigus"
| originaalnimi =
| originaalnimi =
| pilt =
| pilt =
| pildiallkiri =
| pildiallkiri =
| zhanr = [[draamafilm]]
| zhanr = [[draamafilm]]
| lavastaja = [[Balduin Kusbock]]
| lavastaja = [[Balduin Kusbock]]
| produtsent =
| produtsent =
| stsenaarium = [[Balduin Kusbock]]
| stsenaarium = [[Balduin Kusbock]]
| jutustaja =
| jutustaja =
| peaosades = [[Mary Melsas]], <br>[[René Leer]], <br>[[Heino Vaks]], <br>[[Niina Kusbock]], <br>[[Hartius Möller]], <br>[[Adalbert Kirschenberg]], <br>[[Carl Treumundt]], <br>[[Ludmilla Puhmas-Karma]], <br>[[Johhanes Jea]]
| peaosades = [[Mary Melsas]], <br>[[René Leer]], <br>[[Heino Vaks]], <br>[[Niina Kusbock]], <br>[[Hartius Möller]], <br>[[Adalbert Kirschenberg]], <br>[[Carl Treumundt]], <br>[[Ludmilla Puhmas-Karma]], <br>[[Johhanes Jea]]
| helilooja =
| helilooja =
| helirežissöör =
| helirežissöör =
| operaator = J. Silis
| operaator = J. Silis
| montaaž =
| montaaž =
| kunstnik =
| kunstnik =
| toimetaja =
| toimetaja =
| filmistuudio = [[Taara-film]]
| filmistuudio = [[Taara-film]]
| aasta = [[1925]]
| aasta = [[1925]]
| esilinastus = [[27. oktoober]] [[1925]]
| esilinastus = [[27. oktoober]] [[1925]]
| pikkus =
| pikkus =
| riik = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]]
| riik = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]]
| keel = [[tummfilm]] / [[eesti keel|eesti]]
| keel = [[tummfilm]] / [[eesti keel|eesti]]
| eelarve =
| eelarve =
| eelnev =
| eelnev =
| järgnev =
| järgnev =
| koduleht =
| koduleht =
| efis_id = 82
| efis_id = 82
| amg_id =
| amg_id =
| imdb_id = 1519305
| imdb_id = 1519305
| movies.ee_id =
| movies.ee_id =
}}
}}


'''"Esimese öö õigus"''' oli [[1925]]. aastal valminud [[Eesti]] [[mängufilm]].
''',,Esimese öö õigus"''' oli [[1925]]. aastal valminud [[Eesti]] [[mängufilm]].


Film pole säilinud.
Film pole säilinud.
59. rida: 59. rida:


==Tegijad==
==Tegijad==
*Režissöör – [[Balduin Kusbock]]
*Lavastaja – [[Balduin Kusbock]]
*Stsenarist – [[Balduin Kusbock]]
*Käsikiri – [[Balduin Kusbock]]
*Operaatorid – Ernst Treier ja J. Siehlis
*Operaatorid – Ernst Treier ja J. Siehlis


67. rida: 67. rida:


==Viited==
==Viited==
{{viited}}2. https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/82
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti tummfilmid]]
[[Kategooria:Eesti tummfilmid]]
[[Kategooria:Mustvalged filmid]]
[[Kategooria:Mustvalged filmid]]

Redaktsioon: 22. aprill 2020, kell 00:28

,,Esimese öö õigus"
Žanr draamafilm
Režissöör Balduin Kusbock
Stsenarist Balduin Kusbock
Operaator J. Silis
Peaosades Mary Melsas,
René Leer,
Heino Vaks,
Niina Kusbock,
Hartius Möller,
Adalbert Kirschenberg,
Carl Treumundt,
Ludmilla Puhmas-Karma,
Johhanes Jea
Filmistuudio Taara-film
Aasta 1925
Esilinastus 27. oktoober 1925
Riik Eesti Eesti
Keel tummfilm / eesti
IMDb profiil
Sissekanne Eesti filmi andmebaasis

,,Esimese öö õigus" oli 1925. aastal valminud Eesti mängufilm.

Film pole säilinud.

Sisukokkuvõte

Filmiainese inspireerijaks võib pidada Matthias Johann Eiseni poeemi "Kuldja" (1923).

Neiu Helja Vainola on Vabadussõjas halastajaõde. Laatsaretis kohtab ta haavatud inglise leitnanti John Smithi, kes on sõjas vabatahtlikuna. Noored armuvad, John palub Helja kätt, kuid neiu tahab lõpetada meditsiiniõpingud ülikoolis. Mõne aasta möödudes Eestisse naastes riivab John autoga Helja tallu sõites teel kogemata vana professorit ja viib ta Helja juurde toibuma. Johni palvel räägib teadlane eestlaste ajaloost ja muistsest vabadusvõitlusest. Orjaöö kohta loeb ta oma käsikirjast loo, mis elustub ekraanil järgmiselt.

Rüütel Uno von Sternhell igavleb mõisas. Hingekarjasel, paater Albertil ei tule enam ühtki uut lõbustust pähe. Ajaviiteks prassinud, minnakse lõpuks jahile, kaasas eestlasest paaž Mangu, keda ihaldab rüütliproua Stella von Sternhell. Teel heidab rüütel silma orjapiiga Lindale. Mangu armub kaunisse neidu ja palub luba teda kosida, olles selle nimel valmis kasvõi taas orjaks minema. Isand soostub, kuid otsib võimalust oma kõlvatu kire rahuldamiseks. Selle juhatab talle kätte paater: von Sternhell nõudku mõisahärrade esimese öö õigust. Mõisamehed röövivadki mõrsja otse pulmapeolt, kuid Mangu koos talumeestega tabab nad lossiväravas. Mangu surmab kahevõitluses mõõgaga von Sternhelli, kuid pääseda noorpaaril ei õnnestu. Nad võetakse kinni. Mangu pekstakse mõrsja silme ees surnuks, Linda kaotab mõistuse ja vannub kättemaksu tulevikus.

Vapustatuna sellest loost, tänab Smithide noorpaar Jumalat, et sellised brutaalsed tavad on jäädavalt minevik, ja sõidab õnnelikult Inglismaale.

Osatäitjad

Tegijad

Arvustus

Karl August Hindrey kirjutas filmi arvustuses: "Koguni välise miljöö andmine on üsna rahuldav hoonete ja riietuse suhtes. Ning lugu tuleb pidada katseks isegi etnograafiliselt õigesti mõjuda: eestlastena figureerivad tüübid, keda autor enesele soome-ugrilastena ette kujutab, on tingimata mongoloiidid ja selles mõttes hästi valitud ning Axel Gallén-Kallela järele kostümeeritud[1]."

Viited

  1. KAH. Meie kinolint. Päevaleht, 29. oktoober 1925, nr. 293, lk. 2.

2. https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/82