Lauri Vahtre: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Beritteeaar (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Beritteeaar (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
18. rida: 18. rida:
==„Eesti Vabadussõja ajaloo I – II“ koostamine==
==„Eesti Vabadussõja ajaloo I – II“ koostamine==
Aastail 2015-2020 töötas Lauri Vahtre [[Eesti Sõjamuuseum]]is ja juhtis uue [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaloo koostamist. Teose teksti kirjutasid lisaks Vahtrele [[Peeter Kaasik]], [[Urmas Salo]], [[Ago Pajur]], [[Tõnu Tannberg]], [[Hellar Lill]], [[Toomas Hiio]], [[Toe Nõmm]] ja [[Taavi Minnik]], kaardid koostas [[Reigo Rosenthal]]. Vahtre liitis eri autorite osad tervikuks, ühtlustas tervikteksti ja lisas üldistused. Teos on kaheköiteline, kogumahuga u. 1100 lehekülge, ja annab panoraamse ülevaate Vabadussõja eelloost, sõjasündmustest, rahvusvahelisest taustast ja sõja järelloost kuni tänapäevani välja. Raamatut esitleti [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäeva]] ürituste lõppakordina 2. veebruaril 2020 [[Tartu Linnamuuseum]]is.
Aastail 2015-2020 töötas Lauri Vahtre [[Eesti Sõjamuuseum]]is ja juhtis uue [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaloo koostamist. Teose teksti kirjutasid lisaks Vahtrele [[Peeter Kaasik]], [[Urmas Salo]], [[Ago Pajur]], [[Tõnu Tannberg]], [[Hellar Lill]], [[Toomas Hiio]], [[Toe Nõmm]] ja [[Taavi Minnik]], kaardid koostas [[Reigo Rosenthal]]. Vahtre liitis eri autorite osad tervikuks, ühtlustas tervikteksti ja lisas üldistused. Teos on kaheköiteline, kogumahuga u. 1100 lehekülge, ja annab panoraamse ülevaate Vabadussõja eelloost, sõjasündmustest, rahvusvahelisest taustast ja sõja järelloost kuni tänapäevani välja. Raamatut esitleti [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäeva]] ürituste lõppakordina 2. veebruaril 2020 [[Tartu Linnamuuseum]]is.

[[Erkki Bahovski]] on esile tõstnud käsitluse objektiivsust: „Töö on olnud põhjalik. Kui eelloo peatüki järgi võinuks eeldada, et järgneb mingisugune eestlaste heroismist ja vabadusihast pakatav tekst, siis nii ei ole – õnneks! – läinud. Võibolla olid autorid püstitanud endale ülesande saksa ajaloolase Leopold von Ranke kuulsa maksiimi järgi: kirjutage ajalugu nii, nagu see on juhtunud.“"<ref name="bahovski" />
[[Erkki Bahovski]] on esile tõstnud käsitluse objektiivsust: „Töö on olnud põhjalik. Kui eelloo peatüki järgi võinuks eeldada, et järgneb mingisugune eestlaste heroismist ja vabadusihast pakatav tekst, siis nii ei ole – õnneks! – läinud. Võibolla olid autorid püstitanud endale ülesande saksa ajaloolase Leopold von Ranke kuulsa maksiimi järgi: kirjutage ajalugu nii, nagu see on juhtunud.“"<ref name="bahovski" />



Redaktsioon: 19. aprill 2020, kell 16:31

Lauri Vahtre oma "Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile" esitlusel TEA Kirjastuses, 22.10.2010

Lauri Vahtre (sündinud 22. märtsil 1960) on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.

Haridus

Lauri Vahtre lõpetas 1978. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloo erialal (oli rahvusliku tegevuse tõttu ülikoolist eksmatrikuleeritud ja lõpetas kaugõppes). 1988 ajalookandidaat. Lauri Vahtre on Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

Aastal 1984 kaitses Lauri Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnas Sulev Vahtre juhendamisel diplomitöö "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast".[1]

Lauri Vahtre kandidaaditöö käsitles eesti rahvakalendrit ja eesti rahvapärast ajaarvamist, töö on ilmunud raamatuna "Eestlase aeg" aastal 1991 ja täiendatud kordustrükina aastal 2000.

Teadustegevus

Aastatel 19831985 töötas ta Eesti Vabaõhumuuseumis vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris, kaitses 1988. aastal kandidaadiväitekirja eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest; aastatel 1988–1992 oli vanemteadur Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Aastatel 1989–1992 oli ta ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.

Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana, kooliõpikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ja Eesti notariaadi ajalugu (kummastki on ilmunud eraldi uurimused), Nõukogude aja mentaliteedilugu ja olmet. Vahtre oli üks 1989. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo "Kodu lugu" autoreist Mart Laari ja Heiki Valgu kõrval. Kohati koolides ajalooõpetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim Loomingu Raamatukogu teose tiraaž läbi aegade (35 000 eksemplari). Vahtre on üksi või kaasautorina kirjutanud arvukalt ajalooõpikuid.

Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus – aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, püha või mittepüha.[2]

„Eesti Vabadussõja ajaloo I – II“ koostamine

Aastail 2015-2020 töötas Lauri Vahtre Eesti Sõjamuuseumis ja juhtis uue Eesti Vabadussõja ajaloo koostamist. Teose teksti kirjutasid lisaks Vahtrele Peeter Kaasik, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik, kaardid koostas Reigo Rosenthal. Vahtre liitis eri autorite osad tervikuks, ühtlustas tervikteksti ja lisas üldistused. Teos on kaheköiteline, kogumahuga u. 1100 lehekülge, ja annab panoraamse ülevaate Vabadussõja eelloost, sõjasündmustest, rahvusvahelisest taustast ja sõja järelloost kuni tänapäevani välja. Raamatut esitleti Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ürituste lõppakordina 2. veebruaril 2020 Tartu Linnamuuseumis.

Erkki Bahovski on esile tõstnud käsitluse objektiivsust: „Töö on olnud põhjalik. Kui eelloo peatüki järgi võinuks eeldada, et järgneb mingisugune eestlaste heroismist ja vabadusihast pakatav tekst, siis nii ei ole – õnneks! – läinud. Võibolla olid autorid püstitanud endale ülesande saksa ajaloolase Leopold von Ranke kuulsa maksiimi järgi: kirjutage ajalugu nii, nagu see on juhtunud.“"[3]

Ka Mart Laar tunnustab „Eesti Vabadussõja ajaloo“ sisulist tugevust: „Asjalik on ka sisu, kus esitatakse arvukalt uusi fakte ning tihti vaadeldakse toimunud uue nurga alt. Sellele on kindlasti kaasa aidanud asjaolu, et uurijate käsutusse on kaugematest riikidest jõudnud arvukalt materjale, mis tõmbavad kogu käsitluse laiemaks, võimaldades ühtlasi vaadelda toimunud vastaspoolelt. Käsitlus on värske, parandatakse eelmise raamatu vigu või väärtõlgendusi, tuuakse sisse uusi nimesid.“[4]

Poliitiline tegevus

Lauri Vahtre astus poliitikasse laulva revolutsiooni ajal koos oma ülikoolikaaslase Mart Laariga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast Tartu Riiklikust Ülikoolist välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest 1992. aastal kasvas välja Rahvuslik Koonderakond Isamaa.

Oli Eesti Kongressi liige. Aastatel 1991–1992 oli ta Põhiseaduse Assamblee liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas VII Riigikokku. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse 1995. ja 1999. aastal. 2003. aastal ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates 5. aprillist 2007 oli ta Juhan Partsi asendusliikmena XI Riigikogu liige. 2011. aasta Riigikogu valimistel osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal. Oli XII Riigikogu liige siiski 2014. aasta esimesel poolel Reet Roosi asendusliikmena.[5]

Oma pikaajalise tegevuse jooksul Riigikogus on Vahtre töötanud keskkonna-, kultuuri-, maaelu- ja kaitsekomisjonis. Ta oli üks lapsehooldustasu (jõustus 2000. aasta algusest) algatajaid, on püsivalt kaitsnud ajateenistusel põhineva riigikaitsemudeli põhimõtet, seisnud haridusmaastiku mitmekesisuse ja valikuvõimaluste säilimise eest jpm. 

Kaitseministri nõuniku konkurss

2011. aasta juuli alguses võitis kaitseminister Mart Laari erakonnakaaslane ja sõber Lauri Vahtre kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku kohusetäitja konkursi, milles üks nõuniku kohusetäitjale esitatud nõue oli doktorikraad.[6][7] Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul osales konkursis kaheksa kandidaati.[8]

Juba konkursi eel avaldas ajakirjandus kahtlust, et doktorikraadi nõue kehtestati, võimaldamaks Vahtrel sellele kohale saada.[9] [10]

Sotsiaaldemokraatide juhi ja endise kaitseministri Sven Mikseri arvates peegeldas konkurss IRL-is toimuvat võimuvõitlust. "Kui konkursi korraldaja leiab, et tema erakonnakaaslane ja pikaaegne poliitiline lähedane kaastööline on kõige sobivam kandidaat spetsialisti kohale, siis kindlasti paralleelid on olemas," võrdles ta IRL-i poliitikat ministeeriumide mehitamisel sellega, kuidas Keskerakond palkab oma liikmeid Tallinna linnavalitsuse aparaati. "Viis kuidas ta sinna sattus, kindlasti ei ole heade tavadega kooskõlas," kinnitas Mikser.[8] Konkurssi kritiseeris ka IRL-i kuuluv parlamendiliige Indrek Raudne: "Mina ei oleks seda doktorikraadi nõuet küll pannud."[8] Reformierakondlane Meelis Atonen nimetas konkurssi näiliseks.[8]

Mart Laar kaitses konkursikorraldust väitega, et konkursi korraldasid mitte poliitikud, vaid asjatundjad.[11]

"Ma arvan, et Mart Laaril oleks pidanud olema õigus võtta selline nõunik nagu ta ise tahab, ilma sellise naeruväärse protsessita," leidis kommunikatsiooniekspert ja endine poliitik Janek Mäggi. "Tundus muidugi natuke naeruväärne, et avalike suhete nõuniku kohal on vaja doktorikraadi."[9]

Teoseid

Ilukirjandus

Ta on kirjutanud mitmeid näidendeid ("Olle Terve hansatuultes", "Muna EÜE", "Vihterpalu valss", "Teekond valguse riiki", "Varjutants", "Minust jäävad vaid laulud" (koos Mart Laariga) jt). Ta on Eesti Televisiooni seriaali "Tuulepealne maa" kaasstsenarist ning filmi "Detsembrikuumus" esialgse, hiljem teiste autorite poolt ümber kirjutatud stsenaariumi autor.

Õpikud

Lauri Vahtre sulest on ilmunud arvukalt ajalooõpikuid. Tervikuna iseloomustab Vahtre õpikuid ladus ja kaasahaarav stiil:

  • 2004 Eesti ajalugu gümnaasiumile. ILO. Õpikut tutvustades kirjutas Teet Veispak rea kriitiliste märkuste kokkuvõtteks: "Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gümnaasiumiõpilastelegi ära, sest ei ole igavalt kirjutatud."[12]
  • 2010 Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile. TEA Kirjastus. ISBN 9789949170791
  • 2007 Lähiajalugu I-II. Kaasautor Mart Laar. Avita. 2. trükk 2014
  • 2012 Eesti ajaloo lugemik. Kaasautor Mart Laar. Maurus. Ilmumise puhul märkis õpetaja Marek Nisuma Õpetajate Lehes: "Ajalugu õpetades meeldib mulle rääkida lugusid inimestest ja sündmustest, nende rollist ajaloos osalejate ja ajaloo kujundajatena. Nüüd on mu töölaual üks uus ja hea raamat, mis minu ülesannet mõnevõrra lihtsustab."[13]
  • 2013 Eesti ajalugu I-II
  • 2014 Üldajalugu Kaasautor Mart Laar. Maurus
  • 2014 Lähiajalugu III. Kaasautor Mart Nutt
  • 2014 Üldajaloo lugemik. Kaasautorid Mart Laar ja Ardi Siilaberg. Maurus

Aimekirjandus

Artikleid

Tunnustus

Isiklikku

Tema isa oli ajaloolane Sulev Vahtre, tema vend on kunstnik Silver Vahtre.

Viited

Personaalia