Pas-de-Calais' departemang: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}{{Viitamata|kuu=aprill|aasta=2020}}

{{Prantsuse departemang
{{Prantsuse departemang
| nimi = Pas-de-Calais' departemang
| nimi = Pas-de-Calais' departemang
5. rida: 7. rida:
| nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Département de Pas-de-Calais
| nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Département de Pas-de-Calais
| nimi2_keel = pikardi | nimi2 = Départémint dech Pas-d'Caleus
| nimi2_keel = pikardi | nimi2 = Départémint dech Pas-d'Caleus
| lipp =
| lipp = Pas-de-CalaisFlag.gif
| lipu_link =
| lipu_link = Lipp
| vapp = Pas de Calais Arms.svg
| vapp = Pas de Calais Arms.svg
| vapi_link =
| vapi_link = Vapp
| pindala = 6671
| pindala = 6671
| elanikke =
| elanikke =
16. rida: 18. rida:
| valdade_arv = 897
| valdade_arv = 897
| asendikaardi_pilt = Pas-de-Calais-Position.svg
| asendikaardi_pilt = Pas-de-Calais-Position.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Pas-de-Calais' departemangu paiknemine Prantsusmaal
}}
}}


'''Pas-de-Calais' departemang''' [padökal'ee] on [[departemang (Prantsusmaa)|departemang]] Prantsusmaa põhjaosas [[Hauts-de-France]]'i piirkonnas.
[[Pilt:Arras-prefecture.jpg|pisi|Pas-de-Calais departemangu [[Prefektuur (Prantsusmaa)|prefektuur]]ihoone Arrasis]]


'''Pas-de-Calais' departemang''' ([padökal'ee], "[[Calais]]' [[väin]]"; pikardi: ''Pas-Calés'') on [[Departemang (Prantsusmaa)|departemang]] Põhja-[[Prantsusmaa]]l [[Hauts-de-France]]'i piirkonnas, nimetatud külgneva [[Calais' väin]]a järgi.
Departemangu nimi tähendab [[prantsuse keel]]es [[Calais' väin]]a, mille kaldal departemang asub.


== Ajalugu ==
Departemangu suuremad linnad on [[Calais]], [[Boulogne-sur-Mer]], [[Lens]], [[Liévin]], [[Arras]] ja [[Saint-Omer]].


Juba eelajaloolistest aegadest asustatud Pas-de-Calais piirkonda asustasid omakorda keldi [[belgid]], [[Rooma riik|roomlased]], [[Germaanlased|germaani]] [[frangid]] ja [[alemannid]]. 4. ja 5. sajandil lõi Rooma tava valida germaani hõimud sõjaväe- ja kaitseteenuste osutamiseks marsruudil [[Boulogne-sur-Mer]]ist [[Köln]]ini, luues piirkonnas [[Germaani keeled|germaani]]-[[Romaani keeled|romaani]] keelepiiri, mis kestis kuni 8. sajandini.
Kuigi departemang tervikuna on üks rahvarohkemaid Prantsusmaal, elab suurimas linnas vaid 80 000 inimest ning esimene ülikool loodi alles 1992. aastal.

[[Saksid|Saksi]] kolonisatsioon piirkonda 5.-8. sajandil laiendas keelepiiri tõenäoliselt mõnevõrra lõunasse ja läände, nii et 9. sajandiks kõneles eamik asukaid sellest [[Béthune]]'i ja [[Berck (Pas-de-Calais)|Berck]]i vahelisest joonest põhja pool [[keskhollandi keel]]e murret, samas lõunapoolsed asukad kõnelesid [[pikardi keel]]t, mitmesuguseid [[Romaani keeled|romaani murdeid]].

See keelepiir ilmneb tänapäevalgi piirkonna [[Toponüümika|kohanimedes]] ja [[patronüüm]]ides. Alates 9. sajandist hakkas keelepiir ühtlaselt põhja ja itta liikuma ning 15. sajandi lõpuks olid romaani murded [[Hollandi keel|hollandi murded]] täielikult välja tõrjunud.

Pas-de-Calais on üks [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal 4. märtsil 1790 loodud algsest 83 departemangust. See loodi [[Provints (Prantsusmaa)|endiste provintside]] [[Calaisis]] (varem Inglismaa valdus), [[Boulonnais]], [[Ponthieu]] ja [[Artois]] (varem [[Hispaania Madalmaad]]e osa) osadest.

Selles piirkonnas peeti mõned [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] kulukaimad lahingud. ''[[Canadian National Vimy Memorial]]'', 8 km [[Arras]]ist, tähistab [[Vimy kõrgendiku lahing]]ut [[Arrasi lahing (1917)|Arrasi lahingu (1917)]] ajal ja on [[Kanada]] kõige olulisem mälestusmärk Euroopas selle langenud sõduritele.

Pas-de-Calais oli ka [[Operatsioon Fortitude|operatsiooni ''Fortitude'']] sihtmärk [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja|]] ajal, mis oli [[Teise maailmasõja liitlased|Liitlaste]] plaan petta [[Oberkommando der Wehrmacht|sakslasi]], et [[Operatsioon Overlord|sissetung Euroopasse]] pidi toimuma siin, mitte [[Normandia]]s.

== Geograafia ==

[[Pilt:Pas de Calais.png|pisi|tühi|Üle 10 000 elanikuga linnad]]
[[Pilt:France manche vue dover.JPG|thumb|right|300px|Vaade Inglismaa rannikule Pas-de-Calais'st]]

Pas-de-Calais on praeguses [[Hauts-de-France]]'i [[Piirkond (Prantsusmaa)|piirkonnas]] ning seda übritsevad [[Nordi departemang|Nordi]] ja [[Somme'i departemang|Somme'i]] departemangud, [[La Manche]] ja [[Põhjameri]]. Sellel on nominaalne piir Inglismaa [[Kent]]i krahvkonnaga [[Eurotunnel]]i poolel teel.

Selle peamised linnad rannikul on [[Calais]], [[Boulogne-sur-Mer]] ja [[Étaples]] ning Artois's [[Lens]], [[Liévin]], [[Arras]] ja [[Saint-Omer]].

Kuigi departemang tervikuna on üks rahvarohkemaid Prantsusmaal, elab suurimas linnas vaid 80 000 inimest.


2016. aastani kuulus departemang [[Nord-Pas-de-Calais]]' piirkonda.
2016. aastani kuulus departemang [[Nord-Pas-de-Calais]]' piirkonda.

Peamised jõed on järgmised:

* [[Authie (jõgi)|Authie]]
* [[Canche (jõgi)|Canche]]
* [[Ternoise]]
* [[Liane (jõgi)|Liane]]
* [[Sensée]]
* [[Scarpe]]
* [[Deûle]]
* [[Leie jõgi|Lys]]
* [[Aa jõgi (Prantsusmaa)|Aa]]


Departemang jaguneb halduslikult:
Departemang jaguneb halduslikult:

{| class="wikitable" style="text-align:right"
{| class="wikitable" style="text-align:right"
! Ringkond
! Ringkond
58. rida: 95. rida:
|}
|}


== Majandus ==
[[Pilt:Pas de Calais.png|pisi|tühi|Üle 10 000 elanikuga linnad]]

Departemangu majandus sõltus pikka aega [[Kaevandamine|kaevandamisest]], peamiselt [[Kivisöe kaevandamine|söekaevandustest]] [[Lens]]i linna lähedal, kus kivisüsi avastati 1849. aastal. Kuid [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]] alates on majandus muutunud mitmekesisemaks.

== Haridus ==

[[Pilt:Lens Grands Bureaux de la Compagnie des mines.jpg|thumb|325x325px|''[[Artois' ülikool|Université d'Artois]]'' üliõpilaslinnak [[Lens]]is asub ''Compagnie des mines'' iidses peakorteris.]]

Praegu on departemangus kaks avalik-õiguslikku ülikooli. Kuigi see on Prantsusmaa üks rahvarohkeimaid departemange, ei olnud Pas-de-Calais's 1991. aastani ülikooli, kui Prantsusmaa valitsus asutas kaks ülikooli: ''[[Université du Littoral-Côte-d'Opale]]'' departemangu lääneosas ja ''[[Artois' ülikool|Université d'Artois]]'' idaosas.

== Turism ==

<gallery>
Pilt:Bouchot baie de Wissant P1030356.JPG|[[Rannakarp]]ide vesiviljelus [[Wissant]]is
Pilt:Cape_Gris_Nez,_France.JPG|[[Cap Gris Nez]]
Pilt:Cap Blanc-Nez Cliff 800x617.jpg|[[Cap Blanc Nez]]
Pilt:Boulogne vue generale phare beffroi mer.jpg|[[Boulogne-sur-Mer]]
Pilt:Nausicaa_boulognesurmer.jpg|[[Nausicaá - Centre national de la mer|Nausicaá]]
Pilt:Le Touquet-Paris-Plage - Dunes au nord de la plage (2).JPG|[[Le Touquet]]
Pilt:Arras GdPlace27 JPM.jpg|''La Grand' Place'', [[Arras]]
Pilt:Lorette13.JPG|[[Notre Dame de Lorette]]
Pilt:Vimy Memorial (September 2010) cropped.jpg|''[[Canadian National Vimy Memorial]]''
Pilt:Louvre-Lens-night.jpg|''[[Louvre-Lens]]'' muuseum, Lens
Pilt:Eugène Delacroix - La liberté guidant le peuple.jpg|[[Vabadus viib rahva barrikaadidele]] väljapanek ''[[Louvre-Lens]]is'' aastast 2012
Pilt:Blockhaus_Eperlecques.jpg|''[[Blockhaus d'Éperlecques]]''
Pilt:Audinghen_Batterie_Todt.jpg|[[Todti patarei]], Audinghen
</gallery>


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

* [[Vimy kõrgendiku lahing]]
* [[Pas de Calais' 7 orgu]]
* [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]]
* [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]]


== Viited ==
== Viited ==

{{viited}}
{{viited}}



Redaktsioon: 19. aprill 2020, kell 14:31

Pas-de-Calais' departemang

[ padökal'ee ]
prantsuse Département de Pas-de-Calais
pikardi Départémint dech Pas-d'Caleus

Lipp
Vapp
Lipp
Vapp

Pindala: 6671 km²
Elanikke: 1 461 441 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 219 in/km²
Departemangu number: 62
Haldusjaotus: 77 kantonit
897 valda
Keskus: Arras
Pas-de-Calais departemangu prefektuurihoone Arrasis

Pas-de-Calais' departemang ([padökal'ee], "Calais' väin"; pikardi: Pas-Calés) on departemang Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas, nimetatud külgneva Calais' väina järgi.

Ajalugu

Juba eelajaloolistest aegadest asustatud Pas-de-Calais piirkonda asustasid omakorda keldi belgid, roomlased, germaani frangid ja alemannid. 4. ja 5. sajandil lõi Rooma tava valida germaani hõimud sõjaväe- ja kaitseteenuste osutamiseks marsruudil Boulogne-sur-Merist Kölnini, luues piirkonnas germaani-romaani keelepiiri, mis kestis kuni 8. sajandini.

Saksi kolonisatsioon piirkonda 5.-8. sajandil laiendas keelepiiri tõenäoliselt mõnevõrra lõunasse ja läände, nii et 9. sajandiks kõneles eamik asukaid sellest Béthune'i ja Bercki vahelisest joonest põhja pool keskhollandi keele murret, samas lõunapoolsed asukad kõnelesid pikardi keelt, mitmesuguseid romaani murdeid.

See keelepiir ilmneb tänapäevalgi piirkonna kohanimedes ja patronüümides. Alates 9. sajandist hakkas keelepiir ühtlaselt põhja ja itta liikuma ning 15. sajandi lõpuks olid romaani murded hollandi murded täielikult välja tõrjunud.

Pas-de-Calais on üks Prantsuse revolutsiooni ajal 4. märtsil 1790 loodud algsest 83 departemangust. See loodi endiste provintside Calaisis (varem Inglismaa valdus), Boulonnais, Ponthieu ja Artois (varem Hispaania Madalmaade osa) osadest.

Selles piirkonnas peeti mõned Esimese maailmasõja kulukaimad lahingud. Canadian National Vimy Memorial, 8 km Arrasist, tähistab Vimy kõrgendiku lahingut Arrasi lahingu (1917) ajal ja on Kanada kõige olulisem mälestusmärk Euroopas selle langenud sõduritele.

Pas-de-Calais oli ka operatsiooni Fortitude sihtmärk Teise maailmasõja| ajal, mis oli Liitlaste plaan petta sakslasi, et sissetung Euroopasse pidi toimuma siin, mitte Normandias.

Geograafia

Üle 10 000 elanikuga linnad
Vaade Inglismaa rannikule Pas-de-Calais'st

Pas-de-Calais on praeguses Hauts-de-France'i piirkonnas ning seda übritsevad Nordi ja Somme'i departemangud, La Manche ja Põhjameri. Sellel on nominaalne piir Inglismaa Kenti krahvkonnaga Eurotunneli poolel teel.

Selle peamised linnad rannikul on Calais, Boulogne-sur-Mer ja Étaples ning Artois's Lens, Liévin, Arras ja Saint-Omer.

Kuigi departemang tervikuna on üks rahvarohkemaid Prantsusmaal, elab suurimas linnas vaid 80 000 inimest.

2016. aastani kuulus departemang Nord-Pas-de-Calais' piirkonda.

Peamised jõed on järgmised:

Departemang jaguneb halduslikult:

Ringkond Elanike arv
Pindala
(km²)
Kantoneid Valdu
Arras 251 082 2314,18 17 369
Béthune 279 783 674,01 14 100
Boulogne-sur-Mer 163 159 640,34 8 75
Calais 118 239 309,96 5 28
Lens 363 546 316,29 17 43
Montreuil 106 789 1326,95 8 164
Saint-Omer 153 523 1089,59 8 116

Majandus

Departemangu majandus sõltus pikka aega kaevandamisest, peamiselt söekaevandustest Lensi linna lähedal, kus kivisüsi avastati 1849. aastal. Kuid Teisest maailmasõjast alates on majandus muutunud mitmekesisemaks.

Haridus

Université d'Artois üliõpilaslinnak Lensis asub Compagnie des mines iidses peakorteris.

Praegu on departemangus kaks avalik-õiguslikku ülikooli. Kuigi see on Prantsusmaa üks rahvarohkeimaid departemange, ei olnud Pas-de-Calais's 1991. aastani ülikooli, kui Prantsusmaa valitsus asutas kaks ülikooli: Université du Littoral-Côte-d'Opale departemangu lääneosas ja Université d'Artois idaosas.

Turism

Vaata ka

Viited