Väike doksoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida: 28. rida:


== Kasutamine ==
== Kasutamine ==
Õigeusu kirikus, [[Orientaalsed kirikud|orientaalsetes]] õigeusu kirikutes ja [[kreekakatoliku kirik]]us kasutatakse väikest doksoloogiat palju jumalateenistuste eri osades ja eraviisilistes palvetes palvet lõpetava vormelina. Seda loetakse kolm korda osana iga jumalateenistuse alguspalvetest ja osana jumalateenistuse lõpul antavast [[Õnnistamine|õnnistamisest]]. Mitmest hümnist koosnevas seerias lauldakse seda enne viimast laulu, või kaheks jagatult: sõnad "Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule" lauldakse enne eelviimast hümni, ning enne viimast hümni, mis tavaliselt on pühendatud [[Jumalaema]]le, lauldakse teine pool alates sõnadest "nüüd ja ikka...".
[[Õigeusu kirik]]us, [[Orientaalsed kirikud|orientaalsetes]] õigeusu kirikutes ja [[kreekakatoliku kirik]]us kasutatakse väikest doksoloogiat palju jumalateenistuste eri osades ja eraviisilistes palvetes palvet lõpetava vormelina. Seda loetakse kolm korda osana iga jumalateenistuse alguspalvetest ja osana jumalateenistuse lõpul antavast [[Õnnistamine|õnnistamisest]]. Mitmest hümnist koosnevas seerias lauldakse seda enne viimast laulu, või kaheks jagatult: sõnad "Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule" lauldakse enne eelviimast hümni, ning enne viimast hümni, mis tavaliselt on pühendatud [[Jumalaema]]le, lauldakse teine pool alates sõnadest "nüüd ja ikka...".


[[Roomakatoliku kirik]]us loevad või retsiteerivad ''Gloria Patri'' vaimulikud, kuid alates [[Teine Vatikani kirikukogu|teisest Vatikani kirikukogust]] loevad seda üha enam ja enam ka ilmikud. Ülistust kasutatakse [[tunnipalvus]]te sissejuhatuses, [[psalm]]ide ja ''[[canticum]]''<nowiki>'</nowiki>ide lõpus, samuti [[missa]] [[introitus]]es<ref>https://eelk.ee/et/jumalateenistus/sonaseletused/</ref>. Väljaspool liturgiat loetakse seda näiteks [[Roosipärg|roosipärjapalvetes]] iga kord enne [[meieisapalve]]t.
[[Roomakatoliku kirik]]us loevad või retsiteerivad ''Gloria Patri'' vaimulikud, kuid alates [[Teine Vatikani kirikukogu|teisest Vatikani kirikukogust]] loevad seda üha enam ja enam ka ilmikud. Ülistust kasutatakse [[tunnipalvus]]te sissejuhatuses, [[psalm]]ide ja ''[[canticum]]''<nowiki>'</nowiki>ide lõpus, samuti [[missa]] [[introitus]]es<ref>https://eelk.ee/et/jumalateenistus/sonaseletused/</ref>. Väljaspool liturgiat loetakse seda näiteks [[Roosipärg|roosipärjapalvetes]] iga kord enne [[meieisapalve]]t.

Redaktsioon: 17. aprill 2020, kell 19:07

Ladinakeelne Gloria Patri gregooriuse laulu kogumikus Liber usualis. Lisatud on kaks viisivarianti lühendiga euouae lõigu ...seculorum amen jaoks.

Väike doksoloogia ehk Gloria Patri, slaavi traditsioonis Слава või краткое славословие, on lühike ühelauseline palve Kolmainsuse tunnistamiseks ja kiitmiseks (trinitaarne doksoloogia). Kasutatakse laialdaselt jumalateenistustes nii katoliku kui õigeusu kirikus[1].

Tekst

Õigeusu kirikus

Kreeka keeles

Δόξα Πατρὶ καὶ Υἱῷ καὶ Ἁγίῳ Πνεύματι, καὶ νῦν, καὶ ἀεί, καὶ εἰς τοὺς αἰῶνας τῶν αἰώνων. Ἀμήν.
Doxa patri kai yio kai hagio pneumati, kai nun kai aei kai eis tous aionas ton aionon. Amen.

Kirikuslaavi keeles

Сла́ва Отцу́ и Сы́ну и Свято́му Ду́ху, и ны́не, и при́сно, и во ве́ки веко́в. Ами́нь.

Eesti keeles õigeusu kiriku tekstides

Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule nüüd ja ikka ja igavesti. Aamen.

Katoliku kirikus

Ladina keeles

Gloria Patri, et Filio, et Spiritui Sancto, sicut erat in principio, et nunc, et semper, et in saecula saeculorum. Amen.

Ladinakeelsesse teksti on võrreldes kreekakeelsega lisandunud sõnad sicut erat in principio 'nii nagu oli algul', mis on edasi läinud ka protestantlike kirikute tekstidesse.

Luteri kirikus

Saksa keeles

Ehre sei dem Vater und dem Sohn und dem Heiligen Geist, wie es war im Anfang, jetzt und immerdar, und von Ewigkeit zu Ewigkeit. Amen.[2]

Eesti keeles luteri kiriku tekstides

Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule. Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen.[3]

Kasutamine

Õigeusu kirikus, orientaalsetes õigeusu kirikutes ja kreekakatoliku kirikus kasutatakse väikest doksoloogiat palju jumalateenistuste eri osades ja eraviisilistes palvetes palvet lõpetava vormelina. Seda loetakse kolm korda osana iga jumalateenistuse alguspalvetest ja osana jumalateenistuse lõpul antavast õnnistamisest. Mitmest hümnist koosnevas seerias lauldakse seda enne viimast laulu, või kaheks jagatult: sõnad "Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule" lauldakse enne eelviimast hümni, ning enne viimast hümni, mis tavaliselt on pühendatud Jumalaemale, lauldakse teine pool alates sõnadest "nüüd ja ikka...".

Roomakatoliku kirikus loevad või retsiteerivad Gloria Patri vaimulikud, kuid alates teisest Vatikani kirikukogust loevad seda üha enam ja enam ka ilmikud. Ülistust kasutatakse tunnipalvuste sissejuhatuses, psalmide ja canticum'ide lõpus, samuti missa introituses[4]. Väljaspool liturgiat loetakse seda näiteks roosipärjapalvetes iga kord enne meieisapalvet.

Anglikaani kirikus lauldakse või loetakse Gloria Patri kõige sagedamini psalmide ja canticum'ide lõpus hommiku- ja õhtupalvustel.

Luteri kirikus on "Au olgu..." olnud kaua psalmitekstide jätk ja lõpetus, samuti Siimeoni kiituslaulu lõpetus. Seda kasutatakse ka hommiku- ja õhtupalvustel.[5]

Viited