Tallinna 21. Kool: erinevus redaktsioonide vahel
P EKI: eesti keeles on parlamendil, olgu riigikogul või Euroopa Parlamendil, liikmed (mitte saadikud). |
Originaaluurimuslik hinnang ("kahjuks") välja |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Tallinna 21. Kool''' on üldhariduskool [[Tallinn]]as. See alustas tööd 1903. aastal ''Tallinna II kroonualgkooli'' nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6. Tänapäeval on üle 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud [[Meelis Kond]]. 2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse. |
'''Tallinna 21. Kool''' on üldhariduskool [[Tallinn]]as. See alustas tööd 1903. aastal ''Tallinna II kroonualgkooli'' nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6. Tänapäeval on üle 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud [[Meelis Kond]]. 2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse.{{lisa viide}} |
||
Tallinna 21. Koolis töötasid pikalt olulised eesti haridustegelased [[Enn Murdmaa]] ja [[Riho Päts]]. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuulub Eesti [[riigikogu]] ja varasemate [[Eesti valitsus|valitsuste]] liikmeid, nende hulgas näiteks [[Jüri Ratase esimene valitsus|2016. aasta valitsuse]] siseminister [[Andres Anvelt]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Indrek Tarand]] ning Eesti diplomaat ja julgeolekunõunik [[Eerik-Niiles Kross]]. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud tuntud Eesti lauljaid ([[Maarja-Liis Ilus]], [[Uku Suviste]], [[Karl-Erik Taukar]]) ja näitlejad ([[Ada Lundver]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Katrin Karisma]], [[Evelin Võigemast]]) ning ka filmi "[[Mandariinid]]" (2013) produtsent [[Ivo Felt]]. |
Tallinna 21. Koolis töötasid pikalt olulised eesti haridustegelased [[Enn Murdmaa]] ja [[Riho Päts]]. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuulub Eesti [[riigikogu]] ja varasemate [[Eesti valitsus|valitsuste]] liikmeid, nende hulgas näiteks [[Jüri Ratase esimene valitsus|2016. aasta valitsuse]] siseminister [[Andres Anvelt]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Indrek Tarand]] ning Eesti diplomaat ja julgeolekunõunik [[Eerik-Niiles Kross]]. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud tuntud Eesti lauljaid ([[Maarja-Liis Ilus]], [[Uku Suviste]], [[Karl-Erik Taukar]]) ja näitlejad ([[Ada Lundver]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Katrin Karisma]], [[Evelin Võigemast]]) ning ka filmi "[[Mandariinid]]" (2013) produtsent [[Ivo Felt]].{{lisa viide}} |
||
Kool kuulub [[G5 õpilasesinduste liit]]u, mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Kooli hümn on "Pesapuu",<ref>[http://21k.ee/yldinfo/sumboolika/koolilaul-pesapuu/ Koolilaul "Pesapuu"]. Tallinna 21. Kool.</ref> mille sõnad on kirjutanud [[Ellen Niit]] ja muusika komponeerinud kooli vilistlane [[Veljo Tormis]]. |
Kool kuulub [[G5 õpilasesinduste liit]]u, mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Kooli hümn on "Pesapuu",<ref>[http://21k.ee/yldinfo/sumboolika/koolilaul-pesapuu/ Koolilaul "Pesapuu"]. Tallinna 21. Kool.</ref> mille sõnad on kirjutanud [[Ellen Niit]] ja muusika komponeerinud kooli vilistlane [[Veljo Tormis]].{{lisa viide}} |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
=== 1903–1923 === |
=== 1903–1923 === |
||
16. oktoobril 1903 kirjutati [[Eesti Postimees|Eesti Postimehes]]: "2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud." Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas. |
16. oktoobril 1903 kirjutati [[Eesti Postimees|Eesti Postimehes]]: "2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud." Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.<ref name=19031924>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/1903-1924-aastad/ Aastad 1903-1924]. Tallinna 21. Kool.</ref> |
||
1911. aastaks oli kool juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks. |
1911. aastaks oli kool juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks.<ref name=19031924 /> |
||
Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek "kõrgema algkoolimaja ehitamiseks". Arhitektiks määrati linnanõunik [[Artur Perna]]. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. |
Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek "kõrgema algkoolimaja ehitamiseks". Arhitektiks määrati linnanõunik [[Artur Perna]]. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. Kõik aga ei läinud nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid 1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi "pragukool".<ref name=19031924 /> |
||
=== 1924–1940 === |
=== 1924–1940 === |
||
1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli sünnipäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest andis tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt. |
1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli sünnipäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest andis tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.<ref name=1923>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ Aastad 1923-1940]. Tallinna 21. Kool.</ref> |
||
Uueks direktoriks sai kool Ernst Martinsoni (aastast 1935 [[Enn Murdmaa]]), väga edumeelse ja aktiivse mehe. Kui uue maja katuse alla liideti kaks vana kooli: Tallinna Linna 21. ja [[Tallinna 26. Algkool|26. Algkool]], siis tema oli see, kes moodustas neist kahest ühise kollektiivi. Kooli ammused vilistlased mäletavad üllatavalt hästi koolielu ja õpetajaid. Nagu ühest suust räägivad nad kooli heast korrast ja nõudlikkusest, samas aga ka väga heatahtlikust suhtumisest õpilastesse. Direktoril oli kombeks vembumehi enda juurde koju kutsuda, rääkida maast ja ilmast ning nagu muuseas halvast teost. |
Uueks direktoriks sai kool Ernst Martinsoni (aastast 1935 [[Enn Murdmaa]]), väga edumeelse ja aktiivse mehe. Kui uue maja katuse alla liideti kaks vana kooli: Tallinna Linna 21. ja [[Tallinna 26. Algkool|26. Algkool]], siis tema oli see, kes moodustas neist kahest ühise kollektiivi. Kooli ammused vilistlased mäletavad üllatavalt hästi koolielu ja õpetajaid. Nagu ühest suust räägivad nad kooli heast korrast ja nõudlikkusest, samas aga ka väga heatahtlikust suhtumisest õpilastesse. Direktoril oli kombeks vembumehi enda juurde koju kutsuda, rääkida maast ja ilmast ning nagu muuseas halvast teost.<ref name=1923 /> |
||
21. Algkooli maine kasvas, kool muutus omanäoliseks ja tuntuks üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja [[Riho Päts]] organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses ka kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid nagu "Sõnajalaõis", "Neetud talu" jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus. Sidemeid omati ka mitme välisriigi punaristlastega. |
21. Algkooli maine kasvas, kool muutus omanäoliseks ja tuntuks üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja [[Riho Päts]] organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses ka kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid nagu "Sõnajalaõis", "Neetud talu" jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus. Sidemeid omati ka mitme välisriigi punaristlastega.<ref name=1923 /> |
||
Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.<ref |
Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.<ref name=1923 /> |
||
=== 1940–1946 === |
=== 1940–1946 === |
||
1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede [[Raua tänava lahing|relvastatud vastuhakk]] [[Punaarmee]]le. [[Sidepataljon]], mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister [[Tõnis Rotberg]] ja kuus Punaarmee soomusautot. |
1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede [[Raua tänava lahing|relvastatud vastuhakk]] [[Punaarmee]]le. [[Sidepataljon]], mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister [[Tõnis Rotberg]] ja kuus Punaarmee soomusautot.<ref name=1940>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1940-kuni-1946 Aastad 1940–1946]. Tallinna 21. Kool.</ref> |
||
Koolielus toimus täielik pööre. Kõik, mis kahe aastakümnega oli saavutatud, tunnistati kõlbmatuks. Juba esimesel õppenõukogu koosolekul edastas kooli direktor kõrgemalt tulnud korraldused: kiiresti muretseda koolile kommunistliku partei juhtide ja NSV Liidu riigitegelaste portreed, panna üles nõukogulikud loosungid, võtta tarvitusele sõna "seltsimees", seada sisse punanurgad, kõrvaldada raamatukogust "kõlbmatud raamatud" (10 000 köitest jäi järgi vaevalt 300), jälgida, et õpetajate ja õpilaste hulgas poleks kontrevolutsioonilist liikumist, alustada avaaktust "Internatsionaali" laulmisega jne. |
Koolielus toimus täielik pööre. Kõik, mis kahe aastakümnega oli saavutatud, tunnistati kõlbmatuks. Juba esimesel õppenõukogu koosolekul edastas kooli direktor kõrgemalt tulnud korraldused: kiiresti muretseda koolile kommunistliku partei juhtide ja NSV Liidu riigitegelaste portreed, panna üles nõukogulikud loosungid, võtta tarvitusele sõna "seltsimees", seada sisse punanurgad, kõrvaldada raamatukogust "kõlbmatud raamatud" (10 000 köitest jäi järgi vaevalt 300), jälgida, et õpetajate ja õpilaste hulgas poleks kontrevolutsioonilist liikumist, alustada avaaktust "Internatsionaali" laulmisega jne.<ref name=1940 /> |
||
1941. aastal kooli algus hilines, koolipinki istuti alles oktoobris. Kommunismimeelsuses kahtlustatav Enn Murdmaa vallandati ja suleti 100 päevaks vanglasse. |
1941. aastal kooli algus hilines, koolipinki istuti alles oktoobris. Kommunismimeelsuses kahtlustatav Enn Murdmaa vallandati ja suleti 100 päevaks vanglasse.<ref name=1940 /> |
||
Kool elas sõjaaja rahutut ja rasket elu, puudust tunti peaaegu kõigest. Õpilasi keelitati säästma vihikuid (õpilase kohta oli ette nähtud ainult 10 vihikut), tinti, pliiatseid, koguma ajalehti, et neid rindele saata, vanarauda ja konte. Taastusid kooli vanad tavad, kadus ühe nõukogude aastaga tekkinud võlts ja väline paraaditsemine. |
Kool elas sõjaaja rahutut ja rasket elu, puudust tunti peaaegu kõigest. Õpilasi keelitati säästma vihikuid (õpilase kohta oli ette nähtud ainult 10 vihikut), tinti, pliiatseid, koguma ajalehti, et neid rindele saata, vanarauda ja konte. Taastusid kooli vanad tavad, kadus ühe nõukogude aastaga tekkinud võlts ja väline paraaditsemine.<ref name=1940 /> |
||
Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943.-1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid. |
Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943.-1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid.<ref name=1940 /> |
||
Esmaülesanne oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.<ref |
Esmaülesanne oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.<ref name=1940 /> |
||
=== 1946–1965 === |
=== 1946–1965 === |
||
1946. aastal muudeti kool keskkooliks, mille nimeks sai Tallinna 21. Keskkool. Esimene lend lõpetas 1950. |
1946. aastal muudeti kool keskkooliks, mille nimeks sai Tallinna 21. Keskkool. Esimene lend lõpetas 1950.<ref name=1946>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1946-kuni-1965 Aastad 1946–1965]. Tallinna 21. Kool.</ref> |
||
Kooli direktoriks sai [[Artur Tiki]], kes jäi direktoriks 19 aastaks. Selle aja jooksul ta koolis mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänaseni. |
Kooli direktoriks sai [[Artur Tiki]], kes jäi direktoriks 19 aastaks. Selle aja jooksul ta koolis mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänaseni.<ref name=1946 /> |
||
1958. aastal avati esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimus esimene kevadkontsert, millest on saanud üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avati ka kunsti- ja inglise keele eriklassid.<ref |
1958. aastal avati esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimus esimene kevadkontsert, millest on saanud üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avati ka kunsti- ja inglise keele eriklassid.<ref name=1946 /> |
||
=== 1965–1991 === |
=== 1965–1991 === |
||
Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt [[Heli Härmson]]i projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis alles 1970ndatel. |
Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt [[Heli Härmson]]i projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis alles 1970ndatel.<ref name=1965>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1965-kuni-1991 Aastad 1965–1991]. Tallinna 21. Kool.</ref> |
||
1987. aastal sai kool lipu ja aasta hiljem lõpusõrmuse. Toimus ka esimene kunstinädal direktor [[Arvo Tamsare]] algatusel. |
1987. aastal sai kool lipu ja aasta hiljem lõpusõrmuse. Toimus ka esimene kunstinädal direktor [[Arvo Tamsare]] algatusel.<ref name=1965 /> |
||
1989. aastal võttis Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Daltoni kooliga Ameerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis. |
1989. aastal võttis Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Daltoni kooliga Ameerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis.<ref name=1965 /> |
||
1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate kutsutud mitmeid teatrietendusi ning tuntud muusikuid. Ühtlasi hakkasid toimuma ka "Nunnunäitused" algklassidele.<ref |
1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate kutsutud mitmeid teatrietendusi ning tuntud muusikuid. Ühtlasi hakkasid toimuma ka "Nunnunäitused" algklassidele.<ref name=1965 /> |
||
=== 1991–2003 === |
=== 1991–2003 === |
||
Kool hakkas muutuma aktiivsemaks rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel on püsima jäänud tänaseni. Ning käivitus ka koostööprojekt Lahti kooliga Soomes. |
Kool hakkas muutuma aktiivsemaks rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel on püsima jäänud tänaseni. Ning käivitus ka koostööprojekt Lahti kooliga Soomes.<ref name=1991>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1991-kuni-2003 Aastad 1991–2003]. Tallinna 21. Kool.</ref> |
||
1992. aastal käivitus kolme kooli – Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli vaheline humanitaarainete alane koostööprojekt KoKoKo, mis on ka püsinud tänaseni. |
1992. aastal käivitus kolme kooli – Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli vaheline humanitaarainete alane koostööprojekt KoKoKo, mis on ka püsinud tänaseni.<ref name=1991 /> |
||
1990. aastate algusest hakkasid toimuma viimase lennu päevad, kus eelmisel aastal lõpetanud vilistlased tulevad jagama nõuandeid edasiste valikute kohta abiturientidele. 1990ndate keskelt sai alguse traditsioon korraldada abiturientidele lõpuball. |
1990. aastate algusest hakkasid toimuma viimase lennu päevad, kus eelmisel aastal lõpetanud vilistlased tulevad jagama nõuandeid edasiste valikute kohta abiturientidele. 1990ndate keskelt sai alguse traditsioon korraldada abiturientidele lõpuball.<ref name=1991 /> |
||
Loodi ametlikult õpilasomavalitsus ning aasta hiljem asutati Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli eestvedamisel G5, mis on viie kooli (Tallinna 21. Kooli, [[Tallinna Reaalkool]]i, [[Tallinna Inglise Kolledž]]i, [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i ja [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i) vaheline koostöö liit. |
Loodi ametlikult õpilasomavalitsus ning aasta hiljem asutati Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli eestvedamisel G5, mis on viie kooli (Tallinna 21. Kooli, [[Tallinna Reaalkool]]i, [[Tallinna Inglise Kolledž]]i, [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i ja [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i) vaheline koostöö liit.<ref name=1991 /> |
||
1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandat võõrkeelt – saksa keelt, paari aasta pärast lisandus ka prantsuse ja hiljem hispaania keel. |
1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandat võõrkeelt – saksa keelt, paari aasta pärast lisandus ka prantsuse ja hiljem hispaania keel.<ref name=1991 /> |
||
1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool ning hakkas ilmuma koolileht "Lennuk".<ref |
1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool ning hakkas ilmuma koolileht "Lennuk".<ref name=1991 /> |
||
=== 2003–2015 === |
=== 2003–2015 === |
||
Koolimaja vana hoone renoveerimine ja uue juurdeehitise valmimine 2000. aastate algul venis peaaegu samamoodi nagu 1920. aastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Õppetöö ehitustööde ajal toimus Tondiraba ja Liivalaia koolis, kust lõplikult naasti juba uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. aastapäeva, mille puhul anti välja kogumik "Sada aastat koolikella". |
Koolimaja vana hoone renoveerimine ja uue juurdeehitise valmimine 2000. aastate algul venis peaaegu samamoodi nagu 1920. aastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Õppetöö ehitustööde ajal toimus Tondiraba ja Liivalaia koolis, kust lõplikult naasti juba uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. aastapäeva, mille puhul anti välja kogumik "Sada aastat koolikella".<ref name=2003>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-2003-kuni-2015 Aastad 2003–2015]. Tallinna 21. Kool.</ref> |
||
Tugeva hoo said sisse kooli koduleht ja näitering ning ka muusikas saavutati aina paremaid tulemusi. Koos uue hoone ning paar aastat hiljem spordiväljaku valmimisega paranesid oluliselt ka võimalused huviringide tööks ja sporditreeninguteks. |
Tugeva hoo said sisse kooli koduleht ja näitering ning ka muusikas saavutati aina paremaid tulemusi. Koos uue hoone ning paar aastat hiljem spordiväljaku valmimisega paranesid oluliselt ka võimalused huviringide tööks ja sporditreeninguteks.<ref name=2003 /> |
||
Viimastel aastatel on kool pälvinud mitmeid auhindu, nagu näiteks "Hea huvitegevusega kool", "Hea õpikeskkonnaga kool" või "Innovaatiline tegu". Väga heal tasemel on ka aina enam õpilasi kaasa haarav ja aktiivsemaks muutuv õpilasesindus, kes on algatanud heategevus- ja koostööprojekte, nagu näiteks "Tibud kampa" või erinevad G5 koolide üritused. Euroopa parlamendilt on kool kahel korral võitnud preemiareisi Strasbourgi. |
Viimastel aastatel on kool pälvinud mitmeid auhindu, nagu näiteks "Hea huvitegevusega kool", "Hea õpikeskkonnaga kool" või "Innovaatiline tegu". Väga heal tasemel on ka aina enam õpilasi kaasa haarav ja aktiivsemaks muutuv õpilasesindus, kes on algatanud heategevus- ja koostööprojekte, nagu näiteks "Tibud kampa" või erinevad G5 koolide üritused. Euroopa parlamendilt on kool kahel korral võitnud preemiareisi Strasbourgi.<ref name=2003 /> |
||
Tänapäeval on Tallinna 21. Kool üks Eesti suuremaid koole. Püsima on jäänud mitmed traditsioonid ning väärtustakse õppeedukust ja aktiivset koolielus osalemist. Häid tulemusi saavutatakse nii keele- kui ka majandusolümpiaadidel, muusikakonkurssidel ja spordivõistlustel. |
Tänapäeval on Tallinna 21. Kool üks Eesti suuremaid koole. Püsima on jäänud mitmed traditsioonid ning väärtustakse õppeedukust ja aktiivset koolielus osalemist. Häid tulemusi saavutatakse nii keele- kui ka majandusolümpiaadidel, muusikakonkurssidel ja spordivõistlustel.<ref name=2003 /> |
||
Töövarjupäevadest hakkas terve abituurium osa võtma alates 2006. aastast. |
Töövarjupäevadest hakkas terve abituurium osa võtma alates 2006. aastast.<ref name=2003 /> |
||
Aastal 2008 hakati kooli juubelisünnipäevade puhul Lauluväljakul korraldama kooliperele ja vilistlastele kooli laulupidu. |
Aastal 2008 hakati kooli juubelisünnipäevade puhul Lauluväljakul korraldama kooliperele ja vilistlastele kooli laulupidu.<ref name=2003 /> |
||
Liitumine "Koolid – tuleviku partnerid" – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitus üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhiväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus. |
Liitumine "Koolid – tuleviku partnerid" – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitus üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhiväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.<ref name=2003 /> |
||
Alates 2015/2016. õppeaastast läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.<ref |
Alates 2015/2016. õppeaastast läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.<ref name=2003 /> |
||
== Koolist == |
== Koolist == |
||
Redaktsioon: 15. aprill 2020, kell 13:43
| Tallinna 21. Kool | |
|---|---|
 Tallinna 21. Kooli hoone | |
| Asutatud | 1903 |
| Kooli tüüp | põhikool, gümnaasium |
| Direktor | Meelis Kond |
| Õpilasi | 1404 (2019/2020) |
| Klassikomplekte | 45 (2019/2020) |
| Õpetajaid | 95 (2019/2020) |
| Asukoht | Tallinn, Harju maakond |
| Aadress | Raua tänav 6 |
| Kooli ajaleht | Lennuk |
| Koordinaadid | 59° 26′ 7″ N, 24° 45′ 58″ E |
Tallinna 21. Kool on üldhariduskool Tallinnas. See alustas tööd 1903. aastal Tallinna II kroonualgkooli nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6. Tänapäeval on üle 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud Meelis Kond. 2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse.[viide?]
Tallinna 21. Koolis töötasid pikalt olulised eesti haridustegelased Enn Murdmaa ja Riho Päts. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuulub Eesti riigikogu ja varasemate valitsuste liikmeid, nende hulgas näiteks 2016. aasta valitsuse siseminister Andres Anvelt, Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand ning Eesti diplomaat ja julgeolekunõunik Eerik-Niiles Kross. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud tuntud Eesti lauljaid (Maarja-Liis Ilus, Uku Suviste, Karl-Erik Taukar) ja näitlejad (Ada Lundver, Brigitte Susanne Hunt, Katrin Karisma, Evelin Võigemast) ning ka filmi "Mandariinid" (2013) produtsent Ivo Felt.[viide?]
Kool kuulub G5 õpilasesinduste liitu, mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Kooli hümn on "Pesapuu",[1] mille sõnad on kirjutanud Ellen Niit ja muusika komponeerinud kooli vilistlane Veljo Tormis.[viide?]
Ajalugu
1903–1923
16. oktoobril 1903 kirjutati Eesti Postimehes: "2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud." Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1911. aastaks oli kool juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek "kõrgema algkoolimaja ehitamiseks". Arhitektiks määrati linnanõunik Artur Perna. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. Kõik aga ei läinud nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid 1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi "pragukool".Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1924–1940
1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli sünnipäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest andis tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Uueks direktoriks sai kool Ernst Martinsoni (aastast 1935 Enn Murdmaa), väga edumeelse ja aktiivse mehe. Kui uue maja katuse alla liideti kaks vana kooli: Tallinna Linna 21. ja 26. Algkool, siis tema oli see, kes moodustas neist kahest ühise kollektiivi. Kooli ammused vilistlased mäletavad üllatavalt hästi koolielu ja õpetajaid. Nagu ühest suust räägivad nad kooli heast korrast ja nõudlikkusest, samas aga ka väga heatahtlikust suhtumisest õpilastesse. Direktoril oli kombeks vembumehi enda juurde koju kutsuda, rääkida maast ja ilmast ning nagu muuseas halvast teost.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
21. Algkooli maine kasvas, kool muutus omanäoliseks ja tuntuks üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja Riho Päts organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses ka kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid nagu "Sõnajalaõis", "Neetud talu" jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus. Sidemeid omati ka mitme välisriigi punaristlastega.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1940–1946
1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede relvastatud vastuhakk Punaarmeele. Sidepataljon, mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister Tõnis Rotberg ja kuus Punaarmee soomusautot.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Koolielus toimus täielik pööre. Kõik, mis kahe aastakümnega oli saavutatud, tunnistati kõlbmatuks. Juba esimesel õppenõukogu koosolekul edastas kooli direktor kõrgemalt tulnud korraldused: kiiresti muretseda koolile kommunistliku partei juhtide ja NSV Liidu riigitegelaste portreed, panna üles nõukogulikud loosungid, võtta tarvitusele sõna "seltsimees", seada sisse punanurgad, kõrvaldada raamatukogust "kõlbmatud raamatud" (10 000 köitest jäi järgi vaevalt 300), jälgida, et õpetajate ja õpilaste hulgas poleks kontrevolutsioonilist liikumist, alustada avaaktust "Internatsionaali" laulmisega jne.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1941. aastal kooli algus hilines, koolipinki istuti alles oktoobris. Kommunismimeelsuses kahtlustatav Enn Murdmaa vallandati ja suleti 100 päevaks vanglasse.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Kool elas sõjaaja rahutut ja rasket elu, puudust tunti peaaegu kõigest. Õpilasi keelitati säästma vihikuid (õpilase kohta oli ette nähtud ainult 10 vihikut), tinti, pliiatseid, koguma ajalehti, et neid rindele saata, vanarauda ja konte. Taastusid kooli vanad tavad, kadus ühe nõukogude aastaga tekkinud võlts ja väline paraaditsemine.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943.-1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Esmaülesanne oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1946–1965
1946. aastal muudeti kool keskkooliks, mille nimeks sai Tallinna 21. Keskkool. Esimene lend lõpetas 1950.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Kooli direktoriks sai Artur Tiki, kes jäi direktoriks 19 aastaks. Selle aja jooksul ta koolis mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänaseni.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1958. aastal avati esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimus esimene kevadkontsert, millest on saanud üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avati ka kunsti- ja inglise keele eriklassid.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1965–1991
Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt Heli Härmsoni projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis alles 1970ndatel.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1987. aastal sai kool lipu ja aasta hiljem lõpusõrmuse. Toimus ka esimene kunstinädal direktor Arvo Tamsare algatusel.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1989. aastal võttis Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Daltoni kooliga Ameerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate kutsutud mitmeid teatrietendusi ning tuntud muusikuid. Ühtlasi hakkasid toimuma ka "Nunnunäitused" algklassidele.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1991–2003
Kool hakkas muutuma aktiivsemaks rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel on püsima jäänud tänaseni. Ning käivitus ka koostööprojekt Lahti kooliga Soomes.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1992. aastal käivitus kolme kooli – Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli vaheline humanitaarainete alane koostööprojekt KoKoKo, mis on ka püsinud tänaseni.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1990. aastate algusest hakkasid toimuma viimase lennu päevad, kus eelmisel aastal lõpetanud vilistlased tulevad jagama nõuandeid edasiste valikute kohta abiturientidele. 1990ndate keskelt sai alguse traditsioon korraldada abiturientidele lõpuball.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Loodi ametlikult õpilasomavalitsus ning aasta hiljem asutati Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli eestvedamisel G5, mis on viie kooli (Tallinna 21. Kooli, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi) vaheline koostöö liit.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandat võõrkeelt – saksa keelt, paari aasta pärast lisandus ka prantsuse ja hiljem hispaania keel.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool ning hakkas ilmuma koolileht "Lennuk".Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
2003–2015
Koolimaja vana hoone renoveerimine ja uue juurdeehitise valmimine 2000. aastate algul venis peaaegu samamoodi nagu 1920. aastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Õppetöö ehitustööde ajal toimus Tondiraba ja Liivalaia koolis, kust lõplikult naasti juba uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. aastapäeva, mille puhul anti välja kogumik "Sada aastat koolikella".Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Tugeva hoo said sisse kooli koduleht ja näitering ning ka muusikas saavutati aina paremaid tulemusi. Koos uue hoone ning paar aastat hiljem spordiväljaku valmimisega paranesid oluliselt ka võimalused huviringide tööks ja sporditreeninguteks.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Viimastel aastatel on kool pälvinud mitmeid auhindu, nagu näiteks "Hea huvitegevusega kool", "Hea õpikeskkonnaga kool" või "Innovaatiline tegu". Väga heal tasemel on ka aina enam õpilasi kaasa haarav ja aktiivsemaks muutuv õpilasesindus, kes on algatanud heategevus- ja koostööprojekte, nagu näiteks "Tibud kampa" või erinevad G5 koolide üritused. Euroopa parlamendilt on kool kahel korral võitnud preemiareisi Strasbourgi.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Tänapäeval on Tallinna 21. Kool üks Eesti suuremaid koole. Püsima on jäänud mitmed traditsioonid ning väärtustakse õppeedukust ja aktiivset koolielus osalemist. Häid tulemusi saavutatakse nii keele- kui ka majandusolümpiaadidel, muusikakonkurssidel ja spordivõistlustel.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Töövarjupäevadest hakkas terve abituurium osa võtma alates 2006. aastast.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Aastal 2008 hakati kooli juubelisünnipäevade puhul Lauluväljakul korraldama kooliperele ja vilistlastele kooli laulupidu.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Liitumine "Koolid – tuleviku partnerid" – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitus üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhiväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Alates 2015/2016. õppeaastast läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeparameeter ei tohi olla numbriline. Kasuta kirjeldavat nime.
Koolist
Õppesuunad
- Alates 1960. aastast – süvaõpetusega muusika.
- Alates 1961. aastast – süvaõpetusega inglise keel.
- Alates 1988. aastast – keele-reaalharu ja keele-humanitaarharu.
- Alates 2011. aastast – reaal-loodusainete õppesuund, inglise keele õppesuund, sotsiaal-humanitaarainete õppesuund.
Õpilased
| Kooliaste | 2014/2015 | 2015/2016 | 2016/2017 | 2017/2018 | 2018/2019 | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Klassikomplekte | Õpilasi | Klassikomplekte | Õpilasi | Klassikomplekte | Õpilasi | Klassikomplekte | Õpilasi | Klassikomplekte | Õpilasi | |
| I kooliaste | 12 | 353 | 12 | 358 | 12 | 361 | 12 | 356 | 12 | 357 |
| II kooliaste | 10 | 299 | 11 | 334 | 12 | 360 | 12 | 364 | 12 | 364 |
| III kooliaste | 9 | 277 | 9 | 273 | 9 | 276 | 10 | 307 | 11 | 339 |
| Gümnaasium | 9 | 292 | 9 | 299 | 9 | 319 | 9 | 330 | 9 | 325 |
| Kokku | 40 | 1221 | 41 | 1264 | 42 | 1316 | 43 | 1357 | 44 | 1385 |
Ajatelg
| 1903 | Tallinna II kroonualgkool alustas tööd Poska tänav 6A (endine Liiva tänav). |
|---|---|
| 1911 | Kool sai nimeks Tallinna II Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkool. |
| 1917 | Kool nimetati ümber Tallinna Linna 21. Algkooliks. |
| 1923/24 | Valmis uus koolimaja Raua tänav 6, arhitekt Artur Perna. |
| 1940 | Juunipööre. 21. juunil osutasid koolimajas paiknevad Eesti kaitseväe sidepataljoni võitlejad Punaarmeele viimast vastupanu. |
| 1945/1946 | Kool muutus keskkooliks – Tallinna 21. Keskkool. |
| 1950 | Esimene lend (14 õpilast) lõpetas kooli. |
| 1952 | Kool nimetati ümber Nikolai Gogoli nimeliseks Tallinna 21. Keskkooliks. |
| 1953 | Koolist sai Tallinna Õpetajate Instituudi baaskool. |
| 1957 | Hakkas ilmuma kooli almanahh "Suleproovid". |
| 1958 | Koolis avati muusikaklass. |
| 1961 | Toimus esimene kevadkontsert Estonia kontserdisaalis.
Avati kunsti ja inglise keele eriklassid, mõlemad lastevanemate kulul. |
| 1965 | Valmis arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti alusel kooli juurdeehitis. |
| 1966 | Esimesena Nõukogude Liidus minnakse üle viiepäevasele õppenädalale. |
| 1967 | Valmisid arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti järgi normaalmõõtmetes ujula ja võimla. |
| 1987 | Kool sai oma lipu. Keskkoolilõpetajatele anti kooli mälestusmedal, teenekatele teenetemedal. |
| 1988 | Kool sai lõpusõrmuse, autor Andres Ojari. |
| 1989 | Kooli nimi muudeti Tallinna 21. Keskkooliks. |
| 1993 | Kool kuulus rahvusvahelisse tervist edendavate koolide ketti. |
| 1994 | Käivitus koostööprojekt Lahti kooliga Soomes. |
| 1995 | Loodi ametlikult kooli õpilasomavalitsus (ÕOV). |
| 1996 | Tallinna 21. Keskkooli eesistumisel loodi Viie Kooli Koostöölepingu Liit (G5).
Käivitus rahvusvaheline tervistedendavate koolide projekt "Läänemereprojekt". |
| 1997 | Koolis avati arvutiklass.
Õpilaste soovil alustati riigikaitseõpetust. |
| 1998 | Kool hakkas kandma Tallinna 21. Kooli nime.
Toimus Hoolekogu poolt seoses nime muutusega kingitud koolilipu õnnistamine. Asutati koolileht Lennuk. |
| 1999 | Kool sai vormimütsi, kavandi autor on 50. lennu vilistlane Jan Garšnek. |
| 2000 | Kooli ÕOV algatas projekti "Noored ja Euroopa Liit". Eesti Euroopa Liikumine andis koolile aasta eurooplase nimetuse. |
| 2001 | Algas kooli renoveerimine. Õppetöö toimus Tondiraba Keskkooli ja Liivalaia Gümnaasiumi ruumides ning huvitegevus Tallinna Toomklubis ja linna erinevates asutustes. |
| 2002 | Käivitus kolme kooli humanitaarprojekt Hugo Treffneri Gümnaasium – Sütevaka Humanitaargümnaasium – Tallinna 21. Kool.
Käivitus valikainete süsteem 10.–12. klassidel. |
| 2003 | Lõppeb kooli renoveerimine.
Kool tähistas 100. juubelit. Ilmus juubeliraamat "Sada aastat koolikella". Kool sai oma sümboolikaga päeviku ja märkmiku. |
| 2004 | Kool sai oma sümboolikaga õpinguraamatu.
Ilmus infovoldik "Sulle, lapsevanem". |
| 2005 | Valmis spordiväljak.
Toimus 45. kevadkontsert Estonia kontserdisaalis. Kool sai kvaliteediauhinna "Hea huvitegevusega kool". |
| 2006 | Toimus 20. kunstinädal.
Toimus kooli terviklik üleminek e-Koolile. |
| 2007 | Esietendus kooli 1. muusikal "Hans ja Grete" koostöös Saksamaa noortega. |
| 2008 | Kool tähistas 105. juubelit, anti välja kooli CD ja almanahh. |
| 2009 | Kool sai koolivesti. |
| 2010 | Toimus 50. kevadkontsert. |
| 2011 | Toimus 25. kunstinädal. |
| 2012 | Kool sai Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna "Hea õpikeskkonnaga kool". |
| 2013 | Kool tähistas 110. juubelit.
Valmis kooli tutvustav ülevaatefilm. |
| 2014 | Kool sai kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2014". |
| 2015 | Kool sai kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2015". |
| 2016 | Kool sai tunnustuse Uuenev haridusasutus 2016 Me õpime kõikjal.
Kool sai tunnustuse Parim koostööprojekt 2016. |
| 2017 | Kool sai Tallinna Kesklinna Valitsuse tunnustuse "Haridusasutuse aastaauhind 2016"
Kool sai Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuse "Digitaalselt aktiivne kool" Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse "Haridustegu" ja eriauhinna Lillefestivali "Ühevärviline aed" kujundamise eest Kool sai rahvusvahelise tunnustuse "Euroopa ettevõtlik kool 2017" |
| 2018 | Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse "Haridustegu veebruar 2018" EduInnoLab Innovatsioonistuudio avamise eest
Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse "Tegus kool 2018" Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia "Haridusuuendus 2018" Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia "Parim koostööprojekt 2018" |
Vilistlasi
- Erkki Raasuke
- Roman Baskin
- Veljo Tormis
- Urve Tiidus
- Eerik-Niiles Kross
- Artur Talvik
- Andres Anvelt
- Sirje Runge
- Karl-Erik Taukar
- Uku Suviste
- Evelin Võigemast
- Maarja-Liis Ilus
- Artjom Savitski
- Kaarel Tarand
- Indrek Tarand
- Rainer Vakra
- Ivo Nikkolo
- Jaak Sooäär
- Heiki Loot
- Helen Sildna
- Marika Valk
- Mait Riisman
- Kristiina Ross
- Tõnno Lepmets
- Andres Ehin
- Veiko Tubin
- Uno Mereste
- Jüri Kärner
- Katrin Karisma
- Kaja Tael
- Indrek Treufeldt
- Piret Saluri
- Jüri Martin
- Ene Üleoja
- Ada Lundver
- Jaan Elken
- Hagi Šein
- Jaan Undusk
- Kristiina Ross
- Teet Kallas
- Aksel Tamm
- Mikk Mäe
- Marten Kuningas
- Äli Kargoja
Viited
- ↑ Koolilaul "Pesapuu". Tallinna 21. Kool.
- ↑ Õpilaste arv. Tallinna 21. Kool.
- ↑ Ajalugu. Tallinna 21. Kool.