Windows 98: erinevus redaktsioonide vahel
P näpukas |
Originaaluurimuslik hinnang ("kahjuks") välja Märgis: Teksti peitmine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} |
||
'''Windows 98''' (koodnimega '''Memphis''') on [[graafiline kasutajaliides|graafilise kasutajaliidesega]] [[operatsioonisüsteem]], mille [[Microsoft]] andis välja [[25. juuni]]l [[1998]]. |
'''Windows 98''' (koodnimega '''Memphis''') on [[graafiline kasutajaliides|graafilise kasutajaliidesega]] [[operatsioonisüsteem]], mille [[Microsoft]] andis välja [[25. juuni]]l [[1998]].{{lisa viide}} |
||
Windows 98 on [[Windows 95]] järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed [[MS-DOS|MS-DOS-]]il põhineva [[buudilaadur]]iga tooted. Windows 98-le järgnes [[14. september|14. septembril]] [[2000]] [[Windows Me]]. |
Windows 98 on [[Windows 95]] järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed [[MS-DOS|MS-DOS-]]il põhineva [[buudilaadur]]iga tooted. Windows 98-le järgnes [[14. september|14. septembril]] [[2000]] [[Windows Me]].{{lisa viide}} |
||
== Iseloomustavad tunnused == |
== Iseloomustavad tunnused == |
||
DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute [[riistvara]] ja [[tarkvara]] konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s, nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus. |
DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute [[riistvara]] ja [[tarkvara]] konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s, nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus.{{lisa viide}} |
||
Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (''Second Edition'' e teine väljalase). |
Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (''Second Edition'' e teine väljalase).{{lisa viide}} |
||
== Esimese väljalaske uuendused Windows 95-ga võrreldes == |
== Esimese väljalaske uuendused Windows 95-ga võrreldes == |
||
Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma põhiinstallatsioonis on läbi ja lõhki 32-bitine: erinevalt Windows 95-st enam üksikuid mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises režiimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mõned vanemad DOS-programmid Windows 98-s aeglasemalt kui Windows 95-s. |
Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma põhiinstallatsioonis on läbi ja lõhki 32-bitine: erinevalt Windows 95-st enam üksikuid mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises režiimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mõned vanemad DOS-programmid Windows 98-s aeglasemalt kui Windows 95-s.{{lisa viide}} |
||
Uuendusteks olid parem [[Accelerated Graphics Port|AGP]] ja [[Universal Serial Bus|USB]] tugi. Mõlemad olid juba Windows 95 B-väljalaskes, kuid USB tugi on seal nii vigane, et enamik [[draiver]]eid end alles Windows 98-s installida lasevad. Suuremad kui 2 GB [[kõvaketas|kõvakettad]] on [[FAT32]]-failisüsteemiga (need olid samuti Windows 95 B-väljalaskes). |
Uuendusteks olid parem [[Accelerated Graphics Port|AGP]] ja [[Universal Serial Bus|USB]] tugi. Mõlemad olid juba Windows 95 B-väljalaskes, kuid USB tugi on seal nii vigane, et enamik [[draiver]]eid end alles Windows 98-s installida lasevad. Suuremad kui 2 GB [[kõvaketas|kõvakettad]] on [[FAT32]]-failisüsteemiga (need olid samuti Windows 95 B-väljalaskes).{{lisa viide}} |
||
Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s [[Internet Explorer]] 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud, näiteks Internet Exploreri integreerimine [[kasutajaliides]]esse, [[Active Desktop]], tõhusam Windows Explorer, UNC (Uniform/Universal Naming Convention – aadressidele ja võrguarvutitele saab aadressiribalt juurde pääseda). |
Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s [[Internet Explorer]] 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud, näiteks Internet Exploreri integreerimine [[kasutajaliides]]esse, [[Active Desktop]], tõhusam Windows Explorer, UNC (Uniform/Universal Naming Convention – aadressidele ja võrguarvutitele saab aadressiribalt juurde pääseda).{{lisa viide}} |
||
Kuna Windows 95-ga sarnaseid funktsioone oli päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni kriitikat, et Windowsi on liiga vähe arendatud ja uus operatsioonisüsteem on peamiselt [[turundus]]likel põhjustel turule toodud. |
Kuna Windows 95-ga sarnaseid funktsioone oli päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni kriitikat, et Windowsi on liiga vähe arendatud ja uus operatsioonisüsteem on peamiselt [[turundus]]likel põhjustel turule toodud.{{lisa viide}} |
||
Lisaks ilmnesid esimeses väljalaskes stabiilsuse ja [[ühilduvus]]e probleemid. Neid võis aimata juba operatsioonisüsteemi lõppversiooni esitlusel 1998, kui [[Bill Gates]]i kaasesineja tõi täiendavat riistvara ühendades paha aimamata esile [[sinine surmaekraan|sinise surmaekraani]].<ref>[http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/81155.stm BBC uudis], juhtumist on olemas ka [http://www2.dlitz.net/pages/cool/Bill_Gates_watches_Microsoft_Windows_98_crash.mpeg video]</ref> |
Lisaks ilmnesid esimeses väljalaskes stabiilsuse ja [[ühilduvus]]e probleemid. Neid võis aimata juba operatsioonisüsteemi lõppversiooni esitlusel 1998, kui [[Bill Gates]]i kaasesineja tõi täiendavat riistvara ühendades paha aimamata esile [[sinine surmaekraan|sinise surmaekraani]].<ref>[http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/81155.stm BBC uudis], juhtumist on olemas ka [http://www2.dlitz.net/pages/cool/Bill_Gates_watches_Microsoft_Windows_98_crash.mpeg video]</ref> |
||
| 24. rida: | 24. rida: | ||
==Teine väljalase== |
==Teine väljalase== |
||
Windows 98 võlgneb oma edu eest tänu suuresti Windows 98 SE-le (teisele väljalaskele), mis avaldati [[10. juuni]]l [[1999]]. Ehkki SE ei olnud oma eellasele tasuta kättesaadav uuendus, saatis seda ikkagi suur müügiedu, kuna esimese väljalaskega võrreldes sisaldas see otsustavaid täiendusi, mis on tänapäevalgi tähtsad. Muuhulgas sisaldas see täiustatud USB-toetust ja olulisi täiendusi võrgutoetuses, näiteks [[Internet]]iühenduse jagamine (''Internet Connection Sharing''), mis võimaldas [[kohtvõrk|kohtvõrgus]] korraga mitmel arvutil läbi [[NAT]]i ühte internetiühendust kasutada. See vahend oli millegipärast probleemne, keeruline tööle panna ja ebastabiilne. |
Windows 98 võlgneb oma edu eest tänu suuresti Windows 98 SE-le (teisele väljalaskele), mis avaldati [[10. juuni]]l [[1999]]. Ehkki SE ei olnud oma eellasele tasuta kättesaadav uuendus, saatis seda ikkagi suur müügiedu, kuna esimese väljalaskega võrreldes sisaldas see otsustavaid täiendusi, mis on tänapäevalgi tähtsad. Muuhulgas sisaldas see täiustatud USB-toetust ja olulisi täiendusi võrgutoetuses, näiteks [[Internet]]iühenduse jagamine (''Internet Connection Sharing''), mis võimaldas [[kohtvõrk|kohtvõrgus]] korraga mitmel arvutil läbi [[NAT]]i ühte internetiühendust kasutada. See vahend oli millegipärast probleemne, keeruline tööle panna ja ebastabiilne.{{lisa viide}} |
||
Teises väljalaskes sisaldus ka parandus [[mälu ülevool]]u<!-- memory overflow--> probleemile, mille pärast kukkus enamik Windows 98 esimese väljalaske süsteeme kokku, kui need 48 tunniks tööle jäid. Sellele lasti [[Windows Update]] kaudu eraldi veaparandus välja. |
Teises väljalaskes sisaldus ka parandus [[mälu ülevool]]u<!-- memory overflow--> probleemile, mille pärast kukkus enamik Windows 98 esimese väljalaske süsteeme kokku, kui need 48 tunniks tööle jäid. Sellele lasti [[Windows Update]] kaudu eraldi veaparandus välja.{{lisa viide}} |
||
Teiste vahendite ja programmide seas vahetati välja Internet Explorer 4.0 oluliselt kiirema ja kergema Internet Explorer 5.0 vastu, millest sai veebibrauserite turuliider. Uuendusteks olid [[DirectX]] 6.1, [[Windows Media Player]] 6.1, [[Microsoft NetMeeting|NetMeeting 3.0]], Microsoft Installer (MSI) ja integreeritud toetus [[DVD-ROM]]-ajamitele. Suuremat osa sellest sai mõlemal versioonil versiooniuuendustega täiendada. |
Teiste vahendite ja programmide seas vahetati välja Internet Explorer 4.0 oluliselt kiirema ja kergema Internet Explorer 5.0 vastu, millest sai veebibrauserite turuliider. Uuendusteks olid [[DirectX]] 6.1, [[Windows Media Player]] 6.1, [[Microsoft NetMeeting|NetMeeting 3.0]], Microsoft Installer (MSI) ja integreeritud toetus [[DVD-ROM]]-ajamitele. Suuremat osa sellest sai mõlemal versioonil versiooniuuendustega täiendada. Paljud programmid aga ei lase end esimesele väljalaskele installida, isegi kui see kõigi süsteemiuuendustega suudaks neid toetada.{{lisa viide}} |
||
=== Kasutajaliides === |
=== Kasutajaliides === |
||
Edasiarendusi sai [[kasutajaliides]], mille paljusid elemente on näha hilisemas Windows 2000-s ning Windows XP-s ja Vistas. Täienenud on riistvara toetus ja uuendatud süsteemihaldust. |
Edasiarendusi sai [[kasutajaliides]], mille paljusid elemente on näha hilisemas Windows 2000-s ning Windows XP-s ja Vistas. Täienenud on riistvara toetus ja uuendatud süsteemihaldust.{{lisa viide}} |
||
== Windows 98 tööriistad == |
== Windows 98 tööriistad == |
||
=== ScanDisk === |
=== ScanDisk === |
||
ScanDisk on väike [[arvutiprogramm|programm]], mis kontrollib, ega kõvakettal esine tõrkeid ja vigu. Windows 98-s muutus ScanDiski töölepanek süsteemikäivituse ajal kohustuslikuks pärast mis tahes [[taaskäivitus]]t, mis toimus operatsioonisüsteemi normaalse kinnipanekuta (tavaliselt toitekatkestus). |
ScanDisk on väike [[arvutiprogramm|programm]], mis kontrollib, ega kõvakettal esine tõrkeid ja vigu. Windows 98-s muutus ScanDiski töölepanek süsteemikäivituse ajal kohustuslikuks pärast mis tahes [[taaskäivitus]]t, mis toimus operatsioonisüsteemi normaalse kinnipanekuta (tavaliselt toitekatkestus).{{lisa viide}} |
||
=== Kettadefragmentor === |
=== Kettadefragmentor === |
||
Kettadefragmentor aitab osade kaupa kõvakettale salvestatud failid kirjutada failisüsteemis järjestikku. Sellega kiireneb [[fail]]ide lugemine ja kirjutamine ning kiireneb süsteemi käivitamine. Kettadefragmentor pärineb [[Symantec]]i [[Norton DiskDoctor]]ist. |
Kettadefragmentor aitab osade kaupa kõvakettale salvestatud failid kirjutada failisüsteemis järjestikku. Sellega kiireneb [[fail]]ide lugemine ja kirjutamine ning kiireneb süsteemi käivitamine. Kettadefragmentor pärineb [[Symantec]]i [[Norton DiskDoctor]]ist.{{lisa viide}} |
||
== DirectX == |
== DirectX == |
||
Microsoft Windows 98-le saab installida [[DirectX]] 9.0 C versiooni. |
Microsoft Windows 98-le saab installida [[DirectX]] 9.0 C versiooni.{{lisa viide}} |
||
== Internet Explorer == |
== Internet Explorer == |
||
Redaktsioon: 14. aprill 2020, kell 18:18
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Windows 98 (koodnimega Memphis) on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem, mille Microsoft andis välja 25. juunil 1998.[viide?]
Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS-DOS-il põhineva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me.[viide?]
Iseloomustavad tunnused
DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute riistvara ja tarkvara konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s, nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus.[viide?]
Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (Second Edition e teine väljalase).[viide?]
Esimese väljalaske uuendused Windows 95-ga võrreldes
Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma põhiinstallatsioonis on läbi ja lõhki 32-bitine: erinevalt Windows 95-st enam üksikuid mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises režiimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mõned vanemad DOS-programmid Windows 98-s aeglasemalt kui Windows 95-s.[viide?]
Uuendusteks olid parem AGP ja USB tugi. Mõlemad olid juba Windows 95 B-väljalaskes, kuid USB tugi on seal nii vigane, et enamik draivereid end alles Windows 98-s installida lasevad. Suuremad kui 2 GB kõvakettad on FAT32-failisüsteemiga (need olid samuti Windows 95 B-väljalaskes).[viide?]
Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s Internet Explorer 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud, näiteks Internet Exploreri integreerimine kasutajaliidesesse, Active Desktop, tõhusam Windows Explorer, UNC (Uniform/Universal Naming Convention – aadressidele ja võrguarvutitele saab aadressiribalt juurde pääseda).[viide?]
Kuna Windows 95-ga sarnaseid funktsioone oli päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni kriitikat, et Windowsi on liiga vähe arendatud ja uus operatsioonisüsteem on peamiselt turunduslikel põhjustel turule toodud.[viide?]
Lisaks ilmnesid esimeses väljalaskes stabiilsuse ja ühilduvuse probleemid. Neid võis aimata juba operatsioonisüsteemi lõppversiooni esitlusel 1998, kui Bill Gatesi kaasesineja tõi täiendavat riistvara ühendades paha aimamata esile sinise surmaekraani.[1]
Teine väljalase
Windows 98 võlgneb oma edu eest tänu suuresti Windows 98 SE-le (teisele väljalaskele), mis avaldati 10. juunil 1999. Ehkki SE ei olnud oma eellasele tasuta kättesaadav uuendus, saatis seda ikkagi suur müügiedu, kuna esimese väljalaskega võrreldes sisaldas see otsustavaid täiendusi, mis on tänapäevalgi tähtsad. Muuhulgas sisaldas see täiustatud USB-toetust ja olulisi täiendusi võrgutoetuses, näiteks Internetiühenduse jagamine (Internet Connection Sharing), mis võimaldas kohtvõrgus korraga mitmel arvutil läbi NATi ühte internetiühendust kasutada. See vahend oli millegipärast probleemne, keeruline tööle panna ja ebastabiilne.[viide?]
Teises väljalaskes sisaldus ka parandus mälu ülevoolu probleemile, mille pärast kukkus enamik Windows 98 esimese väljalaske süsteeme kokku, kui need 48 tunniks tööle jäid. Sellele lasti Windows Update kaudu eraldi veaparandus välja.[viide?]
Teiste vahendite ja programmide seas vahetati välja Internet Explorer 4.0 oluliselt kiirema ja kergema Internet Explorer 5.0 vastu, millest sai veebibrauserite turuliider. Uuendusteks olid DirectX 6.1, Windows Media Player 6.1, NetMeeting 3.0, Microsoft Installer (MSI) ja integreeritud toetus DVD-ROM-ajamitele. Suuremat osa sellest sai mõlemal versioonil versiooniuuendustega täiendada. Paljud programmid aga ei lase end esimesele väljalaskele installida, isegi kui see kõigi süsteemiuuendustega suudaks neid toetada.[viide?]
Kasutajaliides
Edasiarendusi sai kasutajaliides, mille paljusid elemente on näha hilisemas Windows 2000-s ning Windows XP-s ja Vistas. Täienenud on riistvara toetus ja uuendatud süsteemihaldust.[viide?]
Windows 98 tööriistad
ScanDisk
ScanDisk on väike programm, mis kontrollib, ega kõvakettal esine tõrkeid ja vigu. Windows 98-s muutus ScanDiski töölepanek süsteemikäivituse ajal kohustuslikuks pärast mis tahes taaskäivitust, mis toimus operatsioonisüsteemi normaalse kinnipanekuta (tavaliselt toitekatkestus).[viide?]
Kettadefragmentor
Kettadefragmentor aitab osade kaupa kõvakettale salvestatud failid kirjutada failisüsteemis järjestikku. Sellega kiireneb failide lugemine ja kirjutamine ning kiireneb süsteemi käivitamine. Kettadefragmentor pärineb Symanteci Norton DiskDoctorist.[viide?]
DirectX
Microsoft Windows 98-le saab installida DirectX 9.0 C versiooni.[viide?]
Internet Explorer
| Internet Exploreri esmaversioonid Windows 98-s | |
|---|---|
| Windows 98 Gold | Internet Explorer 4.01 |
| Windows 98 SE | Internet Explorer 5.0 |
Viimane Internet Exploreri versioon, mis toetas Windows 98-t, oli Internet Explorer 6 SP1.