Mulgimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Risto est (arutelu | kaastöö)
Kirjaviga
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
PResümee puudub
6. rida: 6. rida:
Mulgimaaks on peetud ka [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonna]] lõunaosa ja [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] idaosa. Samas [[Eduard Vääri]] väitel suurem osa Helme kihelkonna põlistest elanikest end ise mulgiks ei pea.<ref>Pae, lk 180</ref>
Mulgimaaks on peetud ka [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonna]] lõunaosa ja [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] idaosa. Samas [[Eduard Vääri]] väitel suurem osa Helme kihelkonna põlistest elanikest end ise mulgiks ei pea.<ref>Pae, lk 180</ref>


Mulgimaaks nimetatud piirkond oli [[19. sajand]]i lõpuni [[mulgi keel]]e alusel selgelt eristatav [[etnograafia|etnograafiline]] ja lingvistiline ala, Muinas-[[Sakala]] maakonna järeltulija.
Mulgimaaks nimetatud piirkond oli [[19. sajand]]i lõpuni [[mulgi keel]]e alusel selgelt eristatav [[etnograafia|etnograafiline]] ja lingvistiline ala, Muinas-[[Sakala]] maakonna järeltulija.<ref name="Ilves" />


Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk [[lõunaeesti keel]]e läänemurde leviala.
Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk [[lõunaeesti keel]]e läänemurde leviala.<ref name="Ilves" />
[[Pilt:South Estonian language area.jpg|thumb|Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared ([[Leivud|Leivu]], [[Lutsi maarahvas|Lutsi]] ja [[Kraasna maarahvas|Kraasna]]).]]
[[Pilt:South Estonian language area.jpg|thumb|Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared ([[Leivud|Leivu]], [[Lutsi maarahvas|Lutsi]] ja [[Kraasna maarahvas|Kraasna]]).]]
Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud [[Viljandi]]t, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud [[Abja-Paluoja]] linna Mulgimaa keskuseks.
Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud [[Viljandi]]t, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud [[Abja-Paluoja]] linna Mulgimaa keskuseks.<ref name="Ilves">Toomas Hendrik Ilves, [https://sakala.postimees.ee/2163605/votaks-mulgimaa-asjad-oige-enda-katte "Võtaks Mulgimaa asjad õige enda kätte!"] Sakala, 2. juuli 2005</ref>


==Vaata ka==
==Vaata ka==
22. rida: 22. rida:


==Välislingid==
==Välislingid==
*[[Toomas Hendrik Ilves]], [http://www.sakala.ajaleht.ee/040705/esileht/5016697.php Võtaks Mulgimaa asjad õige enda kätte!], Sakala, 02.07.2005
*[[Toomas Hendrik Ilves]], [https://sakala.postimees.ee/2163605/votaks-mulgimaa-asjad-oige-enda-katte "Võtaks Mulgimaa asjad õige enda kätte!"] Sakala, 2. juuli 2005
* [http://www.mulgikultuur.ee/ mulgikultuur.ee]

* http://www.mulgikultuur.ee/
* [http://mulgimaa.ee/ Mulgimaa infoportaal]
* http://mulgimaa.eu/
* http://www.mulgimaaarenduskoda.ee/
* http://www.mulgimaaarenduskoda.ee/



Redaktsioon: 14. aprill 2020, kell 15:59

Mulgimaa lipp.

Mulgimaa on kultuuriajalooline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme.

Mulgimaaks on peetud ka Viljandi kihelkonna lõunaosa ja Saarde kihelkonna idaosa. Samas Eduard Vääri väitel suurem osa Helme kihelkonna põlistest elanikest end ise mulgiks ei pea.[1]

Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija.[2]

Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala.[2]

Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared (Leivu, Lutsi ja Kraasna).

Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks.[2]

Vaata ka

Viited

  1. Pae, lk 180
  2. 2,0 2,1 2,2 Toomas Hendrik Ilves, "Võtaks Mulgimaa asjad õige enda kätte!" Sakala, 2. juuli 2005

Kirjandus

  • Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed. Keel ja Kirjandus, 2006, nr 3, lk 177–190.

Välislingid