McDonnell Douglas: erinevus redaktsioonide vahel
P lisatud pilt |
P →Douglas: lisatud pilt |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
=== Douglas === |
=== Douglas === |
||
[[Fail:PARIS AIRSHOW 2017 DC3 02.jpg|pisi|[[Douglas DC-3]]]] |
|||
Douglas Aircraft Company oli Donald Wills Douglase firma, mis loodi 1921. aastal. Kolm aastat peale asutamist tellis [[Ameerika sõjavägi]] neli [[lennuk]]it. Nendega lennatui kõikides maailmajagudes, tõstes Douglase tuntust ning edukust.<ref name="Desert">{{netiviide |Autor=Deseret News |Pealkiri=ONLINE DOCUMENT: A LOOK AT MCDONNELL-DOUGLAS' HISTORY |Aeg=16. detsember 1996 |URL= https://www.deseret.com/1996/12/16/19283198/online-document-a-look-at-mcdonnell-douglas-history |Kasutatud= 12. märts 2020}}</ref> |
Douglas Aircraft Company oli Donald Wills Douglase firma, mis loodi 1921. aastal. Kolm aastat peale asutamist tellis [[Ameerika sõjavägi]] neli [[lennuk]]it. Nendega lennatui kõikides maailmajagudes, tõstes Douglase tuntust ning edukust.<ref name="Desert">{{netiviide |Autor=Deseret News |Pealkiri=ONLINE DOCUMENT: A LOOK AT MCDONNELL-DOUGLAS' HISTORY |Aeg=16. detsember 1996 |URL= https://www.deseret.com/1996/12/16/19283198/online-document-a-look-at-mcdonnell-douglas-history |Kasutatud= 12. märts 2020}}</ref> |
||
Redaktsioon: 14. aprill 2020, kell 11:38
| McDonnell Douglas Corporation | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 28. aprill 1967 |
| Tegevus lõpetatud | 1. august 1997 (liidetud Boeinguga)[1] |
| Peakorter | Berkeley, Missour |
| Võtmeisikud | Harry Stonecipher (CEO, 1994-1997) |
| Valdkonnad | Lennundus- ja sõjatööstus |
| Tooted |
Kommerts- ja militaarlennukid Kosmosesüsteemid |
| Koduleht | mdc.com (arhiveeritud koopia) |
McDonnell Douglas oli Ameerika Ühendriikides paiknev õhu- ja kosmosesõidukite tootja ning kaitsetööstusettevõte. See loodi ettevõtete McDonnell Aircraft ning Douglas Aircraft Company liitmisel 1967. aastal. Firma liideti 1. augustil 1997 Boeinguga [1].
Ajalugu
Douglas
Douglas Aircraft Company oli Donald Wills Douglase firma, mis loodi 1921. aastal. Kolm aastat peale asutamist tellis Ameerika sõjavägi neli lennukit. Nendega lennatui kõikides maailmajagudes, tõstes Douglase tuntust ning edukust.[2]
1932. aastal esitas Trans World Airlines soovi kolmemootorise lennuki tellimiseks, eelistades Boeingule Douglast. Välja töötati DC-1 (Douglas Commercial 1), kiirem ja suurem, kuid kahemootoriline lennukitüüp.[2]
McDonnell
McDonnell Aircraft Corporation alustas tegevust Missouri osariigis Saint Louis’i linnas 1939. aastal. Firma keskendus Ameerika mereväe soovitusel hävitajate arendusele ja tootis reaktiivmootoriga sõjalennukid. Nende seas oli ka FH-1. Merevägi oli pöördunud ka teiste lennukitootjate, nagu Douglase ja Grummani poole, kuid nad olid hõivatud propellerlennukite ehitamisega. Sõja lõppedes tühistati suur osa propellerlennukite tellimustest, kuid mitte McDonnelli reaktiivlennukite omi.[2]
Liitumine
Douglas eiras üldiseid arenguid ja jäi hoolimata loodud A-4 ründelennuki edust maha Lockheedist ning Boeingust. Douglas taipas probleemi ja püüdis turgu taas võita. Boeing 707 konkurendiks välja arendatud DC-8 suutis Boeingut edestada. Tüübi edasiarendus DC-9 võeti väga hästi vastu, kuid lennukit müüdi suurte soodustustega ja suure tellimusmahu tõttu ei järgitud enam kuluefektiivsust. Seetõttu läksid kulud ja tulud tasakaalust välja.[2] 27. aprillil 1967. aastal sõlmisid kaks firmat liitumislepingu, millega pääses Douglas pankrotist. Liitumisega ühendati Douglase tsiviillennukite tootmise kogemus ja McDonnelli hävitajate ehitamise oskus.[2]
Tegevus
Liitmisel võeti kasutusele nimi McDonnell Douglas ja firmast sai peamine sõjalennukite tootja. Nende arendatud lennukid olid ühed esimesed, mil suutsid maanduda lennukikandjatel. Peamiselt ehitati hävitajaid, nagu F-4 Phantom, A-4 Skyhawk ning F-15 ja F-18. [3]
Boeing 747 turuletoomisega 1969. aastal asus McDonnell Douglas välja töötama lennukitüüpi DC-10, kuid jäi turul alla Airbusile ja Boeingule. Sellest hoolimata olid nad edukad sõjalennukite tootmisel.[2]
1989. aastal Berliini müüri langemisega lõppes külm sõda ja kadus sõjalennukite nõudlus. Aasta hiljem koondati peaaegu kolmandik töötajatest. Suure löögi sai McDonnell Douglas ka 1991. aastal, mil Ameerika kaitseväe suured tellimused läksid konkurent Lockheedile.[2]
Boeing teatas 15. detsembril 1996. aastal McDonnel Douglase ostmisest ja sai suurimaks lennukitootjaks. Kahel ettevõttel on lennukitellimusi kokku enam kui saja miljardi dollari ulatuses. Ettevõtete käive on ligikaudu 48 miljardit dollarit. [4]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Boeing (12. märts 2020). [[[:Mall:Webarchive]] "Boeing Chronology, 1997–2001"]. Vaadatud 12. märts 2020.
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|URL=väärtust (juhend) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Deseret News (16. detsember 1996). "ONLINE DOCUMENT: A LOOK AT MCDONNELL-DOUGLAS' HISTORY". Vaadatud 12. märts 2020.
- ↑ Encyclopaedia Britannica (20. detsember 2018). "McDonnell Douglas Corporation". Vaadatud 12. märts 2020.
- ↑ Knowlton, Brian (16. detsember 1996). "Boeing to Buy McDonnell Douglas". Vaadatud 12. märts 2020.
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: McDonnell Douglas |