Gert Helbemäe: erinevus redaktsioonide vahel
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Gert Helbemäe romaanide tegevuskoht on [[Eesti]] ja Tallinn, ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. Kirjutusviisis domineerib [[psühholoogiline realism]]. |
Gert Helbemäe romaanide tegevuskoht on [[Eesti]] ja Tallinn, ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. Kirjutusviisis domineerib [[psühholoogiline realism]]. |
||
Helbemäe esimene novellikogu "Vaikija" ilmus 1947. See koondab endas ajalooainelisi jutustusi Tallinna kohta. Ajalooaineline on ka esimene pikem noorsoojutustus "Vana Toomas" (1944). Enamik Helbemäe teostest kuulub siiski romaanižanri. Helbemäe huvitub ajalookeerises silmapaistmatute inimeste elusaatustest. Fookuses ei ole sõda ja suured ideed, vaid pigem inimene. Helbemäe loomingut läbiv tema on "hinge täiuseotsing" Tema romaanid on eetilise rõhuasetusega. Helbemäe tegelaste eneseotsingud on seotud neid ümbritsevaga- nende eneseotsing tähendab kontaktiotsingut välismaailmaga. Hinge ülenemise teekond ristub tavaliselt ikka ka müstilise kogemusega. Olulist rolli mängib ka muusikaline elamus. Muusika, müstika ja surmalembus näivad olevat Helbemäe romaanidele üldiselt omased. |
|||
Helbemäe hilised romaanid muutuvad psühholoogilisemaks ja sensuaalsemaks - oluliseks teemaks saab seksuaalsuse ja konventsionaalsuse vahekord. Esitlus laad jääb aga erootikakeskese teemaasetusega romaanides arutlev-kaineks. Seksuaalsus on huvitav kui probleem, mida saab distantseeritult, mõistuslikult lahata. (Eesti kirjanduslugu: lk 403- 406 ) |
|||
== Teosed == |
== Teosed == |
||
Redaktsioon: 28. märts 2007, kell 14:14
Gert Helbemäe (10. november 1913 Tallinn – 15. juuli 1974) oli eesti kirjanik.
Elukäik
G. Helbemäe(Einborn) sündis 10. novembril 1913 Tallinnas. Gert Helbemäe õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, lõpetas selle 1933. Seejärel asus ta tööle Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palasid. Töötab ka ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures. Uudislehe juures kirjutab palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutab kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saadab Eesti Ringhäälingule. Kuuldemäng võetakse rõõmuga vastu ja palutakse lisa.Helbemäe on kirjutanud u 30 kuuldemängu. Riigi Ringhäälingu kuuldemängude võistlusel 1939.a saab Helbemäe kaks auhinda: "Maria viiul" saab esimese koha ja "Augusta Carolina" kolmanda. G. Helbemäe hakkab Eesti Ringhäälingu juures vabakutselisena tööle. Raadiotöö kõrvalt muuks eriti aega ei jää. 1941. aastal abiellub G. Helbemäe Are Vanaveskiga
Nõukogude okupatsiooni ajal on ta ringhäälingus heliplaatide kontsertide koostaja. Kuuldemänge rohkem ei kirjuta. Saksa okupatsiooni ajal oli raadio kirjandusosakonnas. Aastal 1944 põgenes perekonnaga Saksamaale, kust siirdus 1947. aastal Inglismaale. Oli aastast 1960 ajalehe Eesti Hääl toimetaja.
Looming
Gert Helbemäe romaanide tegevuskoht on Eesti ja Tallinn, ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. Kirjutusviisis domineerib psühholoogiline realism.
Teosed
- "Lumikellukeste sünd" (1940)
- "Vana Toomas" (1944)
- "Elamata elu" (romaan, 1952)
- "Kägu odraokkaga" (romaan, 1953)
- "Sellest mustast mungast" (1957–1958; 1998)
- "Õekesed" (1955 ja 1994)
- "Ohvrilaev" (1960)
- "Ainult ajutiseks" (1964)
- "Pagejad" (1971)
- "Vaikija" (novellikogu, 1947)
- "Üleliigne inimene" (näidend, 1972)
- "Öö nõiapoes" (2002)