Tartu toomkapiitel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kohendamist
algust veel kohendatud
1. rida: 1. rida:
'''Tartu toomkapiitel''' oli [[Tartu]]s [[13. sajand Eestis|13. sajandist]] [[1558]]. aastani tegutsenud kõrgvaimulike kolleegium ([[toomkapiitel]]).
'''Tartu toomkapiitel''' oli [[Tartu]]s [[13. sajand Eestis|13. sajandist]] [[1558]]. aastani tegutsenud kõrgvaimulike kolleegium ([[toomkapiitel]]).


1224. aastast on teada, et toomkapiitli ülalpidamiseks pidi saama 24 küla, mainiti selle esimest juhti, toompraost [[Rotmar von Buxhövden|Rotmarust]], kes oli [[Tartu piiskop|piiskop]] [[Hermann von Buxhövden|Hermann I]] vend, ning ka seda, et kapiitel koosnes [[regulaarkanoonik]]utest.<ref>Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 253–255 (XXVIII, 8); [[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, lk 6–7</ref>. See, et toomkapiitel oli esialgu regulaarkapiitel, koosnedes [[augustiinlased-koorihärrad|augustiinlastest-koorihärradest]], selgub [[1234]]. aastast pärinevast ürikust, kus on mainitud toomkapiitli teist juhtivat liiget, [[toomprior|prior]]it<ref name="Lukas, 1998">[[Tõnis Lukas]], 1998. Tartu toomhärrad 1224-1558, [[TÜ Kirjastus]]. Lk 41</ref>. [[1240]]. aastal oli ametis aga juba [[toomdekaan]], mis arvatavasti näitab seda, et Tartu toomkapiitel oli muutunud regulaarkapiitliks ja selle liikmed olid [[regulaarkanoonikud]].<ref>[[Leonid Arbusow vanem]]. "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag." in: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, 1911, 1912 und 1913 (1914), lk 304.</ref>
[[1224]]. aastast on teada, et [[Tartu piiskop|piiskop]] [[Hermann von Buxhövden|Hermann I]] asutas pärast [[Tartu lahing (1224)|Tartu vallutamist]] sinna oma [[Tartu toomkirik|toomkiriku]] ning rajas selle juurde ka toomkapiitli, mille esimeseks juhiks sai tema vend, toompraost [[Rotmar von Buxhövden|Rotmarus]]; samuti määras ta toomkapiitli ülalpidamiseks 24 küla ning on ka teada, et kapiitel koosnes [[regulaarkanoonik]]utest.<ref>Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 253–255 (XXVIII, 8); [[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, lk 6–7</ref>. See, et toomkapiitel oli esialgu regulaarkapiitel, koosnedes [[augustiinlased-koorihärrad|augustiinlastest-koorihärradest]], selgub [[1234]]. aastast pärinevast ürikust, kus on mainitud toomkapiitli teist juhtivat liiget, [[toomprior|prior]]it<ref name="Lukas, 1998">[[Tõnis Lukas]], 1998. Tartu toomhärrad 1224-1558, [[TÜ Kirjastus]]. Lk 41</ref>. [[1240]]. aastal oli ametis aga juba [[toomdekaan]], mis arvatavasti näitab seda, et Tartu toomkapiitel oli muutunud regulaarkapiitliks ja selle liikmed olid [[regulaarkanoonikud]].<ref>[[Leonid Arbusow vanem]]. "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag." in: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, 1911, 1912 und 1913 (1914), lk 304.</ref>


Toomkapiitlisse kuulus esialgu arvatavasti 12 liiget ehk toomhärrat või kanoonikut, 1360. aastaks võis seal olla kuni 20 liiget; hiljem taas vähem.<ref>Lukas, Tartu toomhärrad, lk 49–52</ref>
Toomkapiitlisse kuulus esialgu arvatavasti 12 liiget ehk toomhärrat või kanoonikut, 1360. aastaks võis seal olla kuni 20 liiget; hiljem taas vähem.<ref>Lukas, Tartu toomhärrad, lk 49–52</ref>

Redaktsioon: 11. aprill 2020, kell 23:16

Tartu toomkapiitel oli Tartus 13. sajandist 1558. aastani tegutsenud kõrgvaimulike kolleegium (toomkapiitel).

1224. aastast on teada, et piiskop Hermann I asutas pärast Tartu vallutamist sinna oma toomkiriku ning rajas selle juurde ka toomkapiitli, mille esimeseks juhiks sai tema vend, toompraost Rotmarus; samuti määras ta toomkapiitli ülalpidamiseks 24 küla ning on ka teada, et kapiitel koosnes regulaarkanoonikutest.[1]. See, et toomkapiitel oli esialgu regulaarkapiitel, koosnedes augustiinlastest-koorihärradest, selgub 1234. aastast pärinevast ürikust, kus on mainitud toomkapiitli teist juhtivat liiget, priorit[2]. 1240. aastal oli ametis aga juba toomdekaan, mis arvatavasti näitab seda, et Tartu toomkapiitel oli muutunud regulaarkapiitliks ja selle liikmed olid regulaarkanoonikud.[3]

Toomkapiitlisse kuulus esialgu arvatavasti 12 liiget ehk toomhärrat või kanoonikut, 1360. aastaks võis seal olla kuni 20 liiget; hiljem taas vähem.[4]

Kapiitel lõpetas tegevuse Tartu piiskopkonna vallutamisega Liivimaa sõja alguses 1558. aasta suvel. Üksikuid Tartu toomhärrasid on mainitud ka hilisematel aastatel, osa neist võis Tartus tegutseda kuni 1565. aastani, mil linlased Venemaale küüditati.[5]

Viited

  1. Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 253–255 (XXVIII, 8); Kersti Markus, MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS, Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, lk 6–7
  2. Tõnis Lukas, 1998. Tartu toomhärrad 1224-1558, TÜ Kirjastus. Lk 41
  3. Leonid Arbusow vanem. "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag." in: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, 1911, 1912 und 1913 (1914), lk 304.
  4. Lukas, Tartu toomhärrad, lk 49–52
  5. Madis Maasing. "Tartu piiskopkonna küsimus Vene-Liivimaa sõja ajal." in: Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 2017, lk 18–44, siin lk 32.

Kirjandus