1. Eesti Piirikaitserügement: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
80. rida: 80. rida:
{{JÄRJESTA:1. Eesti Piirikaitserügement}}
{{JÄRJESTA:1. Eesti Piirikaitserügement}}
[[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes]]
[[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes]]
[[Kategooria:Piirikaitserügemendid]]

Redaktsioon: 5. aprill 2020, kell 13:23

1. Eesti Piirikaitserügement
Tegev 7. veebruar 1944 – detsember 1944
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus 207. julgestusdiviis
Liik jalavägi
Suurus rügement, ca 2800 meest
Lahingud Teise maailmasõja Idarinde ja 1944 sõjategevus Eestis
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad major Jaan Tamm

1. Eesti Piirikaitserügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 1, Estnische SS-Grenzschutz Regiment Nr. 1) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa.

Piirikaitserügement moodustati 1944. aasta veebruari hakul Rakveres, Tallinnas, Vasalemmas ja Riisiperes, üksuse staap paiknes Rakveres, ülemaks sai major Jaan Tamm. Isikkoosseisu kuulus kuni 2800 meest, relvastuses olid vene vintpüssid ja prantsuse kuulipildujad. Veebruari lõpus saadeti rügement Pihkva järve rannakaitsesse Saksa 207. julgestusdiviisi käsutusse. Kevadsuvel paiknes rügement kaugemal Pihkva järve ääres, kaitsti Kolpino saart ja Krasnaja Gorka asulat.[1]

Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt kavandati lisaks 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) vastavalt Heinrich Himmleri 14. mail 1944 välja antud käskkirja[2] alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi moodustamist. Eesti piirikaitserügementide baasil teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus nimetati mais 1944 piirikaitserügemendid SS-Piirikaitserügementideks, kuid teine relvagrenaderide SS-diviis jäi aga formeerimata.

Juhtkond ja koosseis

Rügemendi ülem:

rügemendi adjutant kapten August Kolk.

Rügemendi koosseis:

Isikkoosseis

1. Piirikaitserügementi hakati formeerima veebruaris 1944, esimeseks formeerijaks oli major Elmar Adof ja seejärel major Jaan Tamm, endine Eesti sõjavägede Sõjakooli lektor, kes määrati ka rügemendi ülemaks.

I Pataljon ja staabikompanii formeeriti Rakveres, kus pataljoni astus palju endisi Virumaa metsavendi, pataljoni ülemaks määrati kapten Aleksander Veelma.

II Pataljoni hakkas formeerima Tallinnas leitnant Henn Heinaru, kuid lõpule viis selle kapten Eduard Ausmees, kes määrati ka pataljoni ülemaks. II Pataljoni 7. Kompanii moodustati Paides.

III Pataljoni hakkasid formeerima major Elmar Adof ja leitnant Villu Mere, kuid lõpule viis selle "Erna II" üks juhte major Raimond Hindpere ning pataljoni tuumiku moodustasid endised "Erna" gruppi kuulunud mehed.

Tegevus

Rügement suunati 1944. aasta veebruari lõpul koondumiskohta Petserisse ning allutati Saksa 207. julgestusdiviisile ja rakendati Kagu-Eestis Pihkva järve rannakaitsele Kolpino saarel ja Võõpsu piirkonnas. Rügemendi staap asus Holohalnajas.

1944. aasta suvel tegutses rügement ka Värska, Laossina, Kolpino saare, Listovka, Võõpsu, Kavastu ja Luunja piirkonnas. Rügement osales 17. septembril 1944 Tartu lahingus ning purustati 1944. aasta sügislahingutes Lõuna-Eestis.

Vaata ka

Viited

  1. Nisuma, M. (2011). Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal. Tallinn: Varrak. Lk 56-58.
  2. Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12

Välislingid