1. Eesti Piirikaitserügement: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P HC: lisatud Kategooria:Piirikaitserügemendid |
||
| 80. rida: | 80. rida: | ||
{{JÄRJESTA:1. Eesti Piirikaitserügement}} |
{{JÄRJESTA:1. Eesti Piirikaitserügement}} |
||
[[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes]] |
[[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes]] |
||
[[Kategooria:Piirikaitserügemendid]] |
|||
Redaktsioon: 5. aprill 2020, kell 13:23
| 1. Eesti Piirikaitserügement | |
|---|---|
| Tegev | 7. veebruar 1944 – detsember 1944 |
| Riik |
.svg){kind=small} Suursaksa Riik |
| Kuuluvus | 207. julgestusdiviis |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | rügement, ca 2800 meest |
| Lahingud | Teise maailmasõja Idarinde ja 1944 sõjategevus Eestis |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad | major Jaan Tamm |
1. Eesti Piirikaitserügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 1, Estnische SS-Grenzschutz Regiment Nr. 1) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa.
Piirikaitserügement moodustati 1944. aasta veebruari hakul Rakveres, Tallinnas, Vasalemmas ja Riisiperes, üksuse staap paiknes Rakveres, ülemaks sai major Jaan Tamm. Isikkoosseisu kuulus kuni 2800 meest, relvastuses olid vene vintpüssid ja prantsuse kuulipildujad. Veebruari lõpus saadeti rügement Pihkva järve rannakaitsesse Saksa 207. julgestusdiviisi käsutusse. Kevadsuvel paiknes rügement kaugemal Pihkva järve ääres, kaitsti Kolpino saart ja Krasnaja Gorka asulat.[1]
Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt kavandati lisaks 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) vastavalt Heinrich Himmleri 14. mail 1944 välja antud käskkirja[2] alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi moodustamist. Eesti piirikaitserügementide baasil teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus nimetati mais 1944 piirikaitserügemendid SS-Piirikaitserügementideks, kuid teine relvagrenaderide SS-diviis jäi aga formeerimata.
Juhtkond ja koosseis
Rügemendi ülem:
- Relva-SS Hauptsturmführer (major) Jaan Tamm,
- rügemendiülema abi, Relva-SS Hauptsturmführer August Vask
- rügemendi adjutant kapten August Kolk.
- staabikompanii, ülem ülemleitnant Armil-Johannes Looga, kapten August Kolk
- Käsundusohvitser ja jahtkomando ülem, leitnant Endel Rennit.
Rügemendi koosseis:
- 1. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Aleksander Veelma,
- 1. kompanii, leitnant Viktor Rähni.
- 2. kompanii, leitnant Elmar Soeson, alates 29.8 nooremleitnant Jüri Juurand.
- 3. kompanii, leitnant Oskar Roosa.
- 4. kompanii, alates augusti lõpust leitnant Alfred Valdmaa.
- 2. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Eduard Ausmees.
- 5. kompanii, leitnant Ants Raidmets.
- 6. kompanii, leitnant Oivo Lahet, alates aprillist leitnant Mihail Veski.
- 7. kompanii, kompaniiülema kohusetäitja lipnik Evald Voldemar Küttis.
- 8. kompanii, leitnant Artur Kõlvald (kuni 20.8.1944).
- 3. pataljon, ülem Relva-SS Sturmbannführer (kapten) Ottomar-Raimund Hindpere.
- 9. kompanii, leitnant Viktor Koop
- 10. kompanii, ülemleitnant Jaan Jaakson
- 11. kompanii, leitnant Richard Saaliste
- 12. kompanii, leitnant Feliks Tammeraid
- suurtükiväe patarei, patareiülem leitnant Karl Tölpus, hiljem nooremleitnant Koperman.
- pioneerirühm, ülem: lipnik Karl-Leopold Saksen, leitnant Elmar Post.
Isikkoosseis
1. Piirikaitserügementi hakati formeerima veebruaris 1944, esimeseks formeerijaks oli major Elmar Adof ja seejärel major Jaan Tamm, endine Eesti sõjavägede Sõjakooli lektor, kes määrati ka rügemendi ülemaks.
I Pataljon ja staabikompanii formeeriti Rakveres, kus pataljoni astus palju endisi Virumaa metsavendi, pataljoni ülemaks määrati kapten Aleksander Veelma.
II Pataljoni hakkas formeerima Tallinnas leitnant Henn Heinaru, kuid lõpule viis selle kapten Eduard Ausmees, kes määrati ka pataljoni ülemaks. II Pataljoni 7. Kompanii moodustati Paides.
III Pataljoni hakkasid formeerima major Elmar Adof ja leitnant Villu Mere, kuid lõpule viis selle "Erna II" üks juhte major Raimond Hindpere ning pataljoni tuumiku moodustasid endised "Erna" gruppi kuulunud mehed.
Tegevus
Rügement suunati 1944. aasta veebruari lõpul koondumiskohta Petserisse ning allutati Saksa 207. julgestusdiviisile ja rakendati Kagu-Eestis Pihkva järve rannakaitsele Kolpino saarel ja Võõpsu piirkonnas. Rügemendi staap asus Holohalnajas.
1944. aasta suvel tegutses rügement ka Värska, Laossina, Kolpino saare, Listovka, Võõpsu, Kavastu ja Luunja piirkonnas. Rügement osales 17. septembril 1944 Tartu lahingus ning purustati 1944. aasta sügislahingutes Lõuna-Eestis.
Vaata ka
Viited
- ↑ Nisuma, M. (2011). Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal. Tallinn: Varrak. Lk 56-58.
- ↑ Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12
Välislingid
- Esimene Piirikaitse Rügement
- 1. Eesti Piirikaitserügement www.eestileegion.com
| |||||||||||||||
