Reede: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. aprill 2020, kell 18:19

See artikkel on nädalapäevast; raamatu "Robinson Crusoe" tegelase kohta vaata artiklit Reede (raamatutegelane); samanimelise kultuuriajalehe kohta vaata artiklit Sirp (ajaleht); Eesti filmistuudio kohta vaata artiklit Reede (filmistuudio)

Reede on nädala päev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev. Eestis on reede nädala viies päev. Paljudes maades ja kirikunädalas on reede nädala kuues päev.

Astroloogias on reede planeet Veenuse päev.

Reede on eestikeelse nimetuse saanud skandinaavia mütoloogiast pärit jumalanna Freya järgi. Otselaen tuleb nähtavasti skandinaavia ühiskeelest, kus sõnakuju oli ilmselt fredag (nagu ka praeguses norra bokmål'is). Vanapõhja keeles oli selle päeva nimetus tõenäoliselt Freyadag.

Kristluses peetakse reedet nädalapäevaks, mil Jeesus Kristus risti löödi. Õigeusklikel ja katoliiklastel on tavaks selle mälestuseks reedeti paastuda.

Reedet, mis satub 13. kuupäevale, peavad ebausklikud õnnetuks päevaks.

Eesti olud

Reedet peeti kõige halvaendelisemaks, isegi õnnetuks nädalapäevaks. Töid ei alustatud. Eriti oli keelatud karjalaskmine, ei tohtinud kangast alustada ega lõpetada. Lubatud ei olnud ka külv, aiategemine, kalavõrkude seadmine, lamba niitmine, seatapmine, õue pühkimine. Lisaks oli keelatud kolimine ja reisileminek. Reedel võis aga putukatõrjet teha ning küüsi lõigata^[1].

Arvati, et niisugune nagu on ilm reedel on see ka pühapäeval või kogu järgmisel nädalal. Saartel ja rannikul oli uskumus, et kui Kuu loomise aeg on reedel ja kuus on viis reedet, püsib halb ilm järgmise Kuu loomiseni. Sellist kuud peeti õnnetuks^[2].

Nendes uskumustes kajastub ristiusu mõju - paastupäev, Suur reede jms. Tuntav on ka skandinaavia uskumuste mõju^[1].

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 245
↑ Arvi Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 175

Välislingid

[4reede-1] 1,0 ^1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 245

[Etnograafiasõnaraamat,_1996-2] Arvi Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 175

[1]

[2]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 [[Astroloogia]]s on reede [[planeet]] [[Veenus]]e päev.
-Reede on eestikeelse nimetuse saanud [[skandinaavia mütoloogia]]st pärit [[jumalanna]] [[Freya]] järgi. Otselaen tuleb nähtavasti [[skandinaavia ühiskeel]]est, kus sõnakuju oli arvatavasti ''fredag'' (nagu ka praeguses [[norra keel|norra]] ''[[bokmål]]''<nowiki>'is</nowiki>). [[Vanapõhja keel]]es oli selle päeva nimetus tõenäoliselt ''Freyadag''.
+Reede on eestikeelse nimetuse saanud [[skandinaavia mütoloogia]]st pärit [[jumalanna]] [[Freya]] järgi. Otselaen tuleb nähtavasti [[skandinaavia ühiskeel]]est, kus sõnakuju oli ilmselt ''fredag'' (nagu ka praeguses [[norra keel|norra]] ''[[bokmål]]''<nowiki>'is</nowiki>). [[Vanapõhja keel]]es oli selle päeva nimetus tõenäoliselt ''Freyadag''.
 [[Kristlus]]es peetakse reedet nädalapäevaks, mil [[Jeesus Kristus]] [[ristilöömine|risti löödi]]. [[Õigeusklikud|Õigeusklikel]] ja [[katoliiklased|katoliiklastel]] on tavaks selle mälestuseks reedeti [[paast]]uda.
 Reedet, mis satub 13. kuupäevale, peavad ebausklikud õnnetuks päevaks.
+== Eesti olud ==
+Reedet peeti kõige halvaendelisemaks, isegi õnnetuks nädalapäevaks. Töid ei alustatud. Eriti oli keelatud [[karjalaskmine]], ei tohtinud [[kangas]]t alustada ega lõpetada. Lubatud ei olnud ka [[külv]], [[tara|aiategemine]], [[kalavõrk]]ude seadmine, [[lammas|lamba]] niitmine, [[seatapp|seatapmine]], [[õu]]e pühkimine. Lisaks oli keelatud kolimine ja [[reisimine|reisileminek]]. Reedel võis aga [[putukad|putukatõrjet]] teha ning [[küüs]]i lõigata<ref name="4reede"> Eesti rahvakultuuri leksikon. [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 245 </ref>.
+Arvati, et niisugune nagu on ilm reedel on see ka [[pühapäev]]al või kogu järgmisel nädalal. [[Eesti saared|Saartel]] ja rannikul oli uskumus, et kui [[Kuu]] loomise aeg on reedel ja kuus on viis reedet, püsib halb ilm järgmise Kuu loomiseni. Sellist kuud peeti õnnetuks<ref name="Etnograafiasõnaraamat, 1996">[[Arvi Ränk]]. [[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], 1996. Lk 175</ref>.
+Nendes uskumustes kajastub [[ristiusk|ristiusu]] mõju - [[paast]]upäev, [[Suur reede]] jms. Tuntav on ka [[skandinaavia]] uskumuste mõju<ref name="4reede"/>.
+==Viited==
+{{viited}}
 == Välislingid ==