Orkaan: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
3. rida: | 3. rida: | ||
[[Pilt:Cyclone Catarina from the ISS on March 26 2004.JPG|pisi|[[Orkaan Catarina]] [[Atlandi ookean|Lõuna-Atlandi]] kohal nähtuna [[Rahvusvaheline orbitaaljaam|Rahvusvahelisest orbitaaljaamast]] (ISS) [[26. märts]]il [[2004]]]] |
[[Pilt:Cyclone Catarina from the ISS on March 26 2004.JPG|pisi|[[Orkaan Catarina]] [[Atlandi ookean|Lõuna-Atlandi]] kohal nähtuna [[Rahvusvaheline orbitaaljaam|Rahvusvahelisest orbitaaljaamast]] (ISS) [[26. märts]]il [[2004]]]] |
||
[[Pilt:Global tropical cyclone tracks-edit2.jpg|pisi|Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005]] |
[[Pilt:Global tropical cyclone tracks-edit2.jpg|pisi|Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005]] |
||
'''Orkaan''' ehk '''taifuun''' ehk '''troopiline tsüklon''' on |
'''Orkaan''' ehk '''taifuun''' ehk '''[[troopiline tsüklon]]''' on [[ekvaator]]iaalsetel aladel tekkinud võimas ulatuslik [[tsüklon]] (madalrõhkkond), millega kaasnevad tugevad orkaanituuled. |
||
Troopiliste tsüklonite keskmes on registreeritud [[Maa]] [[atmosfäär]]is kõige madalamad [[õhurõhk|õhurõhud]] [[meri|merepinna]] tasemel. |
|||
Troopilised tsüklonid saavad oma [[energia]] [[ookean]]ide kohal tekkiva võimsa konvektiivliikumise [[õhuniiskus]]e [[kondensatsioon]]i tulemusel eralduvast soojusest. Ebapüsiva tasakaaluga õhumassi tõusvates õhuvooludes hakkab üles tõusvas õhus märgadiabaatilise jahenemise protsessi käigus eralduma soojust, sest osa niiskusest õhus kondenseerub ning eraldub [[vihm]]ana. Kondenseerunud auru tõttu tekib [[pilv]]isus, millega on peaaegu kogu tsükloni ala kaetud. Orkaani iseloomulikku pöörlevat spiraali meenutav pilvestruktuur on [[kosmos]]est ja kõrgel lendavatelt lennukitelt selgesti nähtavad. |
|||
Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on [[õhuniiskus]]e [[kondensatsioon]]i [[energia]]. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam [[õhutemperatuur|temperatuur]], nii et osa niiskusest kondenseerub ja eraldub [[vihm]]ana. Selle käigus eraldub [[soojus]]t ja sellepärast on tsükloni keskmes õhutemperatuur alati pisut kõrgem kui väljaspool tsüklonit. See reegel ei kehti üksnes maapinnal, kus õhutemperatuuri määrab [[veetemperatuur]]. Kondenseerunud aur tekitab [[pilv]]ed ja sellepärast on peaaegu kogu tsükloni ala pilvedega kaetud. Iseloomuliku ümmarguse või [[spiraalgalaktika]]t meenutava pilvestruktuuri järgi on orkaanid [[kosmosefoto]]delt ja lennukitelt selgesti eristatavad. |
|||
Tsüklonis tervikuna valitsevad tõusvad õhuvoolud. Seevastu täpselt orkaani keskpunktis on kitsas langeva kuiva õhu vooluala. Kui orkaan on piisavalt tugev, siis eristub see ala selgelt ülejäänud orkaanist ja seda nimetatakse [[orkaani silm]]aks. Orkaani ülejäänud osa on täiesti pilves, aga silmas on taevas selge. Orkaani ülejäänud osas puhuvad ülitugevad tuuled, aga silmas valitseb [[tuulevaikus]], ehkki mere[[laine]]d on silmas endiselt väga kõrged. |
|||
Silma vähim täheldatud läbimõõt on 3 km, suurim 370 km. Silm on harilikult ringikujuline, aga suuremad silmad mõnikord loperdavad ja vajuvad piklikuks ([[staadioniefekt]]). Silma ümbritsevas seinas puhuvad kõige tugevamad tuuled ja kõige suuremat kahju tekitab orkaan siis, kui silma ümbritsev sein objektidest üle läheb. |
Silma vähim täheldatud läbimõõt on 3 km, suurim 370 km. Silm on harilikult ringikujuline, aga suuremad silmad mõnikord loperdavad ja vajuvad piklikuks ([[staadioniefekt]]). Silma ümbritsevas seinas puhuvad kõige tugevamad tuuled ja kõige suuremat kahju tekitab orkaan siis, kui silma ümbritsev sein objektidest üle läheb. |
Redaktsioon: 1. aprill 2020, kell 19:16
See artikkel räägib troopilisest tsüklonist; tugeva tuule kohta vaata Orkaan (tuul); Eesti Kaitseväe õppuse kohta vaata Orkaan (õppus) |
Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ekvaatoriaalsetel aladel tekkinud võimas ulatuslik tsüklon (madalrõhkkond), millega kaasnevad tugevad orkaanituuled.
Troopiliste tsüklonite keskmes on registreeritud Maa atmosfääris kõige madalamad õhurõhud merepinna tasemel.
Troopilised tsüklonid saavad oma energia ookeanide kohal tekkiva võimsa konvektiivliikumise õhuniiskuse kondensatsiooni tulemusel eralduvast soojusest. Ebapüsiva tasakaaluga õhumassi tõusvates õhuvooludes hakkab üles tõusvas õhus märgadiabaatilise jahenemise protsessi käigus eralduma soojust, sest osa niiskusest õhus kondenseerub ning eraldub vihmana. Kondenseerunud auru tõttu tekib pilvisus, millega on peaaegu kogu tsükloni ala kaetud. Orkaani iseloomulikku pöörlevat spiraali meenutav pilvestruktuur on kosmosest ja kõrgel lendavatelt lennukitelt selgesti nähtavad.
Tsüklonis tervikuna valitsevad tõusvad õhuvoolud. Seevastu täpselt orkaani keskpunktis on kitsas langeva kuiva õhu vooluala. Kui orkaan on piisavalt tugev, siis eristub see ala selgelt ülejäänud orkaanist ja seda nimetatakse orkaani silmaks. Orkaani ülejäänud osa on täiesti pilves, aga silmas on taevas selge. Orkaani ülejäänud osas puhuvad ülitugevad tuuled, aga silmas valitseb tuulevaikus, ehkki merelained on silmas endiselt väga kõrged.
Silma vähim täheldatud läbimõõt on 3 km, suurim 370 km. Silm on harilikult ringikujuline, aga suuremad silmad mõnikord loperdavad ja vajuvad piklikuks (staadioniefekt). Silma ümbritsevas seinas puhuvad kõige tugevamad tuuled ja kõige suuremat kahju tekitab orkaan siis, kui silma ümbritsev sein objektidest üle läheb.
Orkaan tugevneb siis, kui ta satub sooja mere kohale. Maismaa kohale jõudes hajub ta kiiresti. Ehkki Kesk-Ameerika maakitsus pole kuigi lai, on teada vaid üksikud juhtumid, kus orkaan on jõudnud Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeanile: enamik maakitsusele jõudnud orkaanidest laguneb ja kaob enne. Külma mere kohal ta nõrgeneb samuti.
Eestisse pole teadaolevalt veel ükski orkaan jõudnud, sest soojad, orkaanidele sobivad mered on Eestist liiga kaugel.
Vaata ka
- orkaan Katrina 2005
- orkaan Dora 2007
- orkaan Ike 2008
- orkaan Irene 2011
- orkaan Sandy 2012
- taifuun Haiyan 2013
- orkaan Harvey 2017
- orkaan Irma 2017
- orkaan Talim 2017
- orkaan Dorian 2019
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Orkaanid |