Erinevus lehekülje "Krustpils" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 30 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
P
[[Pilt:Krustpils coat of arms.png|pisi|Krustpilsi vapp.]]
[[Pilt:Krustpils kult nams.jpg|pisi|Krustpilsi kultuurimaja]]
'''Krustpils''' on ([[Läti]] [[linn]]a [[Jēkabpils]]i osa. [[Poolapoola keel]]es ''Kryżborg'',; [[saksa keel]]es ''Kreutzburg'',; [[latgali keel]]es ''Krystapiļs'') on [[Läti]] [[linn]]a [[Jēkabpils]]i osa. Asub [[Daugava]]st põhjas [[Daugavpils]]-[[Riia]] [[raudtee]] ääres. Kuni aastani [[1962]] oli Krustpils iseseisev linn.
 
Kuigi Krustpils on sõdades palju kannatanud, on vanalinnas siiski säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid. Vanalinna keskusekskeskus on Riia tänav (''Rīgas iela''). Krustpilsi ajalooline süda kannatab suure liikluskoormuse käes.
 
==Ajalugu==
Krustpilsi mainiti esimest korda aastal [[1237]], mil [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskop]] lasi sinna rajada [[Krustpilsi piiskopilinnus|kindluselinnuse]] ([[saksa keel]]es ''Kreuzburg''). Piirkond jäi aastani [[1511]] piiskoplikuks lääniks. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] tagajärjel sai Krustpilsist koos ülejäänud [[Latgale]] ning Põhja-Lätiga [[Rzeczpospolita]] osa ja kuningas [[Stefan Batory]] andis lossi von [[Korff]]ide suguvõsale. Nende kätte jäi [[Krustpilsi loss]] kuni võõrandamiseni aastal [[1920]].
 
[[Poola jagamised|Poola jagamisel]] sai aastal [[1772]] Krustpilsist [[Venemaa keisririik|Venemaa]] osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula [[Viciebski kubermang]]us. Aastal [[1784]] sai asulast [[alev]]. Asula hakkas kasvama peale aastat [[1861]], mil rajati raudtee, aga kiirema kasvu tõi kaasa teise, [[RõbinskDaugavpils]]isse viiva raudtee rajamine aastal -[[1904Riia]], nii et Krustpilsist tekkis raudteesõlm[[raudtee]]. [[Vene-Türgi sõda]] tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt [[Türgi]] sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis [[türklased|türklaste]] kalmistu. Veel kiirema kasvu tõi [[Rõbinsk]]isse viiva raudtee rajamine aastal [[1904]], nii et Krustpilsist sai raudteesõlm.
 
Aastaks [[1914]] oli Krustpilsis üle 5000 elaniku. Ehitati [[luterlus|luteri]] ja [[katoliiklus|katoliku]] kirikudkirik, sünagoog, koolid, vesiveski. Sõda mõjus aga Krustpilsile laastavalt, [[kahur]]ite tuli tegi maatasa 600 hoonet. Aastaks [[1920]], mil asulast sai [[linn]], oli rahvaarv kahanenud 1862 inimeseni. Krustpils oli lõunapoolseim punkt, mille [[Eesti]] väed [[Eesti Vabadussõda|vabadussõjaVabadussõja]] käigus suvel 1919 hõivasid.
 
Sõda mõjus aga Krustpilsile laastavalt, hävis 600 hoonet. Aastaks [[1920]], mil asulast sai [[linn]], oli rahvaarv kahanenud 1862 inimeseni. Linn hakkas taas kasvama, kuid endist rahvaarvu ei saavutanud, kuigi aastal [[1924]] laiendati linna maid piki [[Rēzekne]]sse viivat raudteeliini, nii et [[Zīlāni]] külas asunud rongipeatusraudteepeatus jäi nüüd Krustpilsi territooriumile. Aastal [[1929]] liideti linnaga ka seni linna piiride taga asunud Krustpilsi [[raudteejaam]] (hoone aastast [[1954]]). Aastal [[1932]] rajati suhkruvabrik (likvideeritud aastal [[1999]]).
 
Aastal [[1941]] kasutati Krustpilsi raudteejaama [[küüditamine|küüditamiseks]]. Krustpils ise kannatas küüditamise all üsna vähe, linnast viidi [[Siber]]isse ainult 36 inimest. Samuti kasutati raudteejaama [[1949]]. aasta küüditamisel. Aastal [[1962]] liideti Krustpils Jēkabpilsiga.
 
==Pildid==
<gallery>
Pilt:Krustpils palace (1).jpg|Krustpilsi loss
Pilt:Замок (Pils).jpg|Krustpilsi loss
</gallery>
 
[[Poola jagamised|Poola jagamisel]] sai aastal [[1772]] Krustpilsist [[Venemaa keisririik|Venemaa]] osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula [[Viciebski kubermang]]us. Aastal [[1784]] sai asulast [[alev]]. Asula hakkas kasvama peale aastat [[1861]], mil rajati raudtee, aga kiirema kasvu tõi kaasa teise, [[Rõbinsk]]isse viiva raudtee rajamine aastal [[1904]], nii et Krustpilsist tekkis raudteesõlm. [[Vene-Türgi sõda]] tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt [[Türgi]] sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis [[türklased|türklaste]] kalmistu.
<gallery>
Pilt:Krustpils train station.(1)..JPG|Krustpilsi raudteejaam
Pilt:Krustpils train station.(3)..JPG|Krustpilsi raudteejaam
Pilt:Krustpils pareizticīgo baznīca.jpg|Krustpilsi õigeusu kirik
Pilt:Krustpils luterāņu baznīca 2004-08-05.jpg|Krustpilsi luteri kirik
</gallery>
 
Aastaks [[1914]] oli Krustpilsis üle 5000 elaniku. Ehitati [[luterlus|luteri]] ja [[katoliiklus|katoliku]] kirikud, sünagoog, koolid, vesiveski. Sõda mõjus aga Krustpilsile laastavalt, [[kahur]]ite tuli tegi maatasa 600 hoonet. Aastaks [[1920]], mil asulast sai [[linn]], oli rahvaarv kahanenud 1862 inimeseni. Krustpils oli lõunapoolseim punkt, mille [[Eesti]] väed [[Eesti Vabadussõda|vabadussõja]] käigus hõivasid.
 
Linn hakkas taas kasvama, kuid endist rahvaarvu ei saavutanud, kuigi aastal [[1924]] laiendati linna maid piki [[Rēzekne]]sse viivat raudteeliini, nii et [[Zīlāni]] külas asunud rongipeatus jäi nüüd Krustpilsi territooriumile. Aastal [[1929]] liideti linnaga ka seni linna piiride taga asunud Krustpilsi [[raudteejaam]] (hoone aastast [[1954]]). Aastal [[1932]] rajati suhkruvabrik (likvideeritud aastal [[1999]]).
 
Aastal [[1941]] kasutati Krustpilsi raudteejaama [[küüditamine|küüditamiseks]]. Krustpils ise kannatas küüditamise all üsna vähe, linnast viidi [[Siber]]isse ainult 36 inimest. Samuti kasutati raudteejaama [[1949]]. aasta küüditamisel. Aastal [[1962]] liideti Krustpils Jēkabpilsiga.
 
==Vaata ka==
*[[Krustpilsi kirikumõis]]
 
==Välislingid==
{{commonskat|Krustpils}}
 
== Pilte ==
<gallery>
Pilt:Krustpils pareizticīgo baznīca.jpg|Krustpilsi õigeusu kirik
Pilt:Krustpils luterāņu baznīca 2004-08-05.jpg|Krustpilsi luteri kirik
</gallery>
{{Coordinate|type=landmark|region=LV}}
[[Kategooria:Läti endised linnad]]

Navigeerimismenüü