Juhan Tõrvand: erinevus redaktsioonide vahel

Juhan Tõrvand
Juhan Tõrvand
Sünniaeg	24. november 1883; Laatre vald, Pärnumaa
Surmaaeg	12. mai 1942; Kirovi oblast, NSV Liit
Auaste	kindralmajor
Juhtinud	Kindralstaabi ülem (1925–1929); Kaitsevägede Staabi ülem (1929–1934)
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda; Vene kodusõda
Autasud	Püha Georgi ordeni 4. järk (1916); Kotkaristi teenetemärgi I klass (1933)

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 31. märts 2020, kell 22:16

Juhan Tõrvand (24. november 1883 Laatre vald, Pärnumaa – 12. mai 1942 Vjatlag, Kirovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane, auastmelt kindralmajor.

Noorus ja haridustee

Ta õppis Penuja kihelkonnakoolis ning Pärnu linnakoolis. 3. septembril 1902 alustas ta oma sõjaväeteenistust, astudes vabatahtlikuna Venemaa kesiririigi sõjaväkke. Lõpetas Vilno junkrukooli 1906. aastal, kus ta ülendati nooremleitnandiks, kooli järel teenis Viiburis.

Ta võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest ning oli sellega seoses sunnitud vahetama teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni Nikolai Kindralstaabi Akadeemias (1910) teenis ta 36. Siberi kütipolgus Vladivostokis. Akadeemias olles ülendati ta 15. oktoobril 1913 alamkapteniks.

Esimene maailmasõda

Esimese maailmasõja alguses 1914. aastal läks värskelt Nikolai Kindralstaabi Akadeemia lõpetanud Tõrvand koos oma polguga rindele. Hiljem teenis ta 9. Siberi kütidiviisi ja IV Siberi korpuse staapides.

14. juulil 1916 viidi ta üle kindralstaabi kutseliiki ning määrati 12. Siberi kütidiviisi vanemaks adjutandiks. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai ta raskesti haavata. Pärast paranemist teenis ta Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina.

Revolutsiooniajajärk

1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika ja topograafia lektoriks, kellena tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati ta kindralstaabi alampolkovnikuks.

Kindralstaabi kapten Juhan Tõrvandit autasustati Püha Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.11.1916:

„Täites ajutiselt 9. Siberi kütidiviisi staabiülema kohuseid lahingus 29.07.1915 Zambrowi küla juures, andis 12. Siberi kütidiviisi vanemadjutant staabikapten Tõrvand kriitilisel momendil diviisi reservile käsu rünnata peale tungiva vastase tiiba ja tagalat. Selle tagajärjel olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma.“

Venemaa kodusõjast võttis Tõrvand osa algul kindral Lavr Kornilovi, hiljem kindral Anton Denikini armee staabi koosseisus. Kornilovi staabis oli ta algul side- ja hiljem operatiivosakonna ülem. Denikini staabis vanem käsundusohvitser.

Tegevus Eesti Vabariigis

Eestisse siirdumise järel teenis ta Eesti sõjaväes, 1925 ülendati kindralmajoriks, liitus Korp! Rotaliaga. Aastatel 1925 kuni 1929 oli Kindralstaabi, alates 1929 kuni 1934 Kaitsevägede Staabi ülem.

5. märtsil 1930 toimunud häire ajal sai kindral Tõrvand peast haavata.^[1] 28. jaanuaril 1934 keelas Juhan Tõrvand Lennukist ja Vambolast tehtud filmi näitamise kinodes.^[2] Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand staabiülema kohalt^[3], kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks.

1935. aastal saadeti vanuse tõttu erru^[4]. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli Keskvanglas kuni 20. detsembrini 1937, mil sai amnestia (koos kindral Andres Larkaga).

5. märtsil 1939, naastes oma rebasekasvandusest, jäi ta Ülemiste järvel jääpurjeka alla ja murdis parema jala pind- ja sääreluu.^[5]

14. juunil 1941. aastal arreteeriti ta juuniküüditamise käigus uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi tribunali poolt §58-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka laagris Kirovi oblastis 12. mail 1942 kopsupõletikku.

Tunnustused

Viited

↑ Major ibrus sai surma, kindr. Tõrvand peast haavata. Rahvaleht, 6. märts 1930, nr. 28, lk. 1.
↑ Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvaleht, 3. veebruar 1934, nr. 14, lk. 5
↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257153&img=era0031_002_0000293_00295_t.jpg&tbn=1&pgn=15&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=77511d74e770c88b813e707b7aa423b1
↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242457&img=era0031_005_0000371_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=590d73ddc4db1a3bcda5f7392e26bd08
↑ J. Tõrvand jääpurjeka all. Rahvaleht, 6. märts 1939, nr. 55, lk. 1

Kirjandus

Öine Tallinn hädahelinates ja pommiraksatustes. Päevaleht, 6. märts 1930, nr. 64, lk. 3
Kindral Tõrvand tagandati ametist ja antakse kohtu alla. Kaja, 2. veebruar 1934, nr. 28, lk. 1

Välislingid

Juhan Tõrvand Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Biograafia ESBL-is

[1] Major ibrus sai surma, kindr. Tõrvand peast haavata. Rahvaleht, 6. märts 1930, nr. 28, lk. 1.

[2] Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvaleht, 3. veebruar 1934, nr. 14, lk. 5

[3] ttp://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257153&img=era0031_002_0000293_00295_t.jpg&tbn=1&pgn=15&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=77511d74e770c88b813e707b7aa423b1

[4] ttp://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242457&img=era0031_005_0000371_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=590d73ddc4db1a3bcda5f7392e26bd08

[5] J. Tõrvand jääpurjeka all. Rahvaleht, 6. märts 1939, nr. 55, lk. 1

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 ==Noorus ja haridustee==
-Juhan Tõrvand õppis [[Penuja]] [[kihelkonnakool]]is ning [[Pärnu]] [[Linnakool (1873–1913)|linnakoolis]]. [[3. september|3. septembril]] [[1902]] alustas Tõrvand oma sõjaväeteenistust, astudes vabatahtlikuna Venemaa kesiririigi sõjaväkke. Lõpetas [[Vilno junkrukool]]i [[1906]]. aastal, kus ta ülendati nooremleitnandiks, kooli järel teenis [[Viiburi]]s.
+Ta õppis [[Penuja]] [[kihelkonnakool]]is ning [[Pärnu]] [[Linnakool (1873–1913)|linnakoolis]]. [[3. september|3. septembril]] [[1902]] alustas ta oma sõjaväeteenistust, astudes vabatahtlikuna Venemaa kesiririigi sõjaväkke. Lõpetas [[Vilno junkrukool]]i [[1906]]. aastal, kus ta ülendati nooremleitnandiks, kooli järel teenis [[Viiburi]]s.
-Juhan Tõrvand võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest ning oli sellega seoses sunnitud vahetama teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]s ([[1910]]) teenis Tõrvand 36. Siberi kütipolgus [[Vladivostok]]is. Akadeemias olles ülendati ta [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1913]] [[alamkapten]]iks.
+Ta võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest ning oli sellega seoses sunnitud vahetama teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]s ([[1910]]) teenis ta 36. Siberi kütipolgus [[Vladivostok]]is. Akadeemias olles ülendati ta [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1913]] [[alamkapten]]iks.
 ==Esimene maailmasõda==
-[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses 1914. aastal läks värskelt [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]] lõpetanud Tõrvand koos oma polguga rindele. Hiljem teenis Tõrvand 9. Siberi kütidiviisi ja IV Siberi korpuse staapides.
+[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses 1914. aastal läks värskelt [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]] lõpetanud Tõrvand koos oma polguga rindele. Hiljem teenis ta 9. Siberi kütidiviisi ja IV Siberi korpuse staapides.
-[[14. juuli]]l [[1916]] viidi Tõrvand üle kindralstaabi kutseliiki ning määrati 12. Siberi kütidiviisi vanemaks adjutandiks. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai Tõrvand raskesti haavata. Pärast paranemist teenis Tõrvand Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina.
+[[14. juuli]]l [[1916]] viidi ta üle kindralstaabi kutseliiki ning määrati 12. Siberi kütidiviisi vanemaks adjutandiks. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai ta raskesti haavata. Pärast paranemist teenis ta Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina.
 ==Revolutsiooniajajärk==
-[[1917]]. aasta augustis määrati ta [[Vilno sõjakool]]i taktika ja [[topograafia]] lektoriks, kellena tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati Juhan Tõrvand kindralstaabi alampolkovnikuks.
+[[1917]]. aasta augustis määrati ta [[Vilno sõjakool]]i taktika ja [[topograafia]] lektoriks, kellena tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati ta kindralstaabi alampolkovnikuks.
 Kindralstaabi kapten Juhan Tõrvandit autasustati [[Püha Georgi orden]]i 4. järguga. VP 03.11.1916: {{Tsitaat|Täites ajutiselt 9. Siberi kütidiviisi staabiülema kohuseid lahingus 29.07.1915 Zambrowi küla juures, andis 12. Siberi kütidiviisi vanemadjutant staabikapten Tõrvand kriitilisel momendil diviisi reservile käsu rünnata peale tungiva vastase tiiba ja tagalat. Selle tagajärjel olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma.||}} [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjast]] võttis Tõrvand osa algul kindral [[Lavr Kornilov]]i, hiljem kindral [[Anton Denikin]]i armee staabi koosseisus. Kornilovi staabis oli ta algul side- ja hiljem operatiivosakonna ülem. Denikini staabis vanem [[käsundusohvitser]].
 ==Tegevus Eesti Vabariigis==
-Eestisse siirdumise järel teenis Tõrvand Eesti sõjaväes, [[1925]] ülendati [[kindralmajor]]iks, liitus [[Korporatsioon Rotalia|Korp! Rotalia]]ga. Aastatel [[1925]] kuni [[1929]] oli [[Kindralstaap|Kindralstaabi]], alates 1929 kuni [[1934]] [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staab]]i ülem.
+Eestisse siirdumise järel teenis ta Eesti sõjaväes, [[1925]] ülendati [[kindralmajor]]iks, liitus [[Korporatsioon Rotalia|Korp! Rotalia]]ga. Aastatel [[1925]] kuni [[1929]] oli [[Kindralstaap|Kindralstaabi]], alates 1929 kuni [[1934]] [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staab]]i ülem.
-[[5. märts]]il [[1930]] toimunud häire ajal sai kindral Tõrvand peast haavata<ref>Major ibrus sai surma, kindr. Tõrvand peast haavata. [[Rahvaleht]], 6. märts 1930, nr. 28, lk. 1.</ref>. 28. jaanuaril 1934 keelas Juhan Tõrvand [[Lennuk (miiniristleja)|Lennukist]] ja [[Vambola (miiniristleja)|Vambolast]] tehtud filmi näitamise kinodes<ref>Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvaleht, 3. veebruar 1934, nr. 14, lk. 5.</ref>. Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand [[staabiülem]]a kohalt<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257153&img=era0031_002_0000293_00295_t.jpg&tbn=1&pgn=15&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=77511d74e770c88b813e707b7aa423b1</ref>, kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks.
+[[5. märts]]il [[1930]] toimunud häire ajal sai kindral Tõrvand peast haavata.<ref>Major ibrus sai surma, kindr. Tõrvand peast haavata. [[Rahvaleht]], 6. märts 1930, nr. 28, lk. 1.</ref> 28. jaanuaril 1934 keelas Juhan Tõrvand [[Lennuk (miiniristleja)|Lennukist]] ja [[Vambola (miiniristleja)|Vambolast]] tehtud filmi näitamise kinodes.<ref>Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvaleht, 3. veebruar 1934, nr. 14, lk. 5</ref> Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand [[staabiülem]]a kohalt<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257153&img=era0031_002_0000293_00295_t.jpg&tbn=1&pgn=15&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=77511d74e770c88b813e707b7aa423b1</ref>, kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks.
-. aastal saadeti vanuse tõttu erru<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242457&img=era0031_005_0000371_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=590d73ddc4db1a3bcda5f7392e26bd08</ref>. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli [[Patarei vangla]]s kuni 20. detsembrini 1937, mil sai amnestia (koos kindral [[Andres Larka]]ga).
+. aastal saadeti vanuse tõttu erru<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242457&img=era0031_005_0000371_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=590d73ddc4db1a3bcda5f7392e26bd08</ref>. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli [[Keskvangla]]s kuni 20. detsembrini 1937, mil sai amnestia (koos kindral [[Andres Larka]]ga).
-[[5. märts]]il [[1939]], naastes oma rebasekasvandusest, jäi ta [[Ülemiste järv]]el [[jääpurjekas|jääpurjeka]] alla ja murdis parema jala pind- ja sääreluu<ref>J. Tõrvand jääpurjeka all. Rahvaleht, 6. märts 1939, nr. 55, lk. 1</ref>.
+[[5. märts]]il [[1939]], naastes oma rebasekasvandusest, jäi ta [[Ülemiste järv]]el [[jääpurjekas|jääpurjeka]] alla ja murdis parema jala pind- ja sääreluu.<ref>J. Tõrvand jääpurjeka all. Rahvaleht, 6. märts 1939, nr. 55, lk. 1</ref>
-[[14. juuni]]l [[1941]]. aastal, juuniküüditamise käigus, arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi [[tribunal]]i poolt [[§58]]-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka laagris [[Kirovi oblast]]is [[12. mai]]l [[1942]] [[kopsupõletik]]ku.
+[[14. juuni]]l [[1941]]. aastal arreteeriti ta juuniküüditamise käigus uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi [[tribunal]]i poolt [[§58]]-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka laagris [[Kirovi oblast]]is [[12. mai]]l [[1942]] [[kopsupõletik]]ku.
 ==Tunnustused==
@@ 48. rida: / 48. rida: @@
 *[[Kotkaristi I klassi teenetemärk]], 1933
-== Kirjandus ==
+==Viited==
+{{Viited}}
-* Öine Tallinn hädahelinates ja pommiraksatustes. Päevaleht, 6. märts 1930, nr. 64, lk. 3.
-* Kindral Tõrvand tagandati ametist ja antakse kohtu alla. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 2. veebruar 1934, nr. 28, lk. 1.
-== Välislingid ==
+==Kirjandus==
+*Öine Tallinn hädahelinates ja pommiraksatustes. Päevaleht, 6. märts 1930, nr. 64, lk. 3
-* {{ISIK|4035}}
+*Kindral Tõrvand tagandati ametist ja antakse kohtu alla. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 2. veebruar 1934, nr. 28, lk. 1
-* {{ESBL|Juhan_T%F5rvand}}
-== Viited ==
-{{Viited}}
+==Välislingid==
+*{{ISIK|4035}}
+*{{ESBL|Juhan_T%F5rvand}}
 {{JÄRJESTA:Tõrvand, Juhan}}
 [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]]
+[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
+[[Kategooria:Valgekaartlased]]
+[[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]]
+[[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]]
 [[Kategooria:Sõjavägede Staabi ülemad]]
 [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]]
+[[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]]
 [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
 [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II astme kavalerid]]
 [[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]]
 [[Kategooria:Püha Georgi ordeni kavalerid]]
-[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
-[[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]]
-[[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]]
-[[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]]
 [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
 [[Kategooria:Sündinud 1883]]