Muusikažanr: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
35. rida: 35. rida:
==Muusikažanrite ajalooline areng==
==Muusikažanrite ajalooline areng==
Kuni [[18. sajand]]ini määras muusikažanri eelkõige muusikateose funktsioon (nt [[ilmalik muusika|ilmalik]], [[vaimulik muusika|vaimulik]]), teksti sisu (nt [[motett]], [[missa]]) ning kompositsioonitehnika (nt [[fuuga]]). Seejärel tõusid tugevamini esile koosseis (nt [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartett]]), [[muusikavorm|vorm]] (nt [[sonaat]]), esteetika ja sisu (nt ''[[opera seria]]'', ''[[opera buffa]]'', [[sümfooniline pilt]], [[sümfooniline poeem]]). Muusikateoste kasvava individualiseerumisega kunstmuusikas kaotavad žanrid mõjujõu. [[Wolfgang Marx]]i arvates mõjutab žanripealkirjade kasutamine kaasaegses muusikas otsustavalt teose [[retseptsioon]]i ja seepärast antakse see tihti andeks.
Kuni [[18. sajand]]ini määras muusikažanri eelkõige muusikateose funktsioon (nt [[ilmalik muusika|ilmalik]], [[vaimulik muusika|vaimulik]]), teksti sisu (nt [[motett]], [[missa]]) ning kompositsioonitehnika (nt [[fuuga]]). Seejärel tõusid tugevamini esile koosseis (nt [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartett]]), [[muusikavorm|vorm]] (nt [[sonaat]]), esteetika ja sisu (nt ''[[opera seria]]'', ''[[opera buffa]]'', [[sümfooniline pilt]], [[sümfooniline poeem]]). Muusikateoste kasvava individualiseerumisega kunstmuusikas kaotavad žanrid mõjujõu. [[Wolfgang Marx]]i arvates mõjutab žanripealkirjade kasutamine kaasaegses muusikas otsustavalt teose [[retseptsioon]]i ja seepärast antakse see tihti andeks.

===Keskaeg===
* [[gregoriuse koraal]]
* ''[[cantiga]]''
* ''[[lauda spirituale]]''
* [[organum]]
* ''[[conductus]]''
* [[motett]]
* [[rondellus]]
* [[estampii]]
* [[saltarello]]
* ''[[ballata]]''
* ''[[caccia]]''
* [[madrigal (trecento)|madrigal]]
* ''[[ballade]]''
* ''[[rondeau]]''
* ''[[virelai]]''

===Renessanss===
* ''[[Ayr (muusika)|Ayr]]'', ''[[aria]]''
* ''[[Ballade]]''
* ''[[canzon]]''
* [[galjard]]
* ''[[intermedio]]''
* [[kantsoon]]
* [[koraal]]
* [[lauda]]
* [[madrigal]]
* [[madrigalikomöödia]]
* [[vaimulik madrigal]]
* [[missa (muusika)|Missa]]
** [[paroodiamissa]]
** [[parafraasmissa]]
** [[cantus-firmus-missa]]
* [[motett]]
* [[motett-šansoon]]
* [[ooper]]
* [[pavaan]]
* ''[[Ricercar]]''
* ''[[sonata]]''
* [[šansoon]]
* ''[[Tiento]]''
* ''[[Toccata]]''

===Barokk===
* [[Allemande]]
* [[Canon (music)|Canon]]
* [[Cantata]]
* [[Chaconne]]
* [[Concerto]]
** [[Concerto grosso]]
** ''[[Solo concerto]]''
* [[Courante]]
* [[Fuuga]]
* [[Gavott]]
* [[Gigue]]
* [[Missa (muusika)|Missa]]
* [[Menuett]]
* [[Ooper]]
** ''[[Opera buffa]]''
** ''[[Opera seria]]''
* [[Oratoorium]]
* [[Partiita]]
* [[Passakalja]] (''passacaglia'')
* ''[[Passepied]]''
* [[Prelüüd]]
* [[Saraband]]
* [[Sinfonia]]
* [[Sonaat]]
** [[Flöödisonaat]]
** [[Triosonaat]]
* [[Süit]]

===Klassitsism ja romantism===
* [[Bagatell (muusika)|Bagatell]]
* [[Ballade (classical music)|Ballade]]
* [[Ballett (muusika)|Ballett]]
** [[Klassikaline ballett]]
* [[Capriccio (muusika)|Caprice]]
* [[Carol (music)|Carol]]
* [[Concerto]]
** [[Cello concerto]]
** [[Clarinet concerto]]
** [[Double bass concerto]]
** [[Flute concerto]]
** [[Oboe concerto]]
** [[Piano concerto]]
** [[Trumpet concerto]]
** [[Viola concerto]]
** [[Violin concerto]]
*[[Dance (music)|Dance]]
*[[Divertimento]]
*[[Etude|Étude]]
* [[Impromptu]]
* [[Intermezzo]]
* [[Missa (muusika)|Missa]]
* [[Masurka]]
* [[Marss (muusika)|Marss]]
* [[Music-hall]]
* [[Nokturn]]
* [[Ooper]]
** [[Ballad opera]]
** [[Opera buffa]]
** [[Opéra comique]]
** [[Opera seria]]
** [[Operetta]]
** [[Overture]]
*** [[Concert overture]]
*** [[Symphonic poem]]
** [[Singspiel]]
** [[Zarzuela]]
** [[Concert Aria]]
* [[Oratorio]]
* [[Polonees]]
* [[Prelüüd]]
* [[Kvartett]]
** [[Klaverikvartett]]
** [[Keelpillikvartett]]
** [[Oboekvartett]]
* [[Kvintett]]
** [[Klaverikvintett]]
** [[Keelpillikvintett]]
* [[Reekviem]]
* [[Rhapsody (music)|Rhapsody]]
* [[Rondo]]
* [[Scherzo]]
* [[Serenaad]]
* [[Sinfonia concertante]]
* [[Sonaat]]
** [[Klaverisonaat]]
** [[Viiulisonaat]]
** [[Vioolasonaat]]
** [[Tšellosonaat]]
** [[Flöödisonaat]]
** [[Klarnetisonaat]]
** [[Bassoon sonata]]
* [[Symphony]]
** [[Program symphony]]
** [[Choral symphony]]
* [[Süit]]
* [[Waltz (music)|Waltz]]

===20. ja 21. sajand===
* [[Ballet]]
** [[Neoclassical ballet]]
** [[Contemporary ballet]]
* [[Burlesque]]
* [[Cabaret]]
* [[Concerto for Orchestra]]
* [[Electronic music]]
* [[Film score]]
* [[Džäss]]
* [[Musical theatre]]
* [[Opera]]
* [[Popular song]]
* [[Protest song]]
* [[Soundtrack]]
* [[Vaudeville]]


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 28. märts 2020, kell 12:14

Muusikažanr ehk muusikaline žanr on muusikas kokkuleppeline kategooria, millesse heliteos või esituspraktika kuulub.

Muusikažanrit määrava kokkuleppe aluseks võivad olla kas heliteose enda või muusikalise kogemuse omadused.

Puudub ühtne kriteerium, kuidas muusikat žanriliselt määratleda. Määratlemise aluseks võib olla näiteks

Muusikažanr ja muusika funktsioon

Muusikažanri ja muusika funktsiooni seos on olnud ajalooliselt kõige rohkem avatud ümberdefineerimistele ja žanrite algse olemuse kadumisele.

Muusika funktsioon võib olla seotud kohaga, kus muusikat ette kantakse, näiteks:

  • kammermuusika mõiste oli algselt seotud esitamisega aristokraatlikes "kambrites" vastandina näiteks kirikule. Samas alates 18. sajandist, kui muusika muutus järjest kättesaadavamaks ka madalamatele seisustele, mängis muusika "kammermuusikaks" määratlemisel rolli pigem esituskoosseis või -stiil, sest kammermuusikat hakati žanri piire ületades mängima ka kodanlikes kontserdisaalides
  • koomilise ooperi (opéra comique) žanr on saanud 19. sajandil nimetuse samanimeliselt Pariisi teatrimajalt, kus vastavaid teoseid esitati. Aja jooksul hakati koomilist ooperit järjest enam esitama ka varem ainult n-ö tõsisele ooperile spetsialiseerunud teatrites.

Muusika žanriline nihe võis toimuda seoses piiravate tingimustega, milles helilooja töötas, näiteks:

  • kiriku teenistuses olevad heliloojad olid tihti sunnitud kohandama algselt ilmalikud žanrid kantaadi, sonaadi ja ooperi ümber vaimulikuks kantaadiks, kirikusonaadiks või oratooriumiks.
  • algne seltskonnatants menuett leidis aristokraatliku publiku nõudmisel tee ka sümfooniasse.
  • romantismi ajal tekkinud tarbemuusika (Gebrauchsmusik) emantsipatsioon ja jõudmine n-ö absoluutsesse muusikasse näitab, et muusikažanrid ei ole muutumatud.

20. sajandi heliloojad on üldiselt loobunud puhastest muusikažanritest ja eelistavad pigem segatud žanre, näiteks kammersümfoonia või performance. Näiteks John Cage loobus oma radikaalsete muusika mõiste piire kompavate eksperimentidega täielikult nii heliteose kui ka muusikažanri mõistest.

Muusikažanr ja muusikavorm

Muusikažanr võib saada nimetuse samanimeliselt muusikavormilt. Sellest hoolimata on muusikažanr ja muusikavorm erinevad mõisted. Muusikavorm on heliteose struktuurset ülesehitust kirjeldav kategooria, näiteks sonaadivorm ehk sonaat-allegro, mida kasutatakse tihti nii sonaadi, sümfoonia kui ka instrumentaalkontserdi esimeses osas. Samas muusikažanrites nagu sonaat, sümfoonia või instrumentaalkontsert võib sonaadivorm ka puududa.

Muusikažanr ja muusikastiil

Levimuusikas ei tehta tihti vahet muusikažanril ja muusikastiilil.

Muusikažanrite ajalooline areng

Kuni 18. sajandini määras muusikažanri eelkõige muusikateose funktsioon (nt ilmalik, vaimulik), teksti sisu (nt motett, missa) ning kompositsioonitehnika (nt fuuga). Seejärel tõusid tugevamini esile koosseis (nt keelpillikvartett), vorm (nt sonaat), esteetika ja sisu (nt opera seria, opera buffa, sümfooniline pilt, sümfooniline poeem). Muusikateoste kasvava individualiseerumisega kunstmuusikas kaotavad žanrid mõjujõu. Wolfgang Marxi arvates mõjutab žanripealkirjade kasutamine kaasaegses muusikas otsustavalt teose retseptsiooni ja seepärast antakse see tihti andeks.

Keskaeg

Renessanss

Barokk

Klassitsism ja romantism

20. ja 21. sajand

Vaata ka