Tallinna Teataja: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kopo25 (arutelu | kaastöö)
Täiendavat infot + päise pilt
P Infobox: logo koodi parendus
2. rida: 2. rida:
{{Ajaleht
{{Ajaleht
| nimi = Tallinna Teataja
| nimi = Tallinna Teataja
| logo =[[File:Tallinna Teataja 1910–1922 päismik.jpg|thumb]]
| logo = File:Tallinna Teataja 1910–1922 päismik.jpg
| pilt =
| pilt =
| pildiallkiri =
| pildiallkiri =

Redaktsioon: 27. märts 2020, kell 20:18

 See artikkel räägib 1910 asutatud ajalehest; 1930 asutatud ajalehe kohta vaata artiklit Uus Eesti (1930)

Tallinna Teataja
Tüüp päevaleht
Peatoimetaja Aleksander Veiler, 1910
Konstantin Päts, 1911–1916
Rein Eliaser, 1917
Eduard Hubel
Kaarel Eenpalu, 1920–1921
Jaan Järve, 1921
Johannes Viik, –1923
Kaastoimetaja töölisnurga toimetaja August Kastra
Asutatud 1910
Keel eesti
Toimetus Tallinn

Tallinna Teataja oli ajaleht, mis ilmus aastatel 19101922 Tallinnas.

Ajalehe asutasid 1910 aastal ajalehe Virulase juurest lahkunud ajakirjanikud (Jakob Mändmets, Paul Olak, Eduard Hubel jt)[1], ajaleht oli Eesti Rahvaerakonna häälekandja, mis ilmus kuus korda nädalas. Esimene number ilmus 13. veebruaril 1910. 1911–1916 aastatel, kui Konstantin Päts oli peatoimetajaks, oli leht suhteliselt radikaalne. Konstantin Päts kindlustas "Tallinna Teataja" ja "Tallinna Uudiste" majandusliku baasi, andes lehtede väljaandmise Peterburi Eesti Kirjastusühisuse "Ühiselu" (1911. a. augustist Eesti Kirjastuse Osaühing "Ühiselu") kätte. 1910–1919 ilmus 3 korda nädalas täiendavalt lisaks lühiväljaanne Tallinna Uudised. Lisaks veel mitu erinevat lisa. Tallinna Teataja toimetuses töötasid Kaarel Eenpalu ja Eduard Hubel.

31. oktoobril 1917 tegi Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (oli end kõrgeimaks võimuks kuulutanud 27. X 1917) otsuse sulgeda Tallinna suuremad ajalehed, kelle hulgas oli ka "Tallinna Teataja", ning nende varandus konfiskeerida. Varanduse konfiskeerimise otsus oli aga nii vägivaldne ja enneolematu (ilmselt kohaliku komitee omaalgatus), et see tühistati juba järgmisel päeval. Suletud Tallinna lehed hakkasid aga uute nimede all edasi ilmuma ja "Tallinna Teatajast" sai "Teataja". Kui "Teataja" 12. detsembril 1917. aastal suleti, süüdistatuna nõukogudevastases kihutustöös, hakkas ajaleht ilmuma teiste nimede all - "Eestimaa" (18.-21. detsembril 1917) ja "Kodumaa" (23. detsember 1917), kuni 23. detsembril otsustas Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee kõik "võõrad" lehed sulgeda ja "Teataja" varandus enamliku "Eesti Teataja" käsutusse anda.

Peale sakslaste okupatsiooni andis kindral Senckendorff 25. veebruaril 1918 välja käskkirja, mille 16. punkt keelas igasuguste trükiste tootmise ja levitamise. Et perioodiline väljaanne saaks uuesti ilmuda, tuli saksa võimude poolt ametisse seatud ajakirjanduse järelevalve asutuselt - Trükiasjade Ametilt ehk Pressestellelt luba taotleda. Tallinna suurematest lehtedest saigi ilmumisloa "Tallinna Teataja" ("Päevaleht" ei saanud), kuid kaotas selle juba 28. mail, sest keeldus avaldamast talle etteantud saksameelseid kirjutusi.

Viimane number ilmus 16. mail 1922.

Tallinna Teataja toimetajad

Lisad

  • Kirjanduslik lisa "Külaline" (1910–1915)
  • "Tallinna Teataja" jutulisa (1910, ilmus väljalõigatava joonealusena)
  • "Tallinna Uudised" (1910–1919)
  • "Jutulisa" (1911–1915 ilmus poognatena või väljalõigatavate joonealustena)
  • Pilkeleht "Kaval Hans" (1911)
  • "Kirjandus Jõululaual" (15.detsember 1912)
  • "Ühiselu" kalender (1912–1914)
  • Juriidiline lisa "Õigus" (1914)
  • "Amnestia" (1917)
  • Põllumajandus (1921 ilmus väljalõigatava joonealusena)

Vaata ka

Viited

  1. Endel Annus ja Tiina Loogväli (2002). Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940 I osa. Tallinn: Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Lk 40.
  2. Peeter Väljas, Eesti haritlasperekonna tüüpilise saatude dokumentaalne uuring, Eesti Rahvusarhiiv
  3. Siseministerium teatab, et järgmised ajalehed ja ajakirjad on registreeritud , Riigi Teataja, nr. 2, 13 jaanuar 1919
  4. Olaf Esna, Nemad vastutasid Postimehe sabade eest, Pärnu Postimees, 5.06.2007
  5. Jaan Järve omariikluse hälli juures, Pärnu Postimees, 23.02.2012