Must surm: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin mingiseid asju
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 91.129.104.217 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kk.
Märgis: Tühistamine
9. rida: 9. rida:
Selle tagajärjel suri [[katk]]u hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest. [[Euroopa]]s, kus pandeemia tippaeg oli aastatel 1346–1353, suri sellesse 30–60% elanikkonnast.
Selle tagajärjel suri [[katk]]u hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest. [[Euroopa]]s, kus pandeemia tippaeg oli aastatel 1346–1353, suri sellesse 30–60% elanikkonnast.


==Vaata ka==
Musta surma järel tulid inimeste kaenla alla ja kubemesse õuna suurused või kujutised kujud. Kodus olevad inimesed või sugulased tundsid surnu lahkamise lõhna. Mõned inimesed surid tänaval kas päeval või ka öösel. Surnutest välja ei tehtud
*[[laustaud]]


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 25. märts 2020, kell 19:06

 See artikkel räägib 14. sajandi katkupandeemiast; haiguse kohta vaata artiklit katk

Musta surma levik Euroopas 1346–1353

Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.

Musta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu Konstantinoopolisse, Indiast Krimmini ja 1347. aastal Veneetsiasse, Genovasse ja Sitsiiliasse.[1]

Selle tagajärjel suri katku hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest. Euroopas, kus pandeemia tippaeg oli aastatel 1346–1353, suri sellesse 30–60% elanikkonnast.

Vaata ka

Viited

  1. Stefan Riedel, Plague: from natural disease to bioterrorism, Proc (Bayl Univ Med Cent). aprill 2005 ; 18(2): 116–124, PMCID: PMC1200711, veebiversioon (vaadatud 9.07.2015)(inglise keeles)