Louis de Broglie: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: kopeeritud kategooria navigeerimismallist
PResümee puudub
13. rida: 13. rida:
1924. aastal kaitses de Broglie [[Sorbonne]]'is doktoriväitekirja [[kvantteooria]] alal ("Recherches sur la théorie des quanta"). Selles püstitas ta hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta ([[de Broglie lained]]), tuginedes [[Max Planck]]i ja [[Albert Einstein]]i valguse-alastele töödele. Aastast 1928 oli ta Sorbonne'i professor.
1924. aastal kaitses de Broglie [[Sorbonne]]'is doktoriväitekirja [[kvantteooria]] alal ("Recherches sur la théorie des quanta"). Selles püstitas ta hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta ([[de Broglie lained]]), tuginedes [[Max Planck]]i ja [[Albert Einstein]]i valguse-alastele töödele. Aastast 1928 oli ta Sorbonne'i professor.


==Tunnustused==
==Tunnustus==
*1929 – [[Nobeli füüsikaauhind]]
*1929 – [[Nobeli füüsikaauhind]]
*1933 –valiti [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] liikmeks
*1933 – valiti [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] liikmeks
*1938 – [[Max Plancki medal]]
*1938 – [[Max Plancki medal]]
*1939 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks
*1939 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks
21. rida: 21. rida:
*1953 – valiti [[Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks
*1953 – valiti [[Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks
*1958 – valiti [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks
*1958 – valiti [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks
*1961 – sai [[Auleegioni orden]]i suurristi kavaleriks
*1961 – [[Auleegioni orden]]i suurrist


Louis de Broglie oli kokku 18 erineva [[Teaduste akadeemia|teadusakadeemia]] (sealhulgas eelpool äraatoodud) liige ning mitme ülikooli audoktor.
Louis de Broglie oli kokku 18 [[Teaduste akadeemia|teadusakadeemia]] liige ning mitme ülikooli audoktor.


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 19. märts 2020, kell 16:48

Louis de Broglie

Louis Victor Pierre Raymond de Broglie [dö broij] (15. august 1892 Dieppe19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.

1929. aastal sai ta elektronide laineomaduste avastamise eest Nobeli füüsikaauhinna, olles vaid 37-aastane.

1942. aastal valis Prantsuse Teaduste Akadeemia ta akadeemia eluaegseks sekretäriks. 12. oktoobril 1944 valiti ta Émile Picard'i surma tõttu (suri 1941) vabaks jäänud Prantsuse Akadeemia 1. toolile.

Louis de Broglie sündis aadlikuperes 5. Broglie hertsogi Victori noorema pojana. Kui tema vanem vend Maurice, 6. Broglie hertsog, 1960. aastal ilma järeltulijata suri, sai Louis de Brogliest 7. Broglie hertsog.

Haridustee ja töökäik

De Broglie õppis esmalt ajalugu, ent pühendus seejärel matemaatikale ja füüsikale ning lõpetas ülikooli füüsika alal. Esimese maailmasõja ajal aitas ta arendada raadiosidet.

1924. aastal kaitses de Broglie Sorbonne'is doktoriväitekirja kvantteooria alal ("Recherches sur la théorie des quanta"). Selles püstitas ta hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta (de Broglie lained), tuginedes Max Plancki ja Albert Einsteini valguse-alastele töödele. Aastast 1928 oli ta Sorbonne'i professor.

Tunnustus

Louis de Broglie oli kokku 18 teadusakadeemia liige ning mitme ülikooli audoktor.

Välislingid