Koroonapandeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Margustoo (arutelu | kaastöö)
236 muudatust
Margustoo (arutelu | kaastöö)
236 muudatust
62. rida: 62. rida:


13. märtsil otsustas Valitsus kuulutada välja eriolukorra esialgu kuni 1. maini. Eriolukorra tõttu keelati ära avalikud kogunemised. Eriolukorra raames suleti ka külastajatele muuseumid ja kinod, keelati ära spordivõistlused, etendused, kontserdid ja konverentsid ning seati külastuskeeld sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes. Lisaks piiriületuspunktides, lennujaamades ja sadamates kehtestati sanitaarkontroll koroonaviiruse sümptomite tuvastamiseks ning riiki sisenejad pidid hakkama täitma ankeete selleks, et tuvastada nende viibimise päritolu. Eriolukorra kohaselt peatati eriolukorra väljakuulumatisele järgnevast esmaspäevast ehk 16. märtsist alates tavapärane õppetöö algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides ning sealne õpe viidi üle kaug- ja koduõppevormile. Samuti lõpetati 16. märtsist huvihariduse andmine.
13. märtsil otsustas Valitsus kuulutada välja eriolukorra esialgu kuni 1. maini. Eriolukorra tõttu keelati ära avalikud kogunemised. Eriolukorra raames suleti ka külastajatele muuseumid ja kinod, keelati ära spordivõistlused, etendused, kontserdid ja konverentsid ning seati külastuskeeld sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes. Lisaks piiriületuspunktides, lennujaamades ja sadamates kehtestati sanitaarkontroll koroonaviiruse sümptomite tuvastamiseks ning riiki sisenejad pidid hakkama täitma ankeete selleks, et tuvastada nende viibimise päritolu. Eriolukorra kohaselt peatati eriolukorra väljakuulumatisele järgnevast esmaspäevast ehk 16. märtsist alates tavapärane õppetöö algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides ning sealne õpe viidi üle kaug- ja koduõppevormile. Samuti lõpetati 16. märtsist huvihariduse andmine.
<ref>[https://www.err.ee/1063213/valitsus-kuulutas-valja-eriolukorra] ERR, 12.03.2020 (vaadatud 13.03.2020)</ref>
<ref> [https://www.err.ee/1063213/valitsus-kuulutas-valja-eriolukorra] ERR, 12.03.2020 (vaadatud 13.03.2020)</ref>


==Kaitsemeetmed==
==Kaitsemeetmed==

Redaktsioon: 13. märts 2020, kell 05:18

Koroonaviirushaiguse pandeemia
Nakkusjuhtumid alates 12. jaanuarist 2020
Haigus COVID-19[1][2]
Viirus SARS-CoV-2[1][2]
Peiteaeg 1–27 päeva[3][4][5]
Kestus 8. detsember 2019 –
Asukoht kogu maailm
1. registreeritud juhtum: Hiinas Wuhanis[6]
Territooriumid
Hõlmatud territooriumid
Mandri-Hiina, Lõuna-Korea, kruiisilaevad*, Itaalia, Jaapan, Iraan, Singapur, Hongkong, USA, Tai, Taiwan, Austraalia, Malaisia, Saksamaa, Vietnam, AÜE, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Kanada, Macau, Bahrein, Kuveit, Iraak, Filipiinid, India, Hispaania, Austria, Iisrael, Omaan, Venemaa, Afganistan, Alžeeria, Aserbaidžaan, Brasiilia, Eesti, Taani, Gibraltar, Gruusia, Horvaatia, Liibanon, Rootsi, Šveits, Belgia, Kambodža, Egiptus, Soome, Kreeka, Põhja-Makedoonia, Pakistan, Nepal, Norra, Rumeenia, Sri Lanka, Valgevene, Uus-Meremaa, Leedu, Nigeeria, San Marino, Mehhiko, Island, Monako, Katar, Põhja-Korea, Ecuador, Luksemburg, Iirimaa, Dominikaani Vabariik, Armeenia, Tšehhi, Indoneesia, Andorra, Portugal, Jordaania, Tuneesia, Senegal, Saudi Araabia, Läti, Maroko, Ukraina, Argentina, Tšiili, Liechtenstein, Poola, Ungari, Sloveenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Jordani Läänekallas, Lõuna-Aafrika Vabariik, Togo, Holland, Costa Rica, Slovakkia, Peruu, Bhutan, Kamerun, Serbia, Vatikan, Colombia, Malta, Maldiivid, Paraguay, Moldova, Burkina Faso, Bulgaaria, Bangladesh, Kuuba, Albaania, Küpros, Mongoolia, Panama, Kongo DV, Põhja-Küpros, Jamaica, Sudaan, Türgi, Boliivia, Jersey, Honduras, Guyana, Elevandiluurannik, Martinique, Mayotte, Kosovo, Kasahstan, Ghana, Gabon, Trinidad ja Tobago, Puerto Rico, Guadeloupe, USA Neitsisaared, Aruba, Seišellid, Suriname, Svaasimaa, Curaçao, Ekvatoriaal-Guinea, Mauritaania, Saint Lucia, Kaimanisaared, Rwanda, Namiibia, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Vabariik, Bahama, Usbekistan, Libeeria, Roheneemesaared, Tansaania, Benin, Somaalia, Gröönimaa, Gambia, Montenegro, Kõrgõzstan, Djibouti, Nicaragua, El Salvador, Fidži, Tšaad, Man, Haiti, Paapua Uus-Guinea, Saint Vincent ja Grenadiinid, Sint Maarten, Uus-Kaledoonia, Saint-Barthélemy, Kanalisaared, Uganda, Gaza tsoon, Süüria, Grenada, Mosambiik, Belize, Myanmar, Liibüa, Mali, Briti Neitsisaared, Saint Kitts ja Nevis, Põhja-Mariaanid, Botswana, Sierra Leone, Somaalimaa, Malawi, Eritrea, Barbados, Falklandi saared, Abhaasia, Mägi-Karabahh, Jeemen, Guantánamo lahe mereväebaas, Anguilla, Sint Eustatius, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon, Bonaire Saba, Komoorid, Marshalli Saared, Vanuatu, Samoa, Mikroneesia
Tagajärjed
Ametlikult kinnitatud andmed 12. märtsi 2020 seisuga[7]
Nakatunuid 135 306[7][8]
Surmi 4966[7][8]
Tervenenuid 68 344[7][8]
Ennetus
Märkus * "kruiisilaevad" ülemises loendis viitab maailma eri sadamais karantiinis olevaile ristluslaevadele, mille pardal on eri riikide kodanikke
Ametlik teave
Meediafailid Wikimedia Commonsis

2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia on kiiresti leviva teadmata päritoluga koroonaviiruse SARS-CoV-2 tekitatud haiguse COVID-19 pandeemia, mis sai alguse 2019. aasta detsembris Wuhanis ja oli 2020. aasta 11. märtsi seisuga hõlmanud enam kui 115 maailma riiki (sh Eesti).[8] Selle koroonaviirusega nakatumise tagajärjeks võib olla surmaga lõppeda võiv kopsupõletik või ARDS[9].

Hiina teadlased suutsid kiiresti eraldada uue koroonaviiruse tüve, geneetiline järjestus tehti laboritele kättesaadavaks kogu maailmas, et iseseisvalt välja töötada PCR-testid, mis kinnitavad inimesele nakatumist.[10][11] Koroonaviiruse perekonna seitsmes liige, mis nakatab inimesi, on genoomijärjestuse andmetel 75–80 protsenti identne SARS-CoV-iga ja enam kui 85 protsenti sarnane mitme nahkhiirte koroonaviirusega.[12][13] Veel jaanuaris ei oldud kindel, kui ohtlik on viirus võrreldes SARS-iga.[10][11] Hiljem on aga leitud, et nakatunute suremus on märgatavalt madalam.

2020. aasta 2. veebruaril kasutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) meedias haiguse leviku kallutatud kajastamise iseloomustamiseks väljendit infodeemia.[14][15] 11. veebruaril andis WHO viirushaigusele ametlikuks nimeks COVID-19 ("Co" tähistab "koroonat", "vi" viirust ja "d" haigust, inglise keeles disease).[16] 11. märtsil kuulutas WHO viirushaiguspuhangu pandeemiaks.[17]

Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 1 kuni 14 päeva, tavaliselt on see 5 päeva;[3][4] ühel juhtumil on antud teada ka 27-päevasest peiteajast.[5] Karantiini peetakse eriti oluliseks, kuna enne haigussümptomite avaldumist ei suuda laboratoorsed testid tõenäoliselt haigust tuvastada. Samas on Terviseameti hinnangul inkubatsiooniperioodil madal ka nakkuse edasi kandumise risk,[2] ehkki täielikult välistatud see ei ole.[18] Postipaki vahendusel nakatumise risk on üliväike.[19]

Terviseameti teatel COVID-19 vastast vaktsiini veel pole ning ehkki selle väljatöötamisega tegeldakse, see 2020. aasta jooksul tõenäoliselt veel turule ei jõua.[2] Siiani ei ole ka selge, kas haiguse läbipõdemine annab selle vastu immuunsuse või kui kaua selline immuunsus püsib.[19]

Levik

Wuhani linnast alguse saanud 2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia kaart. Tumepunasega on märgitud nakkuskolded: Hiina Rahvavabariik, Itaalia Vabariik, Iraani Islamivabariik ja Korea Vabariik.

██ 10 000+ kinnitatud juhtu
██ 1000–9999 kinnitatud juhtu
██ 100–999 kinnitatud juhtu
██ 10–99 kinnitatud juhtu
██ 1–9 kinnitatud juhtu

Haigusest anti esmakordselt teada Kesk-Hiinas Wuhani linnas asuvas inimeste rühmas 2019. aasta detsembris. Wuhanis esineb surmajuhtumeid, nakkuse edasikandumine inimeselt inimesele on ilmne ja juhtumeid on avastatud paljudes Hiina provintsides. Esimese 41 haigestunu, kelle RT-PCR ja järgmise põlvkonna sekveneerimine kinnitasid, et nad on nakatunud, andmete analüüsimisel leiti, et kahel kolmandikul on seos Huanani mereandide hulgimüügituruga, kus müüdi ka elusloomi.[20][21][22][23]

16. veebruaril 2020 keelas Hiina valitsus ligi 60 miljonil haiguspuhangu epitsentri lähikonnas elaval inimesel kodust lahkumise, isiklike autode kasutamine keelustati määramata ajaks.[24] Siiski oli viirus levinud paljudesse riikidesse (29. veebruari seisuga 63 riiki) ja mitmele mandrile.

Üks silmapaistvamaid haiguse levikujuhtumeid on kruiisilaeval Diamond Princess, mis jäeti karantiini Jaapanis Yokohama sadamas. Algselt viibis laeval 3700 reisijat, neist lubati lahkuda osal, kes täiesti kindlalt ei olnud nakatunud. 17. veebruari seisuga oli kindlalt nakatunuid 355. Ameerika Ühendriigid evakueerisid laevalt üle 400 oma kodaniku, kellest üle 40 olid nakatunud ja jäeti Jaapanisse. Karantiini on ajakirjanduses kritiseeritud, kuna selle tulemusena võis nakatunute arv oluliselt kasvada.[25][26]

Suremus

10. veebruaril 2020 ületas surnute arv 1013 inimest, 2003. aastal SARS-i puhangu tõttu surnute arvu.[27][28] Worldometeri andmetel olid 2020. aastal 26. veebruari seisuga surnud COVID-19 haigusesse 2765 inimest ja sesoonsesse grippi 75 097 inimest. Globaalne suremus oli sama kuupäeva seisuga 3,3%, kuid piirkonniti oli suremus väga erinev (Hiinas 3,5%, sh Hubei provintsis 4,9%; kruiisilaeval Diamond Princess 0,5%, Lõuna-Koreas 1%, Jaapanis 1,2%, Itaalias 3,4%). Enamik väljaspool Hiinat surnuist on olnud eakad inimesed, kes on põdenud teisi raskeid haigusi.[2] Hiina statistika andmeil kasvab suremus järsult üle 60-aastaste seas ning enam kui 80-aastastest on surnud ligi 15 protsenti. Samas põdes üle 80% nakatunutest haiguse läbi tõsisemate kaebusteta.[19]

Sümptomid

SARS-CoV-2 kujutis elektronmikroskoobis vaadatuna

Haiguse peamised sümptomid on respiratoorsed ehk hingamisraskused. Surmani viivad eelkõige viirusnakkuse tagajärjel tekkinud raske kopsupõletik ja äge respiratoorse distressi sündroom (ARDS).[2]

Eestis

 Pikemalt artiklis 2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Eestis

Esimene haigusjuhtum tuvastati Eestis 2020. aasta 27. veebruari varahommikul Tallinnas (avastati küll 26. veebruari õhtul; nakatunu tuli samal päeval Eestisse bussiga Riiast).[7][29] Teine haigusjuhtum tuvastati 3. märtsil Tartus ja kolmas 4. märtsil Tallinnas; nakatunud saabusid 29. veebruari lennuga Riiga, lennujaamast Eestisse liikusid haigestunud isiklike sõiduvahenditega.[30][31] 10. märtsi seisuga oli registreeritud kolmteist laboratoorselt positiivse proovi andnud inimest.[32] Kõik kolmteist nakatunut olid vahetult külastanud riskipiirkondasid, esimene Iraani, üks Prantsusmaad ja ülejäänud Itaaliat.

Eestis kontrollib koroonaviiruse proove Terviseameti labor Tallinnas. Terviseameti hinnangul on COVID-19 Eestisse sissetoomise risk kõrge, kuid selle leviku risk Eestis asjakohaste ohjamismeetmete korral madal.[2] Veebruari lõpus loodi Tallinnas ka eraldi kiirabibrigaad, mis tegeleb koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutsetega, võttes kodudes koroonaviiruse proove.[33] Lisaks Tallinna kiirabi kaheliikmelisele brigaadile võtab alates märtsi algusest kodus viibivatelt inimestelt koroonaviiruse proove ka samalaadne Tartu kiirabi brigaad, kes teenindab tervet Lõuna-Eesti regiooni.[31]

Epideemia kaitsemeetmete väljatöötamiseks moodustati 27. veebruaril töörühm sotsiaalminister Tanel Kiige juhtimisel. Töörühma soovitusel paigaldatakse märtsi alguses potentsiaalsete nakatunute tuvastamiseks Tallinna lennujaama ja Tallinna Vanasadamasse soojusekaamerad, mis võimaldavad leida keskmisest kõrgema kehatemperatuuriga reisijad, kes suunatakse tervisekontrolli. Reisijatele see täiendavat ajakulu kaasa ei too, sadamas autoga reisijaid ei kontrollita. Haiguse 14-päevase peiteaja tõttu peetakse kaamerate tõhusust leviku piiramisel siiski madalaks. Töörühm ei pidanud vajalikuks piirata avalikke üritusi ega sulgeda haridusasutusi, kuid soovitas jätta risikipiirkondadest saabunud õpilased kaheks nädalaks koduõppele ning suunata täiskasvanud võimaluse korral kodutööle.[34][35][36]

13. märtsil otsustas Valitsus kuulutada välja eriolukorra esialgu kuni 1. maini. Eriolukorra tõttu keelati ära avalikud kogunemised. Eriolukorra raames suleti ka külastajatele muuseumid ja kinod, keelati ära spordivõistlused, etendused, kontserdid ja konverentsid ning seati külastuskeeld sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes. Lisaks piiriületuspunktides, lennujaamades ja sadamates kehtestati sanitaarkontroll koroonaviiruse sümptomite tuvastamiseks ning riiki sisenejad pidid hakkama täitma ankeete selleks, et tuvastada nende viibimise päritolu. Eriolukorra kohaselt peatati eriolukorra väljakuulumatisele järgnevast esmaspäevast ehk 16. märtsist alates tavapärane õppetöö algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides ning sealne õpe viidi üle kaug- ja koduõppevormile. Samuti lõpetati 16. märtsist huvihariduse andmine. [37]

Kaitsemeetmed

Terviseamet soovitab kaitseks viiruse eest pesta käsi sooja vee ja seebiga, kasutada avalikes kohtades piiritusepõhist käte desinfitseerimisvahendit ning ühistranspordi kasutajatel desinfitseerida ka kindad ja kotisangad. Köhides tuleks katta suu ühekordse taskurätiga (palja käega kattes kanduvad nakkused käega katsutavate esemete kaudu edasi), vältima peaks silmade, nina ja suu katsumist ning kontakti inimestega, kel on välised haigustunnused. Ühtlasi soovitab terviseamet hoiduda toore või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima ning pesemata puu- ja köögiviljade söömisest.[2]

Näomask kaitseb eeskätt teisi inimesi, kuna mask ei pruugi kaitsta kandjat väikeste piiskade ega silma limaskesta kaudu nakatumise eest.[19]

Neil, kes on reisinud COVID-19 riskipiirkondades ja kel ilmnevad hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused), soovitab Terviseamet küsida nõu perearstilt või perearsti infotelefonilt, jääda siseruumidesse ja vältida kontakte teiste inimestega, kriitilise seisundi korral aga kutsuda kiirabi. Riskipiirkondadest saabunutel, kel sümptomeid ei ole, soovitatakse jälgida oma tervist 14 päeva jooksul, püsida kodus (sh õpilastel), vältida ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.[2]

Terviseamet soovitab hoiduda reisimisest riskipiirkondadesse. Terviseameti riskipiirkondade loetelus on alates 26.02.2020 Hiina Rahvavabariik, Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia Romagna ja Piemonte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea. Reisimise korral tuleks vältida lähikontakte loomadega ja hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega, hoiduda elus või surnud loomadega kauplevatest turgudest ning mitte süüa toorest ega väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima ega piimatooteid, pesemata puu- ja köögivilju[2]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 "Naming the coronavirus disease (COVID-19) and the virus that causes it" (inglise). WHO. Vaadatud 28.2.2020.
  2. ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV)
  3. ↑ 3,0 3,1 "WHO COVID-19 situation report 29" (PDF). World Health Organization. 19. veebruar 2020.{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
  4. ↑ 4,0 4,1 "Q&A on coronaviruses (COVID-19): How long is the incubation period for COVID-19?". www.who.int (inglise). Vaadatud 26.2.2020.{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
  5. ↑ 5,0 5,1 "Coronavirus incubation could be as long as 27 days, Chinese provincial government says". Reuters. 22. veebruar 2020.
  6. ↑ "2019 Novel Coronavirus (2019-nCoV) Situation Summary". Centers for Disease Control and Prevention. 30. jaanuar 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2020. Vaadatud 30. jaanuar 2020.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 "Tracking coronavirus: Map, data and timeline". BNO News. 17. veebruar 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2020. Vaadatud 3. märts 2020, 21:31.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 "Coronavirus COVID-19 Global Cases by Johns Hopkins CSSE". gisanddata.maps.arcgis.com (inglise). Vaadatud 7.3.2020.
  9. ↑ ARDS – äge respiratoorse distressi sündroom (“Acute Respiratory Distress Syndrome”) // Varem tuntud ka “täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom” (Adult Respiratory Distress syndrome); vt. Alan Altraja. Õppematerjal
  10. ↑ 10,0 10,1 "The continuing epidemic threat of novel coronaviruses to global health – the latest novel coronavirus outbreak in Wuhan, China". International Journal of Infectious Diseases. 14. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  11. ↑ 11,0 11,1 ""Undiagnosed pneumonia – China (HU) (01): wildlife sales, market closed, RFI Archive Number: 20200102.6866757". Pro-MED-mail. Vaadatud 26.01.2020.
  12. ↑ "A Novel Coronavirus from Patients with Pneumonia in China, 2019". New Englang Journal of Medicine. 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  13. ↑ Stanley Perlman (24. jaanuar 2020). "Another Decade, Another Coronavirus". New England Journal of Medicine. Vaadatud 26.01.2020.
  14. ↑ World Health Organization (2020). "Novel Coronavirus (‎2019-nCoV)‎: situation report, 13" (PDF). World Health Organization. hdl:10665/330778.
  15. ↑ Somvichian-Clausen, Austa (30. jaanuar 2020). "The coronavirus is causing an outbreak in America—of anti-Asian racism". The Hill. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2020. Vaadatud 4. veebruar 2020.
  16. ↑ "WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19". ERR. 11.02.2020.
  17. ↑ Helen Branswell. "WHO declares the coronavirus outbreak a pandemic". www.statnews.com (inglise). Vaadatud 11.3.2020.
  18. ↑ Koroonaviirust võivad levitada ka nähtavate sümptomiteta nakatunud ERR, 25.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 19,3 Jaan-Juhan Oidermaa KKK: mida peaks teadma koroonaviirustest? ERR, 31.01.2020/26.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  20. ↑ "Clinical features of patients infected with 2019 novel coronavirus in Wuhan, China". The Lancet. Vaadatud 26.01.2020.
  21. ↑ Andrew Joseph (24. jaanuar 2020). "New coronavirus can cause infections with no symptoms, studies show". STAT News. Vaadatud 26.01.2020.
  22. ↑ "A familial cluster of pneumonia associated with the 2019 novel coronavirus indicating person-to-person transmission: a study of a family cluster" (PDF). The Lancet. 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  23. ↑ Lisa Schnirring (25. jaanuar 2020). "Doubts rise about China's ability to contain new coronavirus". CIDRAP. Vaadatud 26.01.2020.
  24. ↑ "Coronavirus: China enacts tighter restrictions in Hubei" (inglise). BBC. 16.02.2020. Vaadatud 16.02.2020.
  25. ↑ Jaapanis karantiinis oleval kruiisilaeval nakatunute arv kasvab ERR, 12.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  26. ↑ USA evakueeris oma kodanikud karantiinis ristluslaevalt ERR, 17.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  27. ↑ "Coronavirus now more deadly than SARS | NHK WORLD-JAPAN News". NHK WORLD (inglise). Vaadatud 10.02.2020.
  28. ↑ "Coronavirus is now more deadly than the sars pandemic in 03". ABC Columbia (inglise). 10. veebruar 2020. Vaadatud 10.02.2020.
  29. ↑ "Eestis leiti esimene koroonaviirusesse nakatunu". ERR. 27. veebruar 2020, 08:51. Vaadatud 27.02.2020. Kolmapäeva õhtul avastati Eestis esimene koroonaviirusesse nakatunu, kes tuli Eestisse bussiga Riiast, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik
  30. ↑ "Eestis tuvastati teine koroonaviirusega nakatunu". ERR. 3. märts 2020, 20:11. Vaadatud 04.03.2020. Haigestunu saabus 29. veebruari lennuga Bergamost Riiga, lennujaamast Eestisse liikus haigestunu isikliku transpordiga
  31. ↑ 31,0 31,1 "Kolmandal eestimaalasel tuvastati koroonaviirus". ERR. 5. märts 2020, 11:50. Vaadatud 05.03.2020. Terviseameti labor analüüsis kolmapäeval 43 koroonaviiruse proovi, millest positiivseks osutus 29. veebruaril Itaaliast Bergamost Riiga saabunud keskealise tallinlase antud proov
  32. ↑ . ERR. 10. märts 2020, 15:53 https://www.err.ee/1061912/teisipaevase-seisuga-on-eestis-koroonaviirus-tuvastatud-13-inimesel. {{cite web}}: puuduv või tühi pealkiri: |title= (juhend)
  33. ↑ Kiirabi hakkas tallinlastelt kodus koroonaviiruse proove võtma ERR, 29.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  34. ↑ Kiik moodustas koroonaviiruse leviku peatamiseks töörühma ERR, 27.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  35. ↑ Koroonatöörühm soovitab lennujaama ja sadamasse termokaamerad panna ERR, 28.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  36. ↑ Janek Salme, Johannes Tralla Termokaamerad hakkavad lennujaamas skaneerima 600-700 inimest päevas ERR, 28.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  37. ↑ [1] ERR, 12.03.2020 (vaadatud 13.03.2020)

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koroonapandeemia&oldid=5577482"