Letsitiin: erinevus redaktsioonide vahel
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Letsitiin''' ehk '''fosfatidüülkoliin<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 406:2004</ref>''' (''lecithinum'', |
'''Letsitiin''' ehk '''fosfatidüülkoliin<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 406:2004</ref>''' (''lecithinum'', lühend PC) on koondnimetus [[fosfatiid]]ide rühma kuuluvate [[koliin]]i sisaldavate [[Lipiidid|lipiidühend]]ite kohta, mida esineb [[rakumembraan]]ide välispinnal. Seda saadakse mitmetest taimsetest ja loomsetest toiduainetest, letsitiinipreparaatidest ja seda toodab ka organism ise. |
||
Fosfatidüülkoliin reguleerib lipiidide liikumist organismis. |
Fosfatidüülkoliin reguleerib lipiidide liikumist organismis. |
||
Sõna "letsitiin" on |
Sõna "letsitiin" on tulnud kreekakeelsest sõnast ''lekithos'', mis tähendab munakollast<ref name=":0"/>. Letsitiini avastas [[1850]]. aastal Prantsuse teadlane [[Maurice Gobley]], kes eraldas selle munakollasest<ref name=":0" />. Aastaid kasutatigi letsitiini allikana munakollast. 1930ndate keskel leiti letsitiini [[sojauba]]dest.<ref name=":1">http://www.ohtuleht.ee/196453 Kaire Kenk, Letsitiin – kõige tähtsam «ajuvitamiin», Õhtuleht, 26.04.2006</ref> |
||
Letsitiin sarnaneb ehituselt [[rasvad]]ega ning kujutab endast olulist rakumembraanide koostisosa<ref name=":1" />. Ta aitab moodustada terviklikku rakumembraani ja kergendab vedelike liikumist rakusiseselt ja -väliselt. Letsitiin on tähtis [[neuron|närvirakkude]] toitaine, mistõttu ta soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse<ref name=":1" />. Lisaks aitab letsitiin hoida vere normaalset [[kolesterool]]itaset, parandab [[nahk|naha]] üldseisundit ja pidurdab isegi juuste väljalangemist<ref name=":1" />. Letsitiin on samuti peakomponent [[ajukelme]]s, varustab lihaseid ja närvikudesid hapnikuga. Letsitiin aitab hoida [[maks]]a tervena, ennetades rasvade ladestumist maksas ja ta osaleb ka detoksikatsiooniprotsessis, taastades ühtlasi maksa funktsioone<ref name=":0" />. Letsitiin on suureks abiks [[ |
Letsitiin sarnaneb ehituselt [[rasvad]]ega ning kujutab endast olulist rakumembraanide koostisosa<ref name=":1" />. Ta aitab moodustada terviklikku rakumembraani ja kergendab vedelike liikumist rakusiseselt ja -väliselt. Letsitiin on tähtis [[neuron|närvirakkude]] toitaine, mistõttu ta soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse<ref name=":1" />. Lisaks aitab letsitiin hoida vere normaalset [[kolesterool]]itaset, parandab [[nahk|naha]] üldseisundit ja pidurdab isegi juuste väljalangemist<ref name=":1" />. Letsitiin on samuti peakomponent [[ajukelme]]s, varustab lihaseid ja närvikudesid hapnikuga. Letsitiin aitab hoida [[maks]]a tervena, ennetades rasvade ladestumist maksas ja ta osaleb ka detoksikatsiooniprotsessis, taastades ühtlasi maksa funktsioone<ref name=":0" />. Letsitiin on suureks abiks [[Ateroskleroos|ateroskleroosi]] ennetamisel. Ta aitab ka ennetada [[sapikivid]]e moodustumist. |
||
[[Toiduainetööstus]]es kasutatakse letsitiini [[Antioksüdant|antioksüdandi]] ja [[emulgaator]]ina lastetoitudes, saiakestes, salatikastmetes, [[majonees]]ides, [[margariin]]is, [[jäätis]]es, [[šokolaad]]is ja maiustustes. |
[[Toiduainetööstus]]es kasutatakse letsitiini [[Antioksüdant|antioksüdandi]] ja [[emulgaator]]ina lastetoitudes, saiakestes, salatikastmetes, [[majonees]]ides, [[margariin]]is, [[jäätis]]es, [[šokolaad]]is ja maiustustes. |
||
Redaktsioon: 13. märts 2020, kell 03:15
Letsitiin ehk fosfatidüülkoliin[1] (lecithinum, lühend PC) on koondnimetus fosfatiidide rühma kuuluvate koliini sisaldavate lipiidühendite kohta, mida esineb rakumembraanide välispinnal. Seda saadakse mitmetest taimsetest ja loomsetest toiduainetest, letsitiinipreparaatidest ja seda toodab ka organism ise.
Fosfatidüülkoliin reguleerib lipiidide liikumist organismis.
Sõna "letsitiin" on tulnud kreekakeelsest sõnast lekithos, mis tähendab munakollast[2]. Letsitiini avastas 1850. aastal Prantsuse teadlane Maurice Gobley, kes eraldas selle munakollasest[2]. Aastaid kasutatigi letsitiini allikana munakollast. 1930ndate keskel leiti letsitiini sojaubadest.[3]
Letsitiin sarnaneb ehituselt rasvadega ning kujutab endast olulist rakumembraanide koostisosa[3]. Ta aitab moodustada terviklikku rakumembraani ja kergendab vedelike liikumist rakusiseselt ja -väliselt. Letsitiin on tähtis närvirakkude toitaine, mistõttu ta soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse[3]. Lisaks aitab letsitiin hoida vere normaalset kolesteroolitaset, parandab naha üldseisundit ja pidurdab isegi juuste väljalangemist[3]. Letsitiin on samuti peakomponent ajukelmes, varustab lihaseid ja närvikudesid hapnikuga. Letsitiin aitab hoida maksa tervena, ennetades rasvade ladestumist maksas ja ta osaleb ka detoksikatsiooniprotsessis, taastades ühtlasi maksa funktsioone[2]. Letsitiin on suureks abiks ateroskleroosi ennetamisel. Ta aitab ka ennetada sapikivide moodustumist.
Toiduainetööstuses kasutatakse letsitiini antioksüdandi ja emulgaatorina lastetoitudes, saiakestes, salatikastmetes, majoneesides, margariinis, jäätises, šokolaadis ja maiustustes.
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik", 406:2004
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 http://www.holistilinekliinik.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=156&Itemid=107&lang=et
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 http://www.ohtuleht.ee/196453 Kaire Kenk, Letsitiin – kõige tähtsam «ajuvitamiin», Õhtuleht, 26.04.2006
Kirjandus
- Ravimitekkene autoimmuunne hemolüütiline aneemia: Ioannis Lentzas, Panagiotis Papagiannopoulos, Ioannis Nikolaidis jt, Idiopathic autoimmune hemolytic anemia due to lecithin overdose: a case report, Cases Journal 2009, 29. jaanuar 2009, doi:10.1186/1757-1626-2-97
- Marina Lohk, Letsitiini üledoosi tagajärjel tekkis naisel eluohtlik aneemia, 4. mai 2015