Polüploidsus: erinevus redaktsioonide vahel
P linke |
PResümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Polüploidsus on laialt levinud taimeriigis, loomariigis harva. Inimesele on polüploidsus reeglina surmav<ref name="Geneetika leksikon"/>. Üliharva on sündinud ka triploidsusega lapsi<ref name="Geneetika leksikon"/>. |
Polüploidsus on laialt levinud taimeriigis, loomariigis harva. Inimesele on polüploidsus reeglina surmav<ref name="Geneetika leksikon"/>. Üliharva on sündinud ka triploidsusega lapsi<ref name="Geneetika leksikon"/>. |
||
Nähtust, kus ainult osa organismi (näiteks mõne koe või |
Nähtust, kus ainult osa organismi (näiteks mõne koe või [[elund]]i) rakkudest on polüploidsed, nimetatakse [[polüsomaatia]]ks. See on paljude organismide (kaasa arvatud inimese) puhul normaalne nähtus<ref name="Geneetika leksikon"/>. |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 11. märts 2020, kell 23:03
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2011) |
Polüploidsus (inglise polyploidy) on indiviidi (raku) kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis (sugurakkudes) on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes) rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x)[1].
Polüploidsuse astet määratletakse diplofaasi kromosoomistiku kordsuse kaudu[1]. Nõnda saab tuletada tri-, tetra-, heksa-, oktaploidsust ja nii edasi.
Polüploidsus on laialt levinud taimeriigis, loomariigis harva. Inimesele on polüploidsus reeglina surmav[1]. Üliharva on sündinud ka triploidsusega lapsi[1].
Nähtust, kus ainult osa organismi (näiteks mõne koe või elundi) rakkudest on polüploidsed, nimetatakse polüsomaatiaks. See on paljude organismide (kaasa arvatud inimese) puhul normaalne nähtus[1].