Ääsmäe mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 11. märts 2020, kell 11:33

Ääsmäe mõis (saksa keeles Essemäggi) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Harju maakonna Saue valda.

Ajalugu

1569. aastal panditi Johan Berendesele riigile antud laenu tagatiseks Ääsmäe piirkond ja Rahula küla. 9. augustil 1574 tõsteti Johan Berendes aadliseisusse ning talle läänistati truu teenistuse eest Ääsmäe ja Rauke (Rahula) päruseks.^[1]^[2]

Ääsmäe mõis rajati 1663. aastal, mil see eraldati Voore mõisast. Mõisa esimene omanik oli Johan III sekretäri ja Tallinna asehalduri Johan Berendesi (surnud 1612) pojapoeg, kindralmajor, vabahärra Fabian Berendes (1610–1678), kelle perekonna valdusse jäi mõis 1690. aastani, mil selle ostis Ebba Mörner.

18. sajandil vahetas mõis tihti omanikke. 1770.–1780. aastatel, mil mõis kuulus Tollidele, rajati kahekorruseline barokne peahoone.

1814. aastal sai Ääsmäe mõisa omanikuks Karl Otto von Lilienfeld-Glasenapp. 1859. aastal sai mõisaomanikuks tema tütar . 1874. aastal ostis mõisa Hugo Borgeest.

Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik enne 1919. aasta maareformi oli Hugo Raudith.

Mõisakompleks

18. sajandi lõpul rajatud baroksel mõisahoonel oli algselt kõrge kelpkatusning hoonet ilmestavad liseenidega jaotatud fassaad ning nikerdustega välisuks. Hoone keskrisaliidi kohal paikneb ovaalaknaga kolmnurkfrontoon.

Härrastemaja interjöör oli rikkalikult kaunistatud. Säilinud on vestibüüli barokkstiilis trepp ning saali stukkseinad.

Kõrvalhooned paiknesid peamiselt mõisaesise auringi ümber. Mõisakeskuseni viis pikk allee. Säilinud on hulk kõrvalhooneid kuid enamikus ümberehitatud kujul.

1921. aastal asus peahoonesse kool, mis tegutses seal 1988. aastani. 1950. aastatel toimunud tulekahjus hävis hoone algne katus ning saali stukklagi. Praegune katus on tunduvalt lamedam kui eelmine.

Tänapäeval on mõisakeskus eravalduses.

Vaata ka

Eesti mõisate loend

Viited

Kirjandus

Alo Särg, "Harjumaa mõisad ja mõisnikud" Argo, Tallinn 2006

Välislingid

[1] "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk 230".

[2] Berndes (Berendes), Nordisk familjebok 1905

[1]

[2]

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 [[18. sajand]]il vahetas mõis tihti omanikke. [[1770. aastad|1770]].–[[1780. aastad|1780. aastatel]], mil mõis kuulus [[Toll (aadlisuguvõsa)|Tollidele]], rajati kahekorruseline [[barokk|barokne]] peahoone.
-[[1814]]. aastal sai Ääsmäe mõisa omanikuks [[Karl Otto von Lilienfeld-Glasenapp]]. [[1859]]. aastal sai mõisaomanikuks tema tütar Caroline [[de Rossillon]]. [[1874]]. aastal ostis mõisa Hugo Borgeest.
+[[1814]]. aastal sai Ääsmäe mõisa omanikuks [[Karl Otto von Lilienfeld-Glasenapp]]. [[1859]]. aastal sai mõisaomanikuks tema tütar . [[1874]]. aastal ostis mõisa Hugo Borgeest.
 Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik enne [[1919. aasta maareform]]i oli Hugo Raudith.