Normandia dessant: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
 
==Eellugu==
Esimese katse Prantsusmaa rannikul maabuda tegid Briti, Kanada ja USA väed juba [[19. august]]il [[1942]] [[Dieppe]]’i juures ([[Operatsioonoperatsioon Jubilee]]), kuid see löödi tagasi.
 
[[1943]]. aasta novembris ja detsembris toimunud [[Teherani konverents]]il otsustati teise rinde avamine [[Lääne-Euroopa]]s, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu – Normandia dessanti ('''D-päev''', '''teine rinne''', '''teise rinde avamine''').
Teise probleemina kerkis esile maabumispäeva valik. [[Inglise kanal]]i rannikul on tugevad [[tõus ja mõõn|tõusud ja mõõnad]], maabumiseks on vaja mõõna, mil rannikuäärne merepõhi koos sakslaste ehitatud dessanditõketega paljastub. Mõõn peaks olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääks aega terve pikk suvepäev. Ja muidugi on dessandi maabumiseks vaja võrdlemisi vaikset ilma.
 
1944. aasta juunis oli kaks kolmepäevalistkolmepäevast perioodi, kus mõõnaaeg langes varahommikule – 5.–7. ja 18.–20. juuni. Et halva ilma puhul kõik järgnevad kuupäevad varuks jääksid, planeeris [[Dwight Eisenhower|Eisenhoweri]] staap Normandia dessandi alguse esmaspäevaks, 5. juuniks. Staabipaberitel kandis see dessant koodnime Overlord, kuid et merel tõusis torm ja ilmateade lubas tugevat tuult, madalat pilvisust ja vähest nähtavust ka 5. juuni hommikuks, andis Eisenhower (hilisem Ameerika Ühendriikide president aastatel 1953–1961) käsu operatsiooni Overlord algus 24 tundi edasi lükata.
[[File:Allied Invasion Force.jpg|pisi|left|]]
Kolmanda, kuid mitte väiksema probleemina kerkis esile sõdurite varustamine kõige vajalikuga ja sõjatehnika viimine üle La Manche'i väina, sest varustuse toimetamine rindel võitlevate meesteni on strateegiliste otsuste langetamisel üks tähtsamaid tegureid. Planeerijate probleem seisnes selles, et iga lahingus osalev diviis vajas umbes 600 tonni varustust päevas. Seepärast tuli pikaajalise lahendusena rajada korralik sadam. Sellekohased projektid, mis kokku said koodnime Mulberry, nägid ette tuua kohale 50 000 tonni teraskonstruktsioone, 1 000 000 tonni betooni, 10 kilomeetrit sadamasildu ja panna La Manche'i põhja 193 kilomeetrit kaableid. Ajutisi sadamaid hakati ehitama 8. juunil 1944, kaks päeva pärast dessandi algust, ja nädala lõpuks olid need juba kasutusel.

Navigeerimismenüü