Mikołaj Kopernik

See artikkel räägib Mikołaj Kopernikust; filmi kohta vaata artiklit Kopernik (film); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kopernik (täpsustus).

---

Mikołaj Kopernik
Sündinud	19. veebruar 1473 Thorn, Kuninglik Preisimaa
Surnud	24. mai 1543 (70-aastaselt) Frauenburg, Kuninglik Preisimaa
Rahvus	Saksa ja Poola
Kodakondsus	Kuninglik Preisimaa
Haridus	Krakówi ülikool Bologna ülikool Padua ülikool Ferrara ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	Astronoomia Kanooniline õigus Majandus Matemaatika Meditsiin Poliitika
Tuntumad tööd	Heliotsentriline maailmasüsteem Koperniku printsiip
Autogramm

Mikołaj Kopernik (Nicolaus Copernicus; 19. veebruar 1473 Thorn, Kuninglik Preisimaa – 24. mai 1543 Frauenburg, Kuninglik Preisimaa) oli saksa päritolu Preisi astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.

Eluloolist

Mikołaj Kopernik sündis rikka vasekaupmehe perekonnas (ka perekonnanimi viitab vasele). Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, tema emakeel/kodune keel oli saksa keel , teadustöid kirjutas ta aga ladina keeles. Tema vanemad olid saksa kaupmees Niklas Koppernigk ja tema naine Barbara Watzenrode. Tema isa suri 1483. ja 1485. aasta vahel. Mikolaj kasvas üles oma emapoolse onu Lucas Watzenrode leibkonnas. Onu oli kanoonik ning sai hiljem piiskopiks. Ta finantseeris oma õepoja õpinguid ning organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise 1497. aastal. Kanooniku sissetulek võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ning kindlustas ühtlasi materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani.

Koperniku sünnimaja Toruńis

Aastatel 1491–1495 õppis Kopernik Krakówi Ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. Aastatel 1501–1503 õppis ta Padova Ülikoolis meditsiini ja matemaatikat. Ta omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks.

1503. aastal sai ta Ferrara Ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi. Elas aastast 1506 Warmia piiskopiriigis (praeguse Poola põhjaosas), kus oli kõrgetel riiklikel ja kiriklikel ametikohtadel. Muuhulgas tegeles rahareformiga ja oli ka Ratsanikesõja ajal Olsztyni kindluse komandant. Kopernik suri 1543. aastal.

Tööd ja teosed

Juba 16. sajandi alguseks olid Kopernikul välja kujunenud heliotsentrilised vaated. 1514 . aastal levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja Commentariolus ("Väikesed kommentaarid"). Selles esitas ta ideid, kuidas loobuda senisest Ptolemaiose maailmasüsteemist. Ta pani Maa liikuma, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklit. Sõbrad kiitsid idee heaks, seda loeti Roomas paavstile ja kardinalidele ning sealtki saabus positiivne tagasiside.

1514. aastal avaldas Kopernik Bütsantsi kirjaniku Theophylaktos Simokattese poeetiliste kirjade kogu, mille oli tõlkinud kreeka keelest ladina keelde.

1543. aastal avaldas ta oma peateose "Taevasfääride pöörlemisest" (De Revolutionibus orbium coelestium). Võrreldes "Väikeste kommentaaridega" läks Koperik siin tunduvalt sügavamale teemasse. Sisse on toodud kaks uut matemaatilist lahendust, kusjuures läbivalt kasutas Kopernik ühte ekstsentrikust deferenti ja üht epitsüklit. Ptolemaiose ekvantpunktid olid kadunud ning kõigi planeetide deferentidel oli üks ja sama keskpunkt – üks punkt Päikese lähedal. See teos osutus revolutsiooniliseks, muutes pikkamööda inimeste mõtlemist ja pannes aluse teaduslikule revolutsioonile. Kaasaegsed astronoomid, isegi need kes Maa liikumist ei uskunud, nägid selles teoses astronoomia ilu ja harmoonia taastamist. Esimest korda oli Ptolemaiose maailmasüsteemile tekkinud Koperniku maailmasüsteemi näol lõpuni välja arendatud ja täiesti kasutuskõlblik konkurent, mis põhjendas ja ennustas taevasi liikumisi mitte kehvemini kui Ptolemaiose mudel, mida aga oli lihtsam ja mugavam kasutada. Kahe hea maailmasüsteemi võrdlus sünnitas uusi ideid ja lähenemisnurki.

 Pikemalt artiklis Koperniklik pööre

Peale eelmainitud kolme teose on säilinud veel 17 Koperniku kirja. Neist 15 käsitlevad kiriku ja koguduse asju, üks rahareformi ja üks (nn "Werneri kriitika") analüüsib kinnistähtede sfääri liikumisi. Geo- ega heliotsentrismi seal ei mainita.

Suhtumine astroloogiasse

Kõikidel tolle ajastu astronoomidel oli mingi seos astroloogiaga või arvamus selle kohta. Kopernik on selles küsimuses erandlik, pole säilinud mingeid andmeid kuidas ta suhtus astroloogiasse. Temast järele jäänud teostes ega kirjades ei mainita astroloogiat üldse. Ka Kopernikut tundud või temaga kirjavahetuses olnud inimesed ei ole üles tähendanud Koperniku suhtumist astroloogiasse. Seda ajastut arvestades, kus pea iga astronoom tegeles ka astroloogiaga, näib Koperniku selline vaikus viitavat pigem skeptilisele suhtumisele. Samas on Koperniku ainus õpilane Rhäticus (Georg Joachim von Lauchen) tuntud oma astroloogiahuvide poolest. Isegi oma Koperniku maailmasüsteemi tutvustavas, veel Koperniku eluajal ilmunud raamatus Narratio prima de libus revolutionum Copernici (ilmus Danzigis aastal 1540; "Esimene aruanne Koperniku revolutsioonilisest raamatust", tuntud lihtsalt kui "Esimene aruanne" või Narratio prima) kirjutas ta mitu korda astroloogiast.

Suhtumine kristallsfääridesse

Antiikajast peale oli arvatud, et taevakehad toetuvad läbipaistvatele kristallsfääridele. Ei ole teada, kas Kopernik uskus selliste sfääride olemasolusse või mitte. Ta kasutas küll laialt sõna sfäärid, aga kasutas seda üsna vabalt ringi ja orbiidi sünonüümidena. Mitte ühtegi väidet, mida saaks selgelt interpreteerida kristallsfääride eitamise või jaatamisena, ei ole ta esitanud või need pole säilinud.

Kirjandus

• V. Lao "Kopernik. Pööret sünnitanud täheteadlane" Eesti Kirjanduse Selts 1937.
• Nicholas Copernicus "On the Revolutions" The Johns Hopkins University Press 1992 ISBN 0-8018-4515-7

Välislingid

• Mikołaj Koperniku muuseum Fromborkis (poola, inglise, prantsuse, saksa ja vene keeles)