Brauser: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P +pildiallkiri
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}}
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}}
{{viita}}
{{viita}}
[[Pilt:Firefox WP nn.png|pisi|right|Firefox 61.0.1 Ubuntus näitasmas norrakeelse Wikipedia kodulehte.]]
[[Pilt:Firefox WP nn.png|pisi|right|Firefox 61.0.1 Ubuntus näitamas norrakeelse Wikipedia kodulehte.]]
'''Brauser''' ([[inglise keel|inglise]] ''web browser'' 'veebibrauser), ka '''veebilehitseja''', '''veebisirvija''', on [[arvutiprogramm]], mille abil saab otsida, vaadata ja kasutada [[veeb]]is, [[kohtvõrk|kohtvõrgus]] või kasutaja [[arvuti]]s asuvatel [[veebileht]]edel talletatud informatsiooni. Tänapäeval on brauseriteks ka [[failivorming]]uid näitavad [[failivaatur]]id, millega saab vaadata tekste, pilte jpm. Kasutatavamad veebibrauserid on [[Google Chrome]], [[Mozilla Firefox]], [[Internet Explorer]], [[Opera]] ja [[Safari]].
'''Brauser''' ([[inglise keel|inglise]] ''web browser'' 'veebibrauser), ka '''veebilehitseja''', '''veebisirvija''', on [[arvutiprogramm]], mille abil saab otsida, vaadata ja kasutada [[veeb]]is, [[kohtvõrk|kohtvõrgus]] või kasutaja [[arvuti]]s asuvatel [[veebileht]]edel talletatud informatsiooni. Tänapäeval on brauseriteks ka [[failivorming]]uid näitavad [[failivaatur]]id, millega saab vaadata tekste, pilte jpm. Kasutatavamad veebibrauserid on [[Google Chrome]], [[Mozilla Firefox]], [[Internet Explorer]], [[Opera]] ja [[Safari]].



Redaktsioon: 3. märts 2020, kell 11:54

Firefox 61.0.1 Ubuntus näitamas norrakeelse Wikipedia kodulehte.

Brauser (inglise web browser 'veebibrauser), ka veebilehitseja, veebisirvija, on arvutiprogramm, mille abil saab otsida, vaadata ja kasutada veebis, kohtvõrgus või kasutaja arvutis asuvatel veebilehtedel talletatud informatsiooni. Tänapäeval on brauseriteks ka failivorminguid näitavad failivaaturid, millega saab vaadata tekste, pilte jpm. Kasutatavamad veebibrauserid on Google Chrome, Mozilla Firefox, Internet Explorer, Opera ja Safari.

Brauseri kasutamist internetis nimetatakse ka internetis surfamiseks.

Laiendused

Multimeedia sisu vastuvõtmiseks ja kuvamiseks kasutatakse veebibrauserites pistikprogramme. Standardite ja tehnoloogiate (näiteks JavaScript) arenedes on sellele lisandunud interaktiivsust võimaldavaid omadusi (näiteks veebilehe automaatne vahetumine sõltuvalt kasutaja valitud või sisestatud andmetest) ja muude failitüüpide (näiteks PDF, flash, 3dmlw jm) vaatamine ja kasutamine.

Sageli kutsutakse ka internetikomplekti brauseriks, sest brauser on internetikomplekti kõige kasutatavam osa.

Ajalugu

Kommertsbrauserite arendus ajas

Alguses oli brauser programm, mis väljastas HTML-koodi sisaldavaid tekstifaile (veebilehti) kasutajale loetaval kujul ja võimaldas hüperlinkide abil liikuda ühelt hüpertekstiga lehelt teisele.

Esimese veebibrauseri lõi Tim Berners-Lee 1990. aastal, see kandis nime WorldWideWeb. Tänapäeval teame seda nimega Nexus. Järgnesid Mosaic, Netscape, Internet Explorer ja teised.

Brauserite loend

Vabatarkvaralised

Ajaloolised

  • WorldWideWeb – maailma esimene veebilehitseja.
  • Lynx – tekstipõhine mitmeplatvormne lehitseja *NIX/Linux, Windows jpt. opsüsteemidele. Lehitseja on alates 1992. aastast siiani arenduses.
  • Mozilla Application Suite – Internetikomplekt ühes lehitseja ja e-posti programmiga, mis põhines Netscape internetikomplektil. Arendus lõppes 2006. aastal, ja läks üle SeaMonkey projektile. Mozillas kasutusel olev Gecko esitusmootor kandus üle Firefox lehitsejasse.
  • QtWeb – lehitseja, mis on ehitatud Nokia Qt raamistikule. Ei ole enam arenduses. Arendus lõppes 2013. aastal.
  • GaleonGecko esitusmootorit kasutav lehitseja UNIX/Linux süsteemildee. Arendus lõppes 2008. aastal.

Tänapäevased

  • Brave – avatud lähtekoodiga lehitseja, mis põhineb vabatarkvaralisel Chromium lehitsejal. Brauser blokeerib reklaamid ja veebipõhised jälgijad.
  • ChromiumBlink esitusmootorit kasutav vabatarkvaraline lehitseja, mis on osaliselt või täielikult aluseks paljudele teistele kaasaegsetele lehitsejatele, sh Google Chrome. Välja lastud Unix/Linux, Mac OS X ja Windows opsüsteemidele.
  • Dillo – väike ja lihtne lehitseja UNIX/Linux operatsioonisüsteemidele, töötab kiirelt ka väga vanal arvutiriistvaral.
  • KonquerorKHTML esitusmootoril põhinev multifunktsionaalne lehitseja UNIX/Linux ja Windows süsteemidele. KHTML mootoril põhineb WebKit (Apple Safari) mootor, sellel omakorda Blink (Google Chrome) mootor.
  • Mozilla FirefoxMozilla Suite'i järglane UNIX/Linux, Windows, Mac OS X jt. süsteemidele. Kasutajaliides on üles ehitatud Gecko esitusmootoril, mis joonistab ka veebilehti.

Omanduslikud

  • Google ChromeGoogle'i veebibrauser Windows, Linux, Mac OS X lauapealsetele ja ja Android mobiili-opsüsteemile.
  • Internet Explorer – Microsofti veebibrauser Windows opsüsteemile. Internet Exploreri uute funktsioonide arendus on seiskunud Microsoft Edge'i kasuks. Internet Explorerile lastakse välja vaid turvalisuse ja stabiilsuse parandusi.
  • Microsoft Edge – on Microsofti veebibrauser Windowsile.
  • Safari – veebibrauser Mac OS X operatsioonisüsteemile.

Internetikomplektid

  • Netscape – Mozilla eellane ja kaasaegne. Uuemad versioonid põhinevad Mozilla Application Suite'il ning kasutavad seega Gecko esitusmootorit. Välja lastud UNIX/Linux, Windows, Mac OS X jt operatsioonisüsteemidele. Arendus on seiskunud.
  • Mozilla Application Suite – põhjalik internetipakett, mis sisaldab muuhulgas e-posti klienti, uudistelugejat, veebilehtede koostamise komponenti ja IRC klienti. Esimene Gecko esitusmootoriga lehiseja ja internetikomplekt. Välja lastud UNIX/Linux, Windows ja Mac OS X opsüsteemidele. Arendus seiskus 2006. aastal.
  • SeaMonkey – Mozilla Application Suite'i edasiarendus UNIX/Linux, Mac OS X ja Windows opsüsteemidele.
  • Opera – väike ja kiire omanduslik tasuta veebibrauser operatsioonisüsteemidele *NIX, Windows, Mac OS X jpt.

Vaata ka

Välislingid