Brauser: erinevus redaktsioonide vahel
→Brauserite loend: Ajakohastasin andmeid ja lisasin sektsioone Märgis: Teksti peitmine |
P →Internetikomplektid: Ümbersõnastatud |
||
39. rida: | 39. rida: | ||
==Internetikomplektid== |
==Internetikomplektid== |
||
⚫ | |||
*[[Mozilla Suite]] – põhjalik internetipakett, mis sisaldab muuhulgas [[e-post]]i klienti, uudistelugejat, veebilehtede koostamise komponenti ja [[IRC]] klienti. Esimene Gecko esitusmootoriga |
*[[Mozilla Application Suite]] – põhjalik internetipakett, mis sisaldab muuhulgas [[e-post]]i klienti, uudistelugejat, veebilehtede koostamise komponenti ja [[IRC]] klienti. Esimene Gecko esitusmootoriga lehiseja ja internetikomplekt. Välja lastud UNIX/Linux, Windows ja Mac OS X opsüsteemidele. Arendus seiskus 2006. aastal. |
||
⚫ | |||
*[[SeaMonkey]] – Mozilla Suite'i edasiarendus |
*[[SeaMonkey]] – Mozilla Application Suite'i edasiarendus UNIX/Linux, Mac OS X ja Windows opsüsteemidele. |
||
*[[Opera]] – väike ja kiire [[omanduslik tarkvara|omanduslik]] tasuta veebibrauser operatsioonisüsteemidele *NIX, Windows, Mac OS X jpt. |
*[[Opera]] – väike ja kiire [[omanduslik tarkvara|omanduslik]] tasuta veebibrauser operatsioonisüsteemidele *NIX, Windows, Mac OS X jpt. |
||
Redaktsioon: 3. märts 2020, kell 11:49
See artikkel vajab toimetamist. (November 2012) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Brauser (inglise web browser 'veebibrauser), ka veebilehitseja, veebisirvija, on arvutiprogramm, mille abil saab otsida, vaadata ja kasutada veebis, kohtvõrgus või kasutaja arvutis asuvatel veebilehtedel talletatud informatsiooni. Tänapäeval on brauseriteks ka failivorminguid näitavad failivaaturid, millega saab vaadata tekste, pilte jpm. Kasutatavamad veebibrauserid on Google Chrome, Mozilla Firefox, Internet Explorer, Opera ja Safari.
Brauseri kasutamist internetis nimetatakse ka internetis surfamiseks.
Laiendused
Multimeedia sisu vastuvõtmiseks ja kuvamiseks kasutatakse veebibrauserites pistikprogramme. Standardite ja tehnoloogiate (näiteks JavaScript) arenedes on sellele lisandunud interaktiivsust võimaldavaid omadusi (näiteks veebilehe automaatne vahetumine sõltuvalt kasutaja valitud või sisestatud andmetest) ja muude failitüüpide (näiteks PDF, flash, 3dmlw jm) vaatamine ja kasutamine.
Sageli kutsutakse ka internetikomplekti brauseriks, sest brauser on internetikomplekti kõige kasutatavam osa.
Ajalugu
Alguses oli brauser programm, mis väljastas HTML-koodi sisaldavaid tekstifaile (veebilehti) kasutajale loetaval kujul ja võimaldas hüperlinkide abil liikuda ühelt hüpertekstiga lehelt teisele.
Esimese veebibrauseri lõi Tim Berners-Lee 1990. aastal, see kandis nime WorldWideWeb. Tänapäeval teame seda nimega Nexus. Järgnesid Mosaic, Netscape, Internet Explorer ja teised.
Brauserite loend
Vabatarkvaralised
Ajaloolised
- WorldWideWeb – maailma esimene veebilehitseja.
- Lynx – tekstipõhine mitmeplatvormne lehitseja *NIX/Linux, Windows jpt. opsüsteemidele. Lehitseja on alates 1992. aastast siiani arenduses.
- Mozilla Application Suite – Internetikomplekt ühes lehitseja ja e-posti programmiga, mis põhines Netscape internetikomplektil. Arendus lõppes 2006. aastal, ja läks üle SeaMonkey projektile. Mozillas kasutusel olev Gecko esitusmootor kandus üle Firefox lehitsejasse.
- QtWeb – lehitseja, mis on ehitatud Nokia Qt raamistikule. Ei ole enam arenduses. Arendus lõppes 2013. aastal.
- Galeon – Gecko esitusmootorit kasutav lehitseja UNIX/Linux süsteemildee. Arendus lõppes 2008. aastal.
Tänapäevased
- Brave – avatud lähtekoodiga lehitseja, mis põhineb vabatarkvaralisel Chromium lehitsejal. Brauser blokeerib reklaamid ja veebipõhised jälgijad.
- Dillo – väike ja lihtne lehitseja UNIX/Linux operatsioonisüsteemidele, töötab kiirelt ka väga vanal arvutiriistvaral.
- Konqueror – KHTML esitusmootoril põhinev multifunktsionaane lehitseja UNIX/Linux ja Windows süsteemidele. KHTML mootoril põhineb WebKit (Apple Safari) mootor, sellel omakorda Blink (Google Chrome) mootor.
- Mozilla Firefox – Mozilla Suite'i järglane *NIX, Windows, Mac OS X jt. süsteemidele. Kasutajaliides on üles ehitatud Gecko esitusmootorile, mis joonistab ka veebilehti.
Omanduslikud
- Google Chrome – Google'i veebibrauser Windows, Linux, Mac OS X lauapealsetele ja ja Android mobiili-opsüsteemile.
- Internet Explorer – Microsofti veebibrauser Windows opsüsteemile. Internet Exploreri uute funktsioonide arendus on seiskunud Microsoft Edge'i kasuks. Internet Explorerile lastakse välja vaid turvalisuse ja stabiilsuse parandusi.
- Microsoft Edge – on Microsofti veebibrauser Windowsile.
- Safari – veebibrauser Mac OS X operatsioonisüsteemile.
Internetikomplektid
- Netscape – Mozilla eellane ja kaasaegne. Uuemad versioonid põhinevad Mozilla Application Suite'il ning kasutavad seega Gecko esitusmootorit. Välja lastud UNIX/Linux, Windows, Mac OS X jt operatsioonisüsteemidele. Arendus on seiskunud.
- Mozilla Application Suite – põhjalik internetipakett, mis sisaldab muuhulgas e-posti klienti, uudistelugejat, veebilehtede koostamise komponenti ja IRC klienti. Esimene Gecko esitusmootoriga lehiseja ja internetikomplekt. Välja lastud UNIX/Linux, Windows ja Mac OS X opsüsteemidele. Arendus seiskus 2006. aastal.
- SeaMonkey – Mozilla Application Suite'i edasiarendus UNIX/Linux, Mac OS X ja Windows opsüsteemidele.
- Opera – väike ja kiire omanduslik tasuta veebibrauser operatsioonisüsteemidele *NIX, Windows, Mac OS X jpt.
Vaata ka
Välislingid