Joosep Kapp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P + kategooria
25. rida: 25. rida:
[[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Suure-Jaani kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1833]]
[[Kategooria:Sündinud 1833]]
[[Kategooria:Surnud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1894]]

Redaktsioon: 29. veebruar 2020, kell 12:52

Joosep Kapp (12. mai (vkj 30. aprill) 1833 Rutikvere vald20. veebruar (vkj 8. veebruar) 1894 Suure-Jaani) oli eesti koolmeister ja muusik.

Kapp sündis Rutikveres Põltsamaa kihelkonnas. Tema isa oli koolmeister, kes venestamise alguses asus Adavere mõisa aidameheks. Alghariduse sai Joosep Kapp Rutikveres isa käe all, kuid peagi saadeti Tartusse Kreisikooli. Õpingudi jätkas ta Tartu gümnaasiumis ja aastatel 18501853 Cimze seminaris[1], kus tema klassikaaslaseks oli C. R. Jakobson, kellega ta jätkas koostööd ning kirjavahetust ka pärast kooli.[2]

1853. aastal sai temast 20-aastasena Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja kohalik köster. Joosep Kapi juures on õppinud mitmed hilisemad tuntud nimed. Erilist rõhku pani Kapp külakoolmeistrite väljaõpetamisele, üsna pea olid kõik oma kihelkonna õpetajad juba tema käe alt tulnud.[2]

Üritades rikastada tolleaegset kehva koolikirjanduse valikut koostas Kapp 1878. aastal "Geomeetria. Kihelkonnakoolidele ja iseöpetuseks välja annud J. Kapp", mis jäi paljudeks aastateks esimeseks ja ainukeseks selleteemaliseks õpikuks. 1879. aastal ilmus temalt "Eesti ema - lühikene teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate siis kasvatama peavad".[2]

Õpetajatöö kõrvalt leidis Kapp aega osaleda ka seltsiliikumises: asutas Suure-Jaani mees- ja mängukoori ning oli Aleksandrikooli liikumise raames aastast 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Samuti oli ta Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige, kuni 1872. aastani selle president, hiljem asepresident. Ta kuulus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning tegi kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees ja Sakala. 1887. aastal asutas Joosep Kapp Suure-Jaani haridusseltsi Ilmatar.

Joosep Kapp on maetud Suure-Jaani kalmistule. 1896. aastal püstitati tema hauale Kapi endise õpilase, harrastusskulptor Meineri kavandi järgi hauasammas. Põhjaka nõmmelt leitud maakivist hauatähis on 5 meetrit kõrge ning läks maksma 500 rubla. Samba avamispäevaks oli Kapi noorim poeg Artur, kes siis õppis Peterburi Konservatooriumis, komponeerinud ühe oma esimestest lauludest.[2]

Isiklikku

Tema pojad olid Artur, Aleksander ja Hans Kapp.

Viited

  1. Das ritterschaftliche Parochiallehrer-Seminar in Walk, seine Lehrer und Zöglinge 1839–1890. Riga, 1898
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Helm, Heinrich. Joosep Kapp. Tema sünnipäevast 100 aasta möödumise puhul. - Olion, nr 5-6, 1933, lk 340-346.

Välislingid