Juliusz Słowacki: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Juliusz Słowacki''' ([[4. september]] [[1809]] [[Kremenets|Krzemieniec]], [[Poola kuningriik]], [[Vene keisririik]]<ref>Tänapäeval Kremenets, [[Ternopili oblast]], [[Ukraina]].</ref> – [[3. aprill]] [[1849]] [[Pariis]]) oli [[poolakad|poola]] [[romantism|romantiline]] luuletaja ja näitekirjanik.
'''Juliusz Słowacki''' ([[4. september]] [[1809]] [[Kremenets|Krzemieniec]], [[Poola kuningriik]], [[Vene keisririik]]<ref>Tänapäeval Kremenets, [[Ternopili oblast]], [[Ukraina]].</ref> – [[3. aprill]] [[1849]] [[Pariis]]) oli [[poolakad|poola]] [[romantism|romantiline]] luuletaja ja näitekirjanik.


Słowacki sündis [[Volõõnia]]s, mis tollal kuulus [[Vene keisririik]]i ja tänapäeval [[Ukraina]]sse. Tema isa Euzebiusz Słowacki oli [[aadel|aadlik]], aga töötas kohalikus [[lütseum]]is [[kirjandusajalugu|kirjandusajaloo]], [[retoorika]], [[poeesia]] ja [[poola keel]]e [[professor]]ina. [[1811]] võttis ta vastu retoorika ja poeesia [[kateeder|kateedri]] juhataja koha [[Vilniuse ülikool]]is, aga suri juba [[1814]]. Poisi kasvatas üles ema Salomea Słowacka, kes oli samuti aadlik, aga tema päritolu on teadmata, teda on peetud nii juudiks kui armeenlaseks. [[1818]] abiellus ema uuesti meditsiiniprofessori August Bécuga ja ta pidas kodus kirjanduslikku [[salong]]i.
Słowacki sündis [[Volõõnia]]s, mis tollal kuulus [[Vene keisririik]]i ja tänapäeval [[Ukraina]]sse. Tema isa Euzebiusz Słowacki oli [[aadel|aadlik]], aga töötas kohalikus [[lütseum]]is [[kirjandusajalugu|kirjandusajaloo]], [[retoorika]], [[poeesia]] ja [[poola keel]]e [[professor]]ina. [[1811]] võttis ta vastu retoorika ja poeesia [[kateeder|kateedri]] juhataja koha [[Vilniuse ülikool]]is, aga suri juba [[1814]]. Poisi kasvatas üles ema Salomea Słowacka, kes oli samuti aadlik, aga tema päritolu on teadmata, teda on peetud nii juudiks kui ka armeenlaseks. [[1818]]. aastal abiellus ema meditsiiniprofessor August Bécuga ja pidas kodus kirjanduslikku [[salong]]i.


Słowacki oli viljakas kirjanik. Kuigi ta suri 39-aastaselt, anti tema kogutud teosed välja 17 köites. Tema teoste hulka kuuluvad 25 [[näidend]]it ja 253 luuleteost. Ta kirjutas paljudes žanrides: näidendeid, lüürilisi [[poeem]]e, [[kirjanduskriitika]]t, kirju ja mälestusi, kahe [[romaan]]i katkendid ja poliitilise pamfleti. Teda peetakse tänapäeva poola näitekirjanduse isaks. Ta oli ka [[tõlkija]]. Tema kirju emale loetakse kõige kaunimate kirjade hulka kogu [[poola kirjandus]]es. Kuigi ta kirjutas põhiliselt poola keeles, leidub üksikuid teoseid ka [[prantsuse keel]]es.
Słowacki oli viljakas kirjanik. Kuigi ta suri 39-aastaselt, anti tema kogutud teosed välja 17 köites. Tema teoste hulka kuuluvad 25 [[näidend]]it ja 253 luuleteost. Ta kirjutas paljudes žanrides: näidendeid, lüürilisi [[poeem]]e, [[kirjanduskriitika]]t, kirju ja mälestusi, kahe [[romaan]]i katkendid ja poliitilise pamfleti. Teda peetakse tänapäeva poola näitekirjanduse isaks. Ta oli ka [[tõlkija]]. Tema kirju emale loetakse kõige kaunimate kirjade hulka kogu [[poola kirjandus]]es. Kuigi ta kirjutas põhiliselt poola keeles, leidub üksikuid teoseid ka [[prantsuse keel]]es.

Redaktsioon: 28. veebruar 2020, kell 18:02

Juliusz Słowacki (anonüümne portree)

Juliusz Słowacki (4. september 1809 Krzemieniec, Poola kuningriik, Vene keisririik[1]3. aprill 1849 Pariis) oli poola romantiline luuletaja ja näitekirjanik.

Słowacki sündis Volõõnias, mis tollal kuulus Vene keisririiki ja tänapäeval Ukrainasse. Tema isa Euzebiusz Słowacki oli aadlik, aga töötas kohalikus lütseumis kirjandusajaloo, retoorika, poeesia ja poola keele professorina. 1811 võttis ta vastu retoorika ja poeesia kateedri juhataja koha Vilniuse ülikoolis, aga suri juba 1814. Poisi kasvatas üles ema Salomea Słowacka, kes oli samuti aadlik, aga tema päritolu on teadmata, teda on peetud nii juudiks kui ka armeenlaseks. 1818. aastal abiellus ema meditsiiniprofessor August Bécuga ja pidas kodus kirjanduslikku salongi.

Słowacki oli viljakas kirjanik. Kuigi ta suri 39-aastaselt, anti tema kogutud teosed välja 17 köites. Tema teoste hulka kuuluvad 25 näidendit ja 253 luuleteost. Ta kirjutas paljudes žanrides: näidendeid, lüürilisi poeeme, kirjanduskriitikat, kirju ja mälestusi, kahe romaani katkendid ja poliitilise pamfleti. Teda peetakse tänapäeva poola näitekirjanduse isaks. Ta oli ka tõlkija. Tema kirju emale loetakse kõige kaunimate kirjade hulka kogu poola kirjanduses. Kuigi ta kirjutas põhiliselt poola keeles, leidub üksikuid teoseid ka prantsuse keeles.

Paljud tema teosed avaldati postuumselt ja sageli meelevaldsete pealkirjade all, sest Słowackil ei olnud tavaks oma teoseid pealkirjastada.

Słowacki teosed on romantilised. Need kasutavad fantastilisi elemente, müstikat ja sümbolismi ning käsitlevad Poola ajalugu, poolalikkuse olemust ja suhteid ülejäänud maailmaga. Słowacki kasutas rikast ja leidlikku sõnavara, sealhulgas palju uudissõnu. Lisaks uutele sõnadele andis ta olemasolevatele sõnadele uusi tähendusi. Paljud tema tegelased kannavad nimesid, mille ta ise leiutas, näiteks Kordian.

Tema tuntumad teosed on näidendid "Balladyna" ja "Kordian". Eesti keeles ilmus 1959. aastal Ain Kaalepi ja Aleksander Kurtna tõlkes Słowacki ajalooline värssdraama "Maria Stuart" (Loomingu Raamatukogu nr 46, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus).

Viited

  1. Tänapäeval Kremenets, Ternopili oblast, Ukraina.