Johannes Robert Sööt

Johannes Robert Sööt (9. detsember 1896 Kaagjärve vald, Valgamaa – 4. mai 1931 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major).

Elukäik

Lõpetas Valga kõrgema algkooli ning asus 15. augustil 1915 sõdurina teenistusse kaardiväe tagavarapataljoni. 10. aprillil 1917 komandeeriti 2. Peterhofi lipnike kooli ning lõpetas selle 1. augustil 1917. 19. augustil määrati teenima 93. tagavarapataljoni. 15. detsembril 1917 asus teenima Eesti rahvusväeosadesse, komandeeriti Tallinnasse Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee käsutusse. 10. jaanuarist 1918 ilmus 2. Eesti jalaväepolku, vabastati sõjaväeteenistusest seoses Eesti rahvusväeosade likvideerimisega sakslaste poolt 12. märtsil 1918.

21. novembril 1918 ilmus uuesti teenistusse taasformeeritavasse 2. jalaväepolku, määrati 1. roodu nooremaks ohvitseriks. Loeti eesliinil viibivaks alates 13. detsembrist 1918. 5. mail 1919 määrati 1. roodu ajutiseks ülemaks. 6. mail 1919 sai Kaldi küla juures haavata. Sai terveks 20. juunil 1919. 1. juulist 1919 määrati 12. kompanii vanemaks ohvitseriks. 25. augustil 1919 määrati sama kompanii ülema ajutiseks kohusetäitjaks. 28. detsembrist 1919 komandeeriti 3. diviisi ülema käsutusse.

5. jaanuaril 1920 määrati Vaivara jaama komandandi kohusetäitjaks. 30. aprillil 1920 andis jaama komandantuuri üle. 10. mail 1920 määrati Pärnu linna garnisoni ülema adjutandiks. 8. oktoobril 1920 viidi üle 8. jalaväerügementi. Sealt viidi ta 12. juulil 1921 üle 6. jalaväerügementi ning määrati pommipildujate komando ülemaks. 25. veebruaril 1922 viidi ta sealt üle 4. kompanii nooremaks ohvitseriks. 1. juulil 1922 määrati 4. kompanii 1. rühma ülemaks. 1. jaanuaril 1923 viidi üle 2. kuulipildujakompanii 3. rühma ülemaks, 1. augustil määrati ta seal 1. rühma ülemaks.

Lennuväerügementi viidi üle 15. aprillil 1924, määrati eskadrilli nr 1 lendurvaatleja kohale. 11. juunil 1924 komandeeriti õppejaoskonda lendurvaatlejate kursustele. 30. aprillil 1925 lõpetas selle teoreetilise osa hindele "väga hea" ning 15. juulil ka praktilise osa hindele "hea". Kinnitati 20. juulist samal aastal lendurvaatleja kutses. 1. juulist 1925 viidi üle merilennu eskadrilli lendurvaatlejaks kuid loeti komandeerituks Töökompanii juurde, mille ülema kohuseid ta täitis 25. augustist 1924. Andis Töökompanii üle 7. augustil 1925. 10. septembril 1925 määrati ta merilennu eskadrilli ülema abi kohusetäitjaks, 13. septembril aga juba eskadrilli ülema kohusetäitjaks. 24. juulil 1926 andis ta eskadrilli selle ülemale üle ning asus uuesti ülema abi ülesandeid täitma. 5. oktoobril 1926 saadeti Sööt alalisväe ohvitseride kursustele. 1. aprillil 1927 formeeriti Lennurügement ringi ning leitnant Sööt määrati lennuväerügemendi 5. eskadrilli ülema kohusetäitjaks (eskadrill asus Tartus ja lendas Potez 25 luure- ja pommituslennukeil). Õppis sel ajal endiselt alalisväe ohvitseride kursustel. Lõpetas need 16. juunil 1927 ning võttis 21. juulil 1927 oma eskadrilli vara ning juhtimise üle. 25. jaanuaril 1928 kinnitati eskadrilli nr. 5 ülemaks.

1. juulil 1930 määrati lennuväerügemendi likvideerimise ning koosseisude ümberkorralduse tõttu Üksiku lennuväedivisjoni nr. 2 ülema kohusetäitjaks. Tegemist oli sama Tartus asunud üksusega, mis nüüd iseseisvus.

Hukkus Tallinnas lennuõnnetusel. 4. mail 1931 jäi Tartust Tallinna lendav Potez 25 nr. 98 tihedasse uttu ning Lasnamäe lennuvälja otsides põrkas lennuk vastu Punase majaka tornitippu, kukkus alla ja purunes. Lendur veltveebel Arthur Johannes Sepp ja Üksiku Lennuväedivisjoni nr. 2 ülem major Johannes Robert Sööt hukkusid.

Auastmed

• Lipnik – 1917
• Alamleitnant – 1919
• Leitnant – 1920
• Kapten – 1928
• Major – 1931

Tunnustus

• Vabadusrist, II liigi 3. järk
• 1922 – Vabadussõja mälestusmedal, lindiga
• 1929 – Läti Vabariigi iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal
• 1931 – Läti lennuväerügemendi rinnamärk

Kirjandus

• Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). "Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani". Tallinn, 2011.

Välislingid

• Ohvitseride andmekogu