Hapukapsas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. veebruar 2020, kell 18:21

Hapukapsas on hapendatud kapsas, üks eesti köögi traditsioonilisi toiduaineid. Varasematel aegadel oli sel eestlaste toidulaual tähtis koht, kuna talvisel ajal oli talurahva toidusedelis puudus vitamiinidest, hapukapsas aitas näiteks vältida skorbuuti. Samas on hapukapsas ühel või teisel kujul levinud pea kõigis Euroopa rahvusköökides. Hapukapsalembuse järgi on sakslased saanud mitmes keeles pilkenimetuse, näiteks inglise Kraut (<Sauerkraut 'hapukapsas'). Vene köögis on tähtsal kohal hapukapsatoidud nagu traditsiooniline hapukapsasupp štši (щи). Korea köögi üks esindusroogi on hapendatud kapsal põhinev salat kimchi.

Valmistamine ja serveerimine

Hapendamiseks kapsas peenestatakse (kas kapsariivi või kapsaraua abil) ja segatakse paraja koguse soolaga. Maitse ja ilu pärast lisatakse mõnikord ka tükeldatud porgandit või jõhvikaid. Ligikaudu toatemperatuuril algab bakterite toimel käärimine, mille käigus tekib konserveeriv piimhape.

Ehkki hapukapsast võidakse süüa "toorelt" (st vaid hapendatult), näiteks salatis, enamasti neid tänapäeval siiski hautatakse, harvemini praetakse. Hautamisel võidakse hapukapsale lisada sealiha (tavaliselt rasvast), samuti maitseaineid (eelkõige köömneid, harvem loorberit, kuid mõnel pool isegi ketšupit). Hapukapsast võib hautada ka õlles. Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina hapukapsasupis.

Tüüpiliselt serveeritakse hapukapsast praelisandina: pidulaudade klassikaline kooslus nii sünnipäeval, pulmas kui ka matusel on keedukartul, hautatud hapukapsas ja seapraad, selle kõrvale pakutakse tihti valget viina. Jõuluajal antakse hapukapsast verivorsti kõrvale, kõige sagedamini koos keedukartuli ja marineeritud kõrvitsaga (kõrvitsasalatiga).

Säilitamine

Vanasti oli kombeks teha hapukapsast sisse suures tünnis, milles kapsa peale asetatud kaanele pandi raskuseks peale kivi, et kapsast vedelik välja tuleks ja kapsas ise oleks veega kaetud. Nõukogude ajal tehti kapsast kodus sageli kolmeliitristesse purkidesse. Tänapäeval ostetakse Eestis hapukapsast tavaliselt poest, kus seda müüakse nii konservina (purgis) kui ka lahtiselt.

Vaata ka

Mulgi kapsad

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[File:Kiszona kapusta.JPG|pisi|Hapukapsas porgandi ja tilliga]]
-[[Pilt:Potis keevad hapukapsad lihaga.jpg|pisi|Potis keevad hapukapsad lihaga]]
+[[Pilt:Potis keevad hapukapsad lihaga.jpg|pisi|Potis keev hapukapsas lihaga]]
-'''Hapukapsas''' on [[hapendamine|hapendatud]] [[kapsas]], üks eesti köögi traditsioonilisi toiduaineid. Varasematel aegadel oli sel eestlaste toidulaual tähtis koht, kuna talvisel ajal oli talurahva toidusedelis puudus [[vitamiin]]idest, hapukapsas aitas näiteks vältida [[skorbuut]]i. Samas on hapukapsad ühel või teisel kujul levinud pea kõigis Euroopa rahvusköökides. Hapukapsalembuse järgi on [[sakslased]] saanud mitmes keeles pilkenime, näiteks inglise ''Kraut'' (<''Sauerkraut'' 'hapukapsas'). [[Vene köök|Vene köögis]] on tähtsal kohal hapukapsatoidud nagu traditsiooniline hapukapsasupp [[štši]] (''щи''). [[Korea köök|Korea köögi]] üks esindusroogi on hapendatud kapsal põhinev salat ''[[kimchi]]''.
+'''Hapukapsas''' on [[hapendamine|hapendatud]] [[kapsas]], üks eesti köögi traditsioonilisi toiduaineid. Varasematel aegadel oli sel eestlaste toidulaual tähtis koht, kuna talvisel ajal oli talurahva toidusedelis puudus [[vitamiin]]idest, hapukapsas aitas näiteks vältida [[skorbuut]]i. Samas on hapukapsas ühel või teisel kujul levinud pea kõigis Euroopa rahvusköökides. Hapukapsalembuse järgi on [[sakslased]] saanud mitmes keeles pilkenimetuse, näiteks inglise ''Kraut'' (<''Sauerkraut'' 'hapukapsas'). [[Vene köök|Vene köögis]] on tähtsal kohal hapukapsatoidud nagu traditsiooniline hapukapsasupp [[štši]] (''щи''). [[Korea köök|Korea köögi]] üks esindusroogi on hapendatud kapsal põhinev salat ''[[kimchi]]''.
 ==Valmistamine ja serveerimine==
 Hapendamiseks kapsas peenestatakse (kas [[kapsariiv]]i või [[kapsaraud|kapsaraua]] abil) ja segatakse paraja koguse [[Naatriumkloriid|soolaga]]. [[Maitse]] ja [[ilu]] pärast lisatakse mõnikord ka tükeldatud [[porgand]]it või [[jõhvikas|jõhvikaid]]. Ligikaudu [[toatemperatuur]]il algab [[bakter]]ite toimel [[käärimine]], mille käigus tekib konserveeriv [[piimhape]].
-Ehkki hapukapsaid võidakse süüa "toorelt" (st, vaid hapendatult), näiteks [[salat]]is, enamasti neid tänapäeval siiski [[hautamine|hautatakse]], harvemini [[praadimine|praetakse]]. Hautamisel võidakse hapukapsastele lisada [[sealiha]] (tavaliselt rasvast), samuti maitseaineid (eelkõige [[köömned|köömneid]], harvem [[loorber]]it, kuid mõnel pool isegi [[ketšup]]it). Hapukapsaid võib hautada ka [[õlu|õlles]]. Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina [[hapukapsasupp|hapukapsasupis]].
+Ehkki hapukapsast võidakse süüa "toorelt" (st vaid hapendatult), näiteks [[salat]]is, enamasti neid tänapäeval siiski [[hautamine|hautatakse]], harvemini [[praadimine|praetakse]]. Hautamisel võidakse hapukapsale lisada [[sealiha]] (tavaliselt rasvast), samuti maitseaineid (eelkõige [[köömned|köömneid]], harvem [[loorber]]it, kuid mõnel pool isegi [[ketšup]]it). Hapukapsast võib hautada ka [[õlu|õlles]]. Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina [[hapukapsasupp|hapukapsasupis]].
-Tüüpiliselt serveeritakse hapukapsaid praelisandina: pidulaudade klassikaline kooslus nii sünnipäeval, pulmas kui ka matusel on [[keedukartul|keedukartulid]], hautatud hapukapsad ja [[seapraad]], selle kõrvale pakutakse tihti valget [[viin (jook)|viina]]. [[Jõulud|Jõuluajal]] antakse hapukapsaid [[verivorst]]i kõrvale, kõige sagedamini koos keedukartulite ja [[marineerimine|marineeritud]] kõrvitsaga ([[kõrvitsasalat]]iga).
+Tüüpiliselt serveeritakse hapukapsast praelisandina: pidulaudade klassikaline kooslus nii sünnipäeval, pulmas kui ka matusel on [[keedukartul]], hautatud hapukapsas ja [[seapraad]], selle kõrvale pakutakse tihti valget [[viin (jook)|viina]]. [[Jõulud|Jõuluajal]] antakse hapukapsast [[verivorst]]i kõrvale, kõige sagedamini koos keedukartuli ja [[marineerimine|marineeritud]] kõrvitsaga ([[kõrvitsasalat]]iga).
 ==Säilitamine==
-Vanasti oli kombeks teha hapukapsaid sisse suures [[tünn]]is, milles kapsastele pandi raskuseks peale kivi, et kapsast vedelik välja tuleks ja kapsas ise oleks veega kaetud. [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] tehti kapsaid kodus sageli kolmeliitristesse purkidesse. Tänapäeval ostetakse Eestis hapukapsad tavaliselt poest, kus neid müüakse nii [[konserv]]ina kui ka lahtiselt.
+Vanasti oli kombeks teha hapukapsast sisse suures [[tünn]]is, milles kapsa peale asetatud kaanele pandi raskuseks peale kivi, et kapsast vedelik välja tuleks ja kapsas ise oleks veega kaetud. [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] tehti kapsast kodus sageli kolmeliitristesse purkidesse. Tänapäeval ostetakse Eestis hapukapsast tavaliselt poest, kus seda müüakse nii [[konserv]]ina (purgis) kui ka lahtiselt.
 ==Vaata ka==