Valeri Harlamov: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P + kategooria |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
{{JÄRJESTA:Harlamov, Valeri}} |
{{JÄRJESTA:Harlamov, Valeri}} |
||
[[Kategooria:Nõukogude Liidu jäähokimängijad]] |
[[Kategooria:Nõukogude Liidu jäähokimängijad]] |
||
[[Kategooria:Kuntsevo kalmistule maetud]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1948]] |
[[Kategooria:Sündinud 1948]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1981]] |
[[Kategooria:Surnud 1981]] |
||
Redaktsioon: 23. veebruar 2020, kell 22:27
Valeri Harlamov (vene keeles Валерий Борисович Харламов; 14. jaanuar 1948 Moskva – 27. august 1981 Solnetšnogorski lähedal, Moskva oblast) oli vene jäähokimängija (vasak ääreründaja), kahekordne olümpiavõitja ja kaheksakordne maailmameister.
Valeri Harlamovit peetakse üheks maailma kõigi aegade parimaks hokimängijaks. Ta mängis Nõukogude Liidu koondises 292 mängu ja tegi 193 väravat. Ta moodustas ründekolmiku koos Boriss Mihhailovi ja Vladimir Petroviga. Ta võitis kuldmedali 1972. aasta taliolümpiamängudel Sapporos ja 1976. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis ning hõbemedali 1980. aasta taliolümpiamängudel Lake Placidis. Ta tuli maailmameistriks aastatel 1969, 1970, 1971, 1973, 1974, 1975, 1978 ja 1979.
Ta mängis kogu oma karjääri jooksul (aastatel 1967–1981) Moskva AKSK-s.
Rahvusvaheline Jäähokiliit valis Valeri Harlamovi 20. sajandi tähtede meeskonda.[1]
Valeri Harlamov hukkus autoõnnetuses.