Miilits: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
3. rida: | 3. rida: | ||
[[Pilt:Украинская милиция.jpg|pisi|Ukraina militsionäärid patrullautoga]] |
[[Pilt:Украинская милиция.jpg|pisi|Ukraina militsionäärid patrullautoga]] |
||
[[Pilt:Ukrainian Militsiya.jpg|pisi|Ukraina militsionäärid jalgpallimängu ajal korda pidamas]] |
[[Pilt:Ukrainian Militsiya.jpg|pisi|Ukraina militsionäärid jalgpallimängu ajal korda pidamas]] |
||
'''Miilits''' ([[vene keel]]es милиция) oli [[korrakaitseorganid|korrakaitseorganite]] nimetus [[ |
'''Miilits''' ([[vene keel]]es милиция) oli [[korrakaitseorganid|korrakaitseorganite]] nimetus [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] ja selle endistes liiduvabariikides ning mitmes endises [[Varssavi pakt]]i riigis. Miilitsa teenistuses olevat isikut nimetatakse '''[[militsionäär]]iks'''. |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
=== |
=== NSV Liidus === |
||
Miilits asutati [[10. november|10. novembril]] (28. oktoober [[vkj]]) [[1917]] ametliku nimega Tööliste ja Talupoegade Miilits. NSV Liidus oli miilits sõjaväestatud organisatsioon. Alguses puudusid miilitsas nagu sõjaväeski [[auaste|auastmed]]. [[1935]] võeti need sõjaväes kasutusele, aga miilitsas alles [[1936]]. aasta lõpul. Need töötati välja sõjaväe auastmeid eeskujuks võttes, kuid nad ei langenud kokku. Miilitsa auastmete süsteemi muudeti mitu korda. |
Miilits asutati [[10. november|10. novembril]] (28. oktoober [[vkj]]) [[1917]] ametliku nimega Tööliste ja Talupoegade Miilits. NSV Liidus oli miilits sõjaväestatud organisatsioon. Alguses puudusid miilitsas nagu sõjaväeski [[auaste|auastmed]]. [[1935]] võeti need sõjaväes kasutusele, aga miilitsas alles [[1936]]. aasta lõpul. Need töötati välja sõjaväe auastmeid eeskujuks võttes, kuid nad ei langenud kokku. Miilitsa auastmete süsteemi muudeti mitu korda. |
||
=== Pärast |
=== Pärast NSV Liidu lagunemist === |
||
Pärast NSV Liidu lagunemist tegutses miilits aastaid alarahastatuna. Samale ajale langes [[kuritegevus]]e järsk kasv. Paljud võimekad töötajad lahkusid miilitsast tasuvamatele töökohtadele. Kontroll miilitsa tegevuse üle praktiliselt puudus. Seetõttu langes oluliselt miilitsa võimekus ja suurenes [[korruptsioon]] miilitsas. Rahva arvamus miilitsast langes märgatavalt. [[1995]]. aasta [[avaliku arvamuse uuring]]u kohaselt arvas üksnes 5% küsitletutest, et miilits tuleb oma tööga hästi toime. [[2005]]. aastal ajalehes [[Izvestija]] avaldatud uuringu järgi kartis 72% venemaalastest miilitsat, peljates, et militsionäärid panevad süütute inimeste vastu toime ebaseaduslikke tegusid. Teine sama aasta uuring jõudis järeldusele, et 41% venemaalastest ja 56% moskvalastest kardab miilitsat rohkem kui [[organiseeritud kuritegevus]]t. |
Pärast NSV Liidu lagunemist tegutses miilits aastaid alarahastatuna. Samale ajale langes [[kuritegevus]]e järsk kasv. Paljud võimekad töötajad lahkusid miilitsast tasuvamatele töökohtadele. Kontroll miilitsa tegevuse üle praktiliselt puudus. Seetõttu langes oluliselt miilitsa võimekus ja suurenes [[korruptsioon]] miilitsas. Rahva arvamus miilitsast langes märgatavalt. [[1995]]. aasta [[avaliku arvamuse uuring]]u kohaselt arvas üksnes 5% küsitletutest, et miilits tuleb oma tööga hästi toime. [[2005]]. aastal ajalehes [[Izvestija]] avaldatud uuringu järgi kartis 72% venemaalastest miilitsat, peljates, et militsionäärid panevad süütute inimeste vastu toime ebaseaduslikke tegusid. Teine sama aasta uuring jõudis järeldusele, et 41% venemaalastest ja 56% moskvalastest kardab miilitsat rohkem kui [[organiseeritud kuritegevus]]t. |
||
=== Ümbernimetamised === |
=== Ümbernimetamised === |
||
Miilits nimetati [[politsei]]ks ümber [[Bulgaaria]]s, [[Poola]]s ja [[Sloveenia]]s [[1989]], [[Eesti]]s, [[Horvaatia]]s, [[Leedu]]s, [[Moldova]]s ja [[Rumeenia]]s [[1990]], [[Läti]]s [[1991]], [[Gruusia]]s [[1993]], [[Serbia]]s [[1997]], [[Kasahstan]]is [[1998]], [[Aserbaidžaan]]is [[1999]] ning [[Armeenia]]s, [[Mägi-Karabahh]]is ja [[ |
Miilits nimetati [[politsei]]ks ümber [[Bulgaaria]]s, [[Poola]]s ja [[Sloveenia]]s [[1989]], [[Eesti]]s, [[Horvaatia]]s, [[Leedu]]s, [[Moldova]]s ja [[Rumeenia]]s [[1990]], [[Läti]]s [[1991]], [[Gruusia]]s [[1993]], [[Serbia]]s [[1997]], [[Kasahstan]]is [[1998]], [[Aserbaidžaan]]is [[1999]] ning [[Armeenia]]s, [[Mägi-Karabahh]]is ja [[Türkmenistan]]is [[2001]]. Venemaal nimetati miilits ümber politseiks [[1. märts]]il [[2011]] ja Ukrainas 3. juulil [[2015]]. |
||
== Nimetuse kasutajad == |
== Nimetuse kasutajad == |
||
Korrakaitseorganeid nimetatakse endiselt miilitsaks [[Valgevene]]s, [[Tadžikistan]]is, [[Usbekistan]]is ja [[Kõrgõzstan]]is, niisamuti tunnustamata [[Abhaasia]], [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Transnistria]] vabariikides. |
|||
* [[Valgevene]] |
|||
* [[Tadžikistan]] |
|||
* [[Usbekistan]] |
|||
* [[Kõrgõzstan]] |
|||
* Abhaasia |
|||
* Lõuna-Osseetia |
|||
* Transnistria |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
32. rida: | 26. rida: | ||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
*[http://www.eki.ee/cgi-bin/sl_dic/?24 Miilitsa kõnekeelsed nimetused], Esimene eesti slängi sõnaraamat |
*[http://www.eki.ee/cgi-bin/sl_dic/?24 Miilitsa kõnekeelsed nimetused], Esimene eesti slängi sõnaraamat |
||
*В.Т. Власенко |
*В.Т. Власенко, [http://army.armor.kiev.ua/forma-2/milicia-01.php Форма одежды и знаки различия милиции СССР], http://army.armor.kiev.ua/ |
||
[[Kategooria:Politsei]] |
[[Kategooria:Politsei]] |
||
[[Kategooria:NSV Liidu Siseministeerium]] |
[[Kategooria:NSV Liidu Siseministeerium]] |
Redaktsioon: 22. veebruar 2020, kell 20:02
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2011) |
See artikkel räägib korrakaitseorganist; sõjandusmõiste kohta vaata Miilits (Sõjandus); perekonnanime kohta vaata artiklit Miilits (perekonnanimi) |
Miilits (vene keeles милиция) oli korrakaitseorganite nimetus NSV Liidus ja selle endistes liiduvabariikides ning mitmes endises Varssavi pakti riigis. Miilitsa teenistuses olevat isikut nimetatakse militsionääriks.
Ajalugu
NSV Liidus
Miilits asutati 10. novembril (28. oktoober vkj) 1917 ametliku nimega Tööliste ja Talupoegade Miilits. NSV Liidus oli miilits sõjaväestatud organisatsioon. Alguses puudusid miilitsas nagu sõjaväeski auastmed. 1935 võeti need sõjaväes kasutusele, aga miilitsas alles 1936. aasta lõpul. Need töötati välja sõjaväe auastmeid eeskujuks võttes, kuid nad ei langenud kokku. Miilitsa auastmete süsteemi muudeti mitu korda.
Pärast NSV Liidu lagunemist
Pärast NSV Liidu lagunemist tegutses miilits aastaid alarahastatuna. Samale ajale langes kuritegevuse järsk kasv. Paljud võimekad töötajad lahkusid miilitsast tasuvamatele töökohtadele. Kontroll miilitsa tegevuse üle praktiliselt puudus. Seetõttu langes oluliselt miilitsa võimekus ja suurenes korruptsioon miilitsas. Rahva arvamus miilitsast langes märgatavalt. 1995. aasta avaliku arvamuse uuringu kohaselt arvas üksnes 5% küsitletutest, et miilits tuleb oma tööga hästi toime. 2005. aastal ajalehes Izvestija avaldatud uuringu järgi kartis 72% venemaalastest miilitsat, peljates, et militsionäärid panevad süütute inimeste vastu toime ebaseaduslikke tegusid. Teine sama aasta uuring jõudis järeldusele, et 41% venemaalastest ja 56% moskvalastest kardab miilitsat rohkem kui organiseeritud kuritegevust.
Ümbernimetamised
Miilits nimetati politseiks ümber Bulgaarias, Poolas ja Sloveenias 1989, Eestis, Horvaatias, Leedus, Moldovas ja Rumeenias 1990, Lätis 1991, Gruusias 1993, Serbias 1997, Kasahstanis 1998, Aserbaidžaanis 1999 ning Armeenias, Mägi-Karabahhis ja Türkmenistanis 2001. Venemaal nimetati miilits ümber politseiks 1. märtsil 2011 ja Ukrainas 3. juulil 2015.
Nimetuse kasutajad
Korrakaitseorganeid nimetatakse endiselt miilitsaks Valgevenes, Tadžikistanis, Usbekistanis ja Kõrgõzstanis, niisamuti tunnustamata Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Transnistria vabariikides.
Vaata ka
- Berkut (Ukraina)
- Kriminaalmiilits
- Maamiilits (talupoegadest maakaitsevägi 17. ja 18. sajandil Kesk‑ ja Põhja‑Euroopa riikides (Rootsi valitsuse ajal ka Eesti alal))
- Politsei
Välislingid
- Miilitsa kõnekeelsed nimetused, Esimene eesti slängi sõnaraamat
- В.Т. Власенко, Форма одежды и знаки различия милиции СССР, http://army.armor.kiev.ua/