Miilits: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Octagon11 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Octagon11 (arutelu | kaastöö)
25. rida: 25. rida:


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
* [[Berkut (Ukraina)]]
* [[Kriminaalmiilits]]
* [[Kriminaalmiilits]]
* [[Maamiilits]] (talupoegadest maakaitsevägi 17. ja 18. sajandil Kesk‑ ja Põhja‑Euroopa riikides (Rootsi valitsuse ajal ka Eesti alal))
* [[Maamiilits]] (talupoegadest maakaitsevägi 17. ja 18. sajandil Kesk‑ ja Põhja‑Euroopa riikides (Rootsi valitsuse ajal ka Eesti alal))

Redaktsioon: 22. veebruar 2020, kell 14:58

 See artikkel räägib korrakaitseorganist; sõjandusmõiste kohta vaata Miilits (Sõjandus); perekonnanime kohta vaata artiklit Miilits (perekonnanimi)

Ukraina militsionäärid patrullautoga
Ukraina militsionäärid jalgpallimängu ajal korda pidamas

Miilits (vene keeles милиция) oli korrakaitseorganite nimetus NSV Liidus ja selle endistes liiduvabariikides ning mitmes endises Varssavi pakti riigis. Miilitsa teenistuses olevat isikut nimetatakse militsionääriks.

Ajalugu

NSVL-is

Miilits asutati 10. novembril (28. oktoober vkj) 1917 ametliku nimega Tööliste ja Talupoegade Miilits. NSV Liidus oli miilits sõjaväestatud organisatsioon. Alguses puudusid miilitsas nagu sõjaväeski auastmed. 1935 võeti need sõjaväes kasutusele, aga miilitsas alles 1936. aasta lõpul. Need töötati välja sõjaväe auastmeid eeskujuks võttes, kuid nad ei langenud kokku. Miilitsa auastmete süsteemi muudeti mitu korda.

Pärast NSVL-i lagunemist

Pärast NSV Liidu lagunemist tegutses miilits aastaid alarahastatuna. Samale ajale langes kuritegevuse järsk kasv. Paljud võimekad töötajad lahkusid miilitsast tasuvamatele töökohtadele. Kontroll miilitsa tegevuse üle praktiliselt puudus. Seetõttu langes oluliselt miilitsa võimekus ja suurenes korruptsioon miilitsas. Rahva arvamus miilitsast langes märgatavalt. 1995. aasta avaliku arvamuse uuringu kohaselt arvas üksnes 5% küsitletutest, et miilits tuleb oma tööga hästi toime. 2005. aastal ajalehes Izvestija avaldatud uuringu järgi kartis 72% venemaalastest miilitsat, peljates, et militsionäärid panevad süütute inimeste vastu toime ebaseaduslikke tegusid. Teine sama aasta uuring jõudis järeldusele, et 41% venemaalastest ja 56% moskvalastest kardab miilitsat rohkem kui organiseeritud kuritegevust.

Ümbernimetamised

Miilits nimetati politseiks ümber Bulgaarias, Poolas ja Sloveenias 1989, Eestis, Horvaatias, Leedus, Moldovas ja Rumeenias 1990, Lätis 1991, Gruusias 1993, Serbias 1997, Kasahstanis 1998, Aserbaidžaanis 1999 ning Armeenias, Mägi-Karabahhis ja Turkmenistanis 2001. Venemaal nimetati miilits ümber politseiks 1. märtsil 2011 ja Ukrainas 3. juulil 2015.

Nimetuse kasutajad

Vaata ka

Välislingid