Kasutaja arutelu:Kuriuss: erinevus redaktsioonide vahel

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1733. rida: 1733. rida:
== Jäähokimängijad ==
== Jäähokimängijad ==
Parandasid artiklites ära, et jäähokimängijad "löövad" väravaid, mitte ei "viska". Olen kõikidesse artiklitesse kirjutanud, et mängijad just "viskavad" väravaid, sest kõikides suuremates spordiportaalides on selliselt kirjutatud, sh ERR-i spordiportaalis.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 20:50 (EET)
Parandasid artiklites ära, et jäähokimängijad "löövad" väravaid, mitte ei "viska". Olen kõikidesse artiklitesse kirjutanud, et mängijad just "viskavad" väravaid, sest kõikides suuremates spordiportaalides on selliselt kirjutatud, sh ERR-i spordiportaalis.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 20:50 (EET)
:Vahelesegamise eest vabandades: aastaid olin enwi-s artiklites koos väljenditega ''à la'' visati n miinipildujat, suurtükki jne; väravad on kaalult märksa kergemad, ja, kui nt [https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/viskab%20kopa%20ette/1 koppa saab ette visata], mix siis mitte väravaid ;-) + vt ka [https://kn.eki.ee/?Q=viskab%20v%C3%A4rava EKI näiteid] (ehk siis, lähedasem nt korvirõnga, väravavõrgu vms tabamisele) [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 21:52 (EET)
:Vahelesegamise eest vabandades: aastaid olin enwi-s artiklites koos väljenditega ''à la'' visati n miinipildujat, suurtükki jne; väravad on kaalult märksa kergemad, ja, kui nt [https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/viskab%20kopa%20ette/1 koppa saab ette visata], mix siis mitte väravaid ;-) + vt ka [https://kn.eki.ee/?Q=viskab%20v%C3%A4rava EKI näiteid] (ehk siis, lähedasem nt korvirõnga, väravavõrgu vms tabamisele, mitte viskamisele (mängus visati palju väravaid, mõned väravatega pihtasaanud reanimeeriti, mõned teisaldati EMOsse, mõned krematooriumi jne)) [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 21:52 (EET)

Redaktsioon: 21. veebruar 2020, kell 22:18

Tere tulemast Vikipeediasse, Kuriuss! Andres 13. juuni 2011, kell 19:28 (EEST)[vasta]

Vaata Arutelu:Eurovisiooni lauluvõistlus. Andres (arutelu) 23. aprill 2013, kell 19:20 (EEST)[vasta]

Enne tuleb läbiarutada ja siis muuta. Pealegi artiklite ja mallide muutmine algab nende teisaldamisest, mitte artiklis parandamisest. Sellest tekivad artiklisse punased lingid. --Tiia (arutelu) 23. aprill 2013, kell 20:17 (EEST)[vasta]

Tänan ja kiidan keelelise parandustöö eest, jõudu! Adeliine 23. aprill 2014, kell 18:38 (EEST)[vasta]

Aitäh! ;) Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 14:03 (EEST)[vasta]

Saad ise pealkirja muuta. Selleks kasuta nuppu "Teisalda". Andres (arutelu) 27. juuli 2014, kell 01:51 (EEST)[vasta]

Aitäh! Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 14:03 (EEST)[vasta]

Trükid ja väljaanded

Ma kardan, et sa ajasid nüüd üsna mitmes kohas trüki ja väljaande sassi. Vt [1]. Näiteks ÕS on väljaanne, millest mullu ilmus uus trükk. Pikne 4. august 2014, kell 13:54 (EEST)

Ei usu, et mina sassi ajasin, ikka enne oli see asi Vikipeedias sassis. Kui mõni teos tõlgitakse võõrkeelest eesti keelde, siis on see selle teose eestikeelne VÄLJAANNE, mitte eestikeelne TRÜKK. Samas ühest väljaandest võib teha kuitahes palju trükke. VÄLJAANNE hõlmab tõlketeose puhul kogu kirjastusprotsessi (tõlkimist, toimetamist, küljendamist, korrektuuri, trükkimist), trükk sellest peamiselt ainult trükkimist (vahel ka uue trüki jaoks väikesi parandusi).
Mis puutub ÕS-i, siis näiteks ÕS 2006 saatesõnas on kirjas: "Siinne ÕS 2006 on "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999" uuendatud väljaanne." ÕS 2013 saatesõnas aga öeldakse: "Siinne ÕS 2013 on „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2006“ uustrükk. /.../ Paberväljaandega rööpselt on valminud sõnaraamatu veebiversioon." Nii et ilmselt sõltub määratlus kuigivõrd sellest, kui olulisi muudatusi on vahepeal tehtud. Kuid kindlasti ei ole eestikeelne tõlketeos välismaakeelse raamatu eestikeelne TRÜKK, vaid ikka eestikeelne VÄLJAANNE. Alles siis, kui mõni kirjastus on tõlkeraamatu esimest korda välja andnud, saab sellest väljaandest vajadusel teha uusi trükke. Kuriuss (arutelu) 4. august 2014, kell 14:23 (EEST)[vasta]
Mis puudutab tähendusi, siis võtan appi EKSSi: trükk on "mingi trükise korraga trükitud partii" ehk siin ei tohiks olla oluline, palju on tehtud parandusi, räägitakse ju ka täiendatud või parandatud trükkidest. Siis, "väljaanne" tähendab "trükis avaldatud teost" ja normimata keeles ka sama mida "trükk", aga ÕSi järgi on see teine tähendus ebasoovitatav. Nähtavasti siis on eelmise ÕSi eessõna lihtsalt vabamas keeles.
See on ehk küll iseasi, kas pidada tõlget omaette teoseks ja omaette väljaandeks, aga kui ilmumisandmetega mainitakse üht konkreetset raamatut, siis on ju ühtlasi ka tegu ühe trükitud partiiga. Ja kui tõlketeos on mitu korda välja antud nagu siin, siin või siin, siis on ju ikkagi tegu trükkidega nagu isegi ütled. Pikne 4. august 2014, kell 23:01 (EEST)
Vähestest raamatutest tehakse mitu trükki (näiteks õpikutest tehakse tihti, ilukirjandusest palju harvemini). Kui üks raamat antakse esimest korda eesti keeles välja, on see küll teoreetiliselt esimene trükk, aga seda isegi mitte ei märgita raamatu impressumis. Trükke hakatakse arvuliselt fikseerima alles alates teisest trükist ja tagasiulatuvalt räägitakse esimesest trükist nummerdatuna alles siis, kui on olemas ka teine või kolmas (jne) trükk – see pole Eesti eripära, vaid see on rahvusvaheline tava.
Kui sama tõlkeraamatu tõlgib ja annab algul välja üks kirjastus, seejärel teeb oma tõlke ja annab selle välja teine kirjastus, siis pole ju tegu teise trüki, vaid teise väljaandega.
"Väljaanne" on laiema tähendusväljaga mõiste, mis hõlmab ka "trükki". Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 10:02 (EEST)[vasta]
Nõus, et ühe trüki puhul pole mõtet rääkida trükkidest. Aga ma pole veendunud, et tõlke näol on tegu omaette teose ja väljaandega. Minu keelevaistu järgi on "eestikeelne väljaanne" eeskätt algupäraselt eesti keeles (näiteks mõni eestikeelne ajaleht). Ja neis näidetes mis tõin, on ju sama tõlge välja antud mitu korda, mis sest, et erinevates kirjastustes.
Kui "väljaanne" on laiema tähendusega (normitud keeles), siis kuidas saab ÕS soovitada teatud tähenduses esimese asemel teist? Pikne 5. august 2014, kell 13:22 (EEST)
ÕS on üldkeelesõnastik, selle eesmärk polegi esitada kõiki erialaspetsiifilisi mõisteid ja oskussõnu kõigi nende tähendustega. Seega on mõistetav, et ka kõik kirjastamise ja trükitoodanguga seotud oskussõnad pole sinna mahtunud.
Ilukirjanduse tõlkimine on loominguline tegevus, ilukirjanduse tõlkija töö "lõppsaadus" on looming – TÕLKETEOS. Selle teose autor on kirjanik, sellest tehtud tõlke autor on tõlkija. Kui mitu tõlkijat on ilukirjandusteose tõlkinud sõna-sõnalt ühtemoodi, pole tegu mitte ühe teose mitme trükiga, vaid üks on tõlge ja teised plagiaat. Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 13:42 (EEST)[vasta]
Kui need on oskussõnad, siis kus on nende normist ja üldkeelest erinev tähendus fikseeritud? Ja kuidas sinu meelest tuleb siis mõista ÕS-i soovitust?
Sedant küll, autoriõiguse mõistes on tõlge teos (tuletatud teos), aga üldisemas tähenduses võib ju rääkida tõlgetest kui ühe ja sama teose eri versioonidest ning tõlketeos on tõlkija panusest hoolimata eeskätt algupärase teose autori teos.
Ei, ma räägin ikka ühe ja sama tõlkija tõlketeosest, mida on välja antud mitu trükki, nagu siin. Pikne 5. august 2014, kell 15:53 (EEST)
"Dorian Gray portree" näitega on see paha lugu, et viidatud nimekiri Vikipeedias on pisut puudulik. Mina usaldan seda allikat: [2].
Sealt on näha, et eesti keelde tõlkijaid on olnud vähemalt kolm!
ÕS-i soovitus kasutada "väljaande" asemel "trükki" käibki ju nimelt õpikute kohta, mille mitme trüki tavapärasusele ma juba eespool viitasin. Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 16:24 (EEST)[vasta]
Jah, minu viga, seda raamatut on mitu korda eesti keelde tõlgitud. Aga sellegipoolest, kui ka eeldada, et teine tõlge on teine väljaanne, siis loetletutest kõik peale viimase on ju ikkagi trükid.
Minu arusaamise järgi on ÕSi soovitused tähenduspõhised (eelmises ÕSis see pisut selgem), mitte juhusliku kasutusnäite konteksti põhised. Ja ikkagi, millele tugined, kui teed vahet kirjastusprotsessi või trüki tavapärasuse järgi? Pikne 5. august 2014, kell 20:26 (EEST)
See konkreetne ÕS-i näide ("väljaanne" > "trükk") käib küll üsna üheselt õpikute kui tüüpiliste mitme trükiga raamatute kohta; seal kõrval on ju ka muid näiteid sõnaga "väljaanne" (no ei pea ju olema "Tartu ülikooli trükid" ega "Varraku kirjastuse trükil ilmunud raamat"!).
Millele tuginen? Sellele, et olen aastakümneid töötanud otseselt või kaudselt kirjastamisvaldkonnas ning püüan selle valdkonna mõisteid ja termineid kasutada nii, nagu neid selles valdkonnas üldtunnustatult kasutatakse. Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 20:49 (EEST)[vasta]
Muidugi on ka kasutusjuhte, kus on õige "väljaanne", nagu neis näidetes (st mitte trükitud partii tähendus). Aga kuidas siis sama "Dorian Gray portree", mida on korduvalt Tammsaare tõlkes välja antud, pole sama hästi tüüpiline mitmega trükiga raamat? Minu meelest tõlgendad sa ÕSi valesti ja mulle tundub endiselt, et enamikus kohtades, kus parandasid, poleks pidanud parandama. Pikne 5. august 2014, kell 21:52 (EEST)
Oletagem, et meil on Vikipeedias isikuartiklites mitte jaotis "Isiklikku", vaid "Lapsed". Siis ei hakkaks me ju seda jaotist erinevalt nimetama (et mõne jaoks "Pojad" ja mõne jaoks "Lapsed"). "Lapsed" on üldine kategooria ja seepärast sobib hästi sellise jaotise pealkirjaks, kus mainitakse nii poisse kui ka tüdrukuid. Samasugusel põhjusel sobib ka jaotise universaalseks pealkirjaks "Eestikeelsed väljaanded".
EKI keelenõu on veel mõnda aega suvepuhkusel, aga kui see jälle tööle hakkab, võin selle teema kohta sealt arvamust küsida. Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 22:38 (EEST)[vasta]
"Isiklikku" hõlmab küll neid teisi asju, aga kui kõik trükkideks nimetatav pole ühtlasi väljaanded, nii nagu ÕS mõista annab, siis pole see kuigi hea võrdlus. Pikne 6. august 2014, kell 01:12 (EEST)
Kirjuta siis midagi pealkirjade Väljaanne ja Trükk alla. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 21:15 (EEST)[vasta]

Kuidas sellega jääb? Minu meelest tuleks valdaval osal juhtudest siin "eestikeelsed väljaanne" millegi muu vastu parandada. Kui jutt on samast teosest, mida on korduvalt eesti keeles välja andut, siis tagasi "eestikeelseteks trükkideks". Kui tegu on sama teose erinevate (erineva tõlkija) tõlgetega ja mitte sama tõlke kordustrükkidega, siis ehk ka "eestikeelseteks tõlgeteks". Kui jutt on ühe autori teosest, siis võiks olla pigem lihtsalt "teosed eesti keeles". Minu keelevaistu järgi tõlketeoste puhul ei räägita "eestikeelsetest väljaannetest". Pikne 20. september 2014, kell 17:43 (EEST)

Vabandust, unustasin saadud vastused siia kleepida.

Palusin selle teema kohta kommentaari raamatuterminite asjatundjalt, Rahvusaamatukogus töötanud toimetajalt Ivi Piibelehelt (IP), kes on ka Eesti Rahvusraamatukogu väljaandel 1994. aastal ilmunud mitmekeelse sõnastiku "Kataloogitermineid : eesti-inglise-saksa-soome-vene" üks koostajaid (muide, sõnastiku on toimetanud selline korüfee nagu Rein Kull). Andsin talle teemaga tutvumiseks meie arutelu lingi.

IP kirjutas vastuseks 7.08.2014:
"Tore ja sisukas arutelu, mille olete maha pidanud.
Trükki sellises tähenduses, nagu oponent soovitab, pole tõesti õige kasutada (nagu näites toodud eestikeelne trükk). Eestikeelne väljaanne on terminina õige. Ka: eestikeelne trükis on õige öelda, kui on tegemist trükitud väljaandega."
IP täiendas oma vastust 11.08.2014:
""Kataloogiterminites" (1994) siis nii:
TRÜKK
1. trükiteose kõik eksemplarid, mis on trükitud sama laoga

ingl edition; sks Auflage; sm laitos, painos; vn izdanije

2. trükimenetlus (kõrg-, lame-, sügavtrükk jms)

printing; Druck; paino, painanta; petšatj

- juurdetrükk, lisatrükk - kordustrükk - reprint, taastrükk - äratrükk, separaat - ümbertrükk jms

VÄLJAANNE
Üldnimetus levitamiseks määratud teaviku kohta.
publikation; Ausgabe, Veröffentlichung; julkaisu; izdanije"
EKI keelenõust vastas Tuuli Rehemaa 12.08.2014 e-kirjaga:
"Väljaande ja trüki segadus võis saada alguse sellest, et vene keeles on nende kohta üks ja sama sõna: издание, mis tähendab nii väljaandmist tegevusena, trükki (nt kordustrükk: повторное издание), trükist, väljaannet kui ka tiraaži.
Küsimus on praegu minu meelest selles, mida Vikipeedia soovib raamatute artiklites kajastada, kas väljaandeid või trükke.
Hr Pikse jutt läheb minu arvates veidi rappa seal, kus ta ütleb, et "Minu keelevaistu järgi on "eestikeelne väljaanne" eeskätt algupäraselt eesti keeles (näiteks mõni eestikeelne ajaleht). Ja neis näidetes mis tõin, on ju sama tõlge välja antud mitu korda, mis sest, et erinevates kirjastustes." Minu keelevaistu järgi on ikka tõlge ka eestikeelne väljaanne: "Sinuhe" eestikeelsed väljaanded, palun väga."

Mina järeldan nende vastuste põhjal, et kuna "väljaanne" on laiem mõiste, siis on see kindlalt õige loomingulises tähenduses (raamat kui kirjanduslik loometeos). Trükitehnilises mõttes (raamat kui füüsiline tükikaup) tundub kitsam termin "trükk" asjakohasem. Ma arvan, et kultuuriajalooliselt on tähtsam loominguline aspekt (ehkki loomulikult austan ma ka meie trükitööstuse tehnilisi saavutusi). Aga võib-olla teeksime kiriku keset küla ja paneksime kõnealuse jaotise pealkirjaks hoopis lihtsalt "Teos eesti keeles"? Kas see sobiks? Teeksin selle siis läbivalt ise ära.
Muide, minu arvates on ka mõistetel "välja andma" ja "väljastama" loomingu/teoste kontekstis üsna oluline nüansivahe: kirjanik, tõlkija ja/või kirjastus annavad raamatuid välja, aga trükikojad väljastavad raamatuid. Mulle tundub, et eriti muusikaartiklites (singlite ja heliplaatidega seoses) on keegi teadmatusest just teistpidi ühtlustada püüdnud. Kuriuss (arutelu) 20. september 2014, kell 19:23 (EEST)[vasta]
Olgu peale, küllap siis ka tõlketeoste puhul võib rääkida väljaannetest. Aga mulle on nüüd segane, kas eespool ja viimati toodud vastustes räägitakse samadest näidetest. "Kataloogiterminite" sõnaseletused on suuresti samad, mille enne EKSSi järgi välja tõin. Kuidas siis näiteks siin pole tegu kahe trükiga ("trükiteose kõik eksemplarid, mis on trükitud sama laoga")?
Ja endiselt, kui "väljaanne" on laiem mõiste (st kõik trükid on ühtlasi ka väljaanded?), siis kuidas saab ikkagi ÕSis olla soovitus kirjutada teatud juhtudel "väljaande" asemel "trükk"? Kas keelenõust ei vastatud, mida nad ÕSis sellise soovitusega silmas peavad?
Ma olen päri konkreetse teose artiklis üldisema pealkirjaga "Teos eesti keeles", aga võib-olla pole siis mõtet uuesti parandada kui probleem on minu keelvaistus ja kui ka "väljaanne" on õige ehk tähendab enamvähem mida iganes (kõiki trükitud ja levitatavaid teavikuid). Samas võiks edaspidi siiski aktsepteerida ka seda, kui keegi kasutab konkreetsemat pealkirja "Eestikeelsed trükid", kui tegu on konkreetselt trükkide loeteluga, ja mis on samuti õige (eelnevast minu meelest ei tule välja, et see vale oleks). Pikne 20. september 2014, kell 20:39 (EEST)
Aitäh sõbraliku vastuse eest! Kuriuss (arutelu) 20. september 2014, kell 20:52 (EEST)[vasta]
Tuleks ikkagi veel selgitada, kas kõikjal sobis parandada. Praegu pole usutav, et "väljaanne" on laiem mõiste, kuna see on vastuolus ÕS-iga. Mis puutub keelenõu näitesse ""Sinuhe" eestikeelsed väljaanded", siis ka EKSS-is on sarnaseid näiteid, aga need näited puudutavad jällegi tähendusvarjundit, mida ÕS sõna "väljaanne" juures ei soovita.
Ja kas IP järgi ei sobi "eestikeelsed trükid" mõnes konkreetses näites või ei saagi selist asja nagu "eestikeelne trükk" olemas olla? Kui "trükiteose kõik eksemplarid, mis on trükitud sama laoga" on eestikeelsed, siis pole tegu eestikeelse trükiga? No ma ei tea.
Järele mõeldes, kui lähtuda sellest, et väljaanne on "üldnimetus levitamiseks määratud teaviku kohta", siis tundub see ikkagi ebamäärasena, kui saab öelda ka konkreetsemalt, kas tegu on tõlgete või trükkidega. Ka "Teos eesti keeles" oleks vist ikkagi ebamäärane, kui tegelikult pole juttu tõlkimiselt laiemalt, vaid on loetletud lihtsalt trükid. Pikne 20. september 2014, kell 23:09 (EEST)

Jah, tõsi, piirid on äärmiselt segased. Ei, ma ei usu, et IP välistab "eestikeelsed trükid" üleüldse; ma arvan, et ta vaatas sellel (siinsel arutlus-) lehel toodud näiteid ja ütles, mida tema arvates seal sobib kasutada. Ma arvan, et "Teos eesti keeles" on just piisava üldistusastmega, sest minu meelest pole mõtet selles jaotises vahet teha, millised on trükid või millised erinevad tõlked. Huviline saab autori ja pealkirja järgi ise ESTERist vajalikke lisaandmeid otsida. Aga ma toon veel ühe näite. Väidetavalt olevat Mihkel Raua "Musta pori näkku" trükitud kokku 35 000 eksemplari. Siin-seal ajakirjanduses on kirjutatud (tsiteeritud kirjastuse esindajat või autorit), et sellest tehti 4 (või 5) trükki, kusjuures 3 trükki tehti 2008. aastal ja 1 (või 2) trükk(i) 2009. aastal. ESTERis on on need trükid kirjas ainult ühe trükina ja aastaarvuga 2008; uue trükina on kirjas alles 2011. a trükk. Kes ja kuidas siis trükkide üle arvet peab, kui kirjastuse esindaja räägib 4 trükist, aga ametlikult (ESTERis) on see kirjas 1 trükina 2008. a, ehkki trükiti kahel aastal? Ma arvan, et siin tulebki mängu IP antud definitsiooni "ühes (trüki)laos trükkimise" asjaolu. Tehti üks trükiladu, trükiti esimene trükk, pandi ladu kõrvale. Hiljem tehti sama laoga veel 3 trükki, mis ajakirjandusest loetuna on justkui kordustrükid, aga kuna kasutati sama trükiladu, siis on need mitu trükki ametlikult üks trükk. (Ma tean, et tinalaos meil üldiselt enam raamatuid ei trükita, uue aja "trükiladu" on tänapäeval tunduvalt kergem kõrvale panna kui vanaaegseid mahukaid tinateksti täis raame.) No igatahes olen ma kogenud, et inimesed tõlgendavad mõistet "raamatu trükk" mitmeti. See on ka üks põhjus, miks ma sooviksin Vikipeedias trükkide loetlemisest ja loendamisest viimase võimaluseni hoiduda. Kuriuss (arutelu) 20. september 2014, kell 23:56 (EEST)[vasta]

Sanremo vs San Remo

Teadmiseks, et Sanremo on üks sõna, hoolimata sellest mida KNAB või ÕS väidab.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu25. august 2014, kell 18:55 (EEST)[vasta]

Kuriuss (arutelu) 25. august 2014, kell 19:08 (EEST)[vasta]

Ma kirjutasin sellel teemal Pällile enam kui pool aastat tagasi ja ta nõustus sellega, et Sanremo on üks sõna, aga muutused võtavad KNAB-is aega. Itaalia keeles on seda nime kogu aeg ühesõnalisena kirjutatud, välja arvatud Mussolini ajal. Ilmselt saad selle kohta piisavalt palju infi isegi inglisviki artikli Sanremo arutelulehelt. Aga mis ajal ja mille tõttu see eesti keelde vigasena jõudnud/jäänud on, jään vastuse võlgu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu25. august 2014, kell 19:19 (EEST)[vasta]
Aitäh eelteate eest, et selline muudatus tuleb! Tegelikult on just seal ingliskeelses artiklis kenasti kirjas, et "Sanremo or San Remo". Kui KNAB-is tehakse muudatus, eks siis hakkame ka eesti keeles kokku kirjutama. :) Kuriuss (arutelu) 25. august 2014, kell 19:45 (EEST)[vasta]

Eesti Keemia Selts vs Ameerika Filosoofiaselts

Oskad Sa öelda, miks me Eesti Keemia Seltsi lahku kirjutame, samal ajal kui Ameerika Filosoofiaseltsi kokku? Hirvelaid (arutelu) 7. september 2014, kell 09:12 (EEST)[vasta]

Sellega on keerulised lood. Üldiselt on selliste nimede/nimetuste kirjutamisel kaks lähtekohta: traditsioon (st kuidas on ajalooliselt varem kasutatud) ja eesti keele grammatika (arvestades sõnade omavahelisi seoseid).
  • Eesti seltside puhul me saame üldiselt välja selgitada, millise nimega see on registreeritud. Isegi kui see variant on grammatiliselt vale, tuleb artikli alguses ära näidata ametlik variant. Tagapool võib mainida seltsi nime üldnimelisena, et saaks kasutada grammatiliselt õiget kirjaviisi.
  • Välismaiste seltside puhul tuleks välja selgitada, kas meil on olemas vastava nime n-ö ametlikult kinnitatud/heakskiidetud tõlge. (Näiteks nii mõnegi Euroopa Liidu institutsiooni tõlgitud nimi on esinenud mõnes tõlgitud direktiivis või muus õigusaktis, sel juhul pole tavaliselt mõttekas tekitada uut nimevarianti, sest enamasti loetakse õigusaktides kasutatud nimekuju ka ametlikuks.)
  • Laiemas plaanis (näiteks välismaiste seltside nimede/nimetuste tõlkimisel) aga peaks lähtuma nimes/nimetuses sisalduvate sõnade omavahelistest seostest ja eesti keele grammatikast. Näiteks ametlikus nimes "Eesti Terminoloogia Ühing" on kõik sõnad lahku kirjutatud seepärast, et see ühing tegeleb eesti(keelse) terminoloogiaga (sõna "Eesti" kuulub sõna "terminoloogia", mitte sõna "ühing" juurde). Kui aga poleks tahetud rõhutada "eesti(keelset) terminoloogiat", vaid seda, et see on näiteks mõne globaalsema katusorganisatsiooni Eestis asuv rahvuslik (all)organisatsioon, siis oleks õigem kirjutada nii: "Eesti terminoloogiaühing". NB! Sõna "terminoloogiaühing" kirjutatakse igal juhul kokku (ja väikse tähega) siis, kui sõna "Eesti" sealt eest ära jätta.
  • Kui välismaiste asutuste ja organisatsioonide nimedel pole ametlikku eestikeelset tõlget veel olemas, siis Vikipeedia jaoks n-ö jooksu pealt sõnasõnalise PÄRISNIMELISE tõlke meisterdamisega oleksin ma eriti ettevaatlik, sest eesti keeles on nimede/nimetuste tõlkimiseks omad reeglid ja keelesoovitused, mida kõik Vikipeedia autorid ei pruugi tunda. (Näiteks venekeelne "tehniline ülikool" on heas eesti keeles "tehnikaülikool" jne.) Seega pigem eelistan tõlkida selliseid nimesid/nimetusi ÜLDNIMELISENA ja lisada sulgudes võõrkeelse nime/nimetuse – nii on eksimisvõimalus väiksem ja kui aja jooksul tekib ametlik tõlge, saab selle täpsustuse ju operatiivselt Vikipeediasse lisada.

Kuriuss (arutelu) 7. september 2014, kell 12:21 (EEST)[vasta]

Tagasi keemiaseltsi juurde. Kas me kirjutame Eesti Keemia Seltsi lahku sellepärast, et rõhutada, et see on selts, kes tegeleb Eesti keemiaga (sõna "Eesti" kuulub sel juhul sõna "keemia", mitte sõna "selts" juurde) või traditsiooni tõttu (st ajalooliselt kasutati juba enne sõda nii)? 7. september 2014, kell 12:56 (EEST)
Kahjuks ma ei ole selle konkreetse seltsi asjade ja ajalooga kursis, võimalikud on mõlemad variandid. Vikipeedia artiklist näen, et algul registreeriti see selts Eesti Keemikute Seltsina. Arvatavasti sooviti ka hiljem toonitada meie keemikute rolli keemiaga tegelemisel ja küllap ka selleteemalises teadustöös (n-ö Eestis viljeldav keemiaalane tegevus).
Näen, et Eesti Keemia Selts on olnud registreeritud mittetulundusühinguna alates 11.05.1999 äriregistris (hiljem küll sealt kustutatud). Äriregister on minu arvates nime ametlikkuse kontrollimiseks piisavalt usaldusväärne allikas.

Kuriuss (arutelu) 7. september 2014, kell 13:31 (EEST)[vasta]

Arusaadav, mõlemad põhjused on võimalikud.
Nüüd APSist. Minu arvates Ameerika Filosoofiaseltsi või Ameerika Füüsikaseltsi (APS) kohta n-ö ametlikult kinnitatud/heakskiidetud tõlkeid ei ole. Euroopa Liiduga neil ka asja ei ole. Ainuke lootus, et EKI võiks vastava andmebaasi teha. Aga pole teada, kas nad selliseid plaane üldse peavad.
Nii et Sa pelgaksid praegust Ameerika Filosoofiaseltsi pealkirja? Oleksid eelistanud Ameerika filosoofiaselts? Hirvelaid (arutelu) 7. september 2014, kell 13:52 (EEST)[vasta]

Ei. :) Sest sellega tuleb paraku mängu uus asjaolu: Ameerika on nii suur maa, et seal võib tegutseda sadu filosoofiaseltse (üldnimelisena on kõik Ameerikas filosoofiavaldkonnas tegutsevad seltsid Ameerika filosoofiaseltsid). Aga ma saan aru nii, et kuna esimesena kasutas nime "American Philosophical Society" 1743 Pennsylvanias tegutsenud selts, siis ametlikult saab pärisnime "American Philosophical Society" kanda ainult see konkreetne selts (või tema õigusjärglane). Nii et siin peaks riski võtma ja kasutama pärisnimelist tõlget. Kasutaksin nimekuju "Ameerika Filosoofiaselts" (nagu Vikipeedias praegu ongi). :) (Muide, sarnane päris- ja üldnimedilemma on Eestis näiteks ühe teatriga: Eesti Draamateatreid on meil ainult üks, aga Eesti draamateatreid on rohkem.) Kuriuss (arutelu) 7. september 2014, kell 14:19 (EEST)[vasta]

Nüüd sain jupp maad targemaks. Aitäh põhjalike kommentaaride eest! Hirvelaid (arutelu) 7. september 2014, kell 14:29 (EEST)[vasta]
Aitäh asjalike küsimuste eest! Paljude asutuste ja organisatsioonide (eestikeelsed originaal-)nimed vajaksid süsteemset ühtlustamist ja keelelist korrastamist, aga ega seda jõuga teha ei saa. Kuriuss (arutelu) 7. september 2014, kell 14:39 (EEST)[vasta]

Millede/kellede vs mille/kelle

Meil on aruteludest mitu korda läbi käinud, et õiget õigeks parandama ei peaks. Näiteks "millede" on ÕSi järgi lubatud, või siis suurtähtlühendeid võib käänata ka ilma sidekriipsuta. Selliste asjade parandamine on mõistetav ehk siis, kui artikli piires on tarvis keelekasutust stiililiselt ühtlustada. Pikne 21. september 2014, kell 23:04 (EEST)

Pean siinkohal mainima, et vähemalt minu jaoks on suurtähtlühendi ilma sidekriipsuta käänamine täiesti üheselt kirjaviga ja sellised käänamised tuleb ära parandada (hoolimata sellest, et praegusel ajal on teisiti ka lubatud, siis minu jaoks on see keelatud). Ja teine asi veel, et siin ei saa rääkida stiilist ühe artikli sees, vaid tuleb ikka püüelda sinnapoole, et kogu Vikipeedia oleks ühes stiilis. Aga see on kõik tunduvalt pikem jutt, mida kirjavahetusega paika panna on võimatu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu22. september 2014, kell 01:15 (EEST)[vasta]
Minu meelest on see üks vaieldamatu nõue, et õiget õigeks ei parandata. Mõni asi on tõesti stiililiselt väga halb ja mõnda asja ei saa ma ka ise parandamata jätta, aga üldiselt võidaksegi nii jääda edasi-tagasi "parandama". Mingit ühtset stiili pole küll võimalik kuidagi saavutada, igaüks kirjutab omamoodi ja kirjaoskajate inimeste puhul peakski neil laskma seda teha. Muidu tuleb lihtsalt tüli. --Epp 22. september 2014, kell 01:28 (EEST)[vasta]

ÕS näitab, et teoreetiliselt saab vormid "millede" ja "kellede" moodustada, aga ÕS ei ütle, et neid peaks teatmeteostes kasutama. EKI keelenõu: "Kumb on õige: „osalised, kellega ta vestles” või „osalised, kelledega ta vestles”? – Õige on osalised, kellega .. Kas on õige „uurimused, millele ta viitas” või „uurimused, milledele ta viitas”? – Õige on uurimused, millele .. Siduvad asesõnad kes ja mis jäävad harilikult ainsusesse ka siis, kui nimisõna(fraas), millele nad viitavad, on vormilt või sisult mitmuses. Vt Mati Erelti artikkel „Relatiivlause” (http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/relatiivlause.html)."


Keeletoimetamise üks põhimõtteid on, et teostes valitakse mitme lubatud süsteemi korral üks süsteem (nt punktiga või punktita lühendamine, suurtähtlühendite käändelõpu lisamine sidekriipsuga või ilma jne). Ma olen varem keeletoimetajana osalenud kahe eestikeelse entsüklopeedia tegemises nii artiklite autori kui ka toimetajana, aga ju siis pole sealt saadud kogemustega Vikipeedias midagi peale hakata. Aitäh, Epp! Kuriuss (arutelu) 22. september 2014, kell 01:55 (EEST)[vasta]

Aitäh ka Sulle, Ahsoous! Jagan täiesti Su arvamust: "Ja teine asi veel, et siin ei saa rääkida stiilist ühe artikli sees, vaid tuleb ikka püüelda sinnapoole, et kogu Vikipeedia oleks ühes stiilis. Aga see on kõik tunduvalt pikem jutt, mida kirjavahetusega paika panna on võimatu." Kuriuss (arutelu) 22. september 2014, kell 02:14 (EEST)[vasta]

"Millede" ja "kellede" parandan ka mina muide alati ära, aga näiteid on teisigi. Selles ongi asi, et Vikipeedias võib igaüks asju muuta, ja mingi kokkulepe peab olema, et ei hakataks lõpmatuseni edasi-tagasi muutma. Muuseumid ja staadionid on hea näide solgutamisest ja ikka leidub keegi, kes tuleb ja muudab jälle. Kuidagi pole ju võimalik sundida inimesi mingis ettenähtud stiilis kirjutama ja pole mõeldav, et üks inimene pidevalt kõigil sabas käib. Tihti on see ka maitseasi. Mulle ka ei meeldi paljud lõdvemaks lastud nõuded, aga sellegipoolest arvan, et mul pole õigupoolest õigust neid oma maitse järgi muuta. Keegi ei saa teistele oma stiili peale suruda, midagi pole teha. Kõigil on siin võrdsed õigused, sõltumata ametist. Paika panna saab asju ainult kokkulepetega ja nende saavutamine on enamasti lootusetu. Pole mõtet isiklikult võtta. --Epp 22. september 2014, kell 02:33 (EEST)[vasta]
Tere!
Kas ma saan õieti aru: kõik võivad Vikipeedias kõike kirjutada ja kõik võivad kõike parandada siis järelikult ka kasutaja Kuriuss võib kõiki artikleid parandada ja me peaksime hoiduma - ka temale - eritingimuste loomisest ja/või nõudmistest. Olen üsna mõnda aega jälginud tema parendusi/muudatusi aga ma ei ole märganud, et ta oleks püüdnud kellegi kirjutisi muuta, mind Kuriussi tegevus Vikipeedias ei sega, pigem tervitan Kuriussi, nii kuis tema jaksab artiklites liikuda püüan ka mina enda poolt komplekteeritud artiklid taas üle käia, komplekteerimise hetkel/ajal/ajel kipun tegelikkuses olema juba järgmise ja järgmise artikli juures ning seetõttu võib Vikipeedia lugeja ka näpukaid näha...
Mariina 22. september 2014, kell 07:54 (EEST) alias Простота
Need lõdvemaks lastud reeglid on mõeldud üldiselt nagu suuremate rahvamasside jaoks, aga mitte keegi ei saa keelata meil siin kehtestamast rangemaid reegleid. Iseasi, et oleks hea need kuskil fikseerida ehk siis oma Manual of style tekitada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu22. september 2014, kell 11:04 (EEST)[vasta]
Nojah, sellest on ka üldises arutelus juttu olnud, et ideaalis võiks kogu Vikipeedias olla ühtne stiil, aga kuniks kokkulepet ei ole, pole põhjust parandada. Me ilmselt ka ei lepi sellistes asjades kokku. Ühe artikli piires samas on ebaühtlane stiil nii häiriv, et seda on raske ühtlustamata jätta. Ka inglise vikis muide ühtlustatakse siitli üldiselt ühe artikli piires.
Olgu, küllap siis võib üldiselt eelistadada vormi "mille/kelle" ka mitmuses. Ainult et, kui mitmuse vormiga on teadlikult soovitud kahemõttelisusest hoiduda, siis minu meelest ikkagi pole põhjust parandada. Suurtähtlühendite käänamist sidekriipsuga saab eelistada, kui näiteks muidu jääks kõrvuti suur "I" ja väike "l", aga muidu jällegi pole põhjust parandada.
Kahtlen, kas need kaks asja, mille siin näiteks tõin, kunagi keelereeglite järgi vigased on olnud. Pikne 22. september 2014, kell 13:46 (EEST)

Minu meelest me peame lubama ka stiili parandada, kuigi see nõuab subjektiivseid otsuseid: muidu me ei saavuta head keelt. Trükiväljaannetes ju parandatakse stiili. Koolikirjanditeski võetakse halva stiili eest hinne alla. Peale selle, juhtudel, kus on lubatud teha mitut moodi, oleks hea milleski kokku leppida. Arvan, et nendes asjades ei ole põhimõttelisi lahkarvamusi, vaid lihtsalt isiklikud eelistused. Andres (arutelu) 22. september 2014, kell 14:02 (EEST)[vasta]

Näiteks pole siiamaani keegi nõudnud punktiga lühendamist (tegelikult küll ÕS otsesõnu soovitab punktita lühendamist). Andres (arutelu) 22. september 2014, kell 14:05 (EEST)[vasta]

ÕS vist üleüldse lühendamist ei puuduta mujal, kui oma lühendivalikus. Aga siin küll saan mina küll aru risti vastupidi. Öeldakse, et üldtuntud lühendite puhul võib punkti ära jätta. Aga see nagu tähendaks, et otseselt soovitav on siiski punktiga lühendamine. Seejuures, näiteks tsitaatlaenude puhul on õigekiri nii nagu originaalkeeles, mis tundub, et tähendaks nagu automaatselt, et näiteks lühendite vs. või Jr. lõpus on punkt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu22. september 2014, kell 19:55 (EEST)[vasta]
Kui vaadata ainult ÕS-i, siis ei saa keelekorraldajate seisukoht päris selgeks. Keelekorraldajad ei kirjuta enam midagi ette, vaid ainult soovitavad, ja nendest soovitustest tulekski lähtuda. Keelekorraldajad eelistavad punkti ärajätmist, välja arvatud mõned lühendid, mille puhul see tekitaks segadust, ja tsitaatlühendid, milles on punkt. Andres (arutelu) 5. oktoober 2014, kell 09:34 (EEST)[vasta]
Kui saab heal ja halval stiilil vahet teha, siis jah peaks parandama. Ma pean silmas rohkem neid juhte, kus seda vahet pole, mõlemat moodi on õige ja teadlikult kirjutatakse erinevalt. Ma olen päri mõttega, et sellisel juhul ei peaks kirjutajatele läbivalt üht võimalikku stiili peale suruma (meil pole selleks autoriteeti). Kuigi ühe artikli piires tuleks siiski püüda kokku leppida. Pikne 22. september 2014, kell 14:29 (EEST)

Tiitleid ei omistata, vaid antakse (vt ÕS ja EKI keelenõu)

Ei nõustu kohe kuidagi. Tiitleid just nimelt omistatakse ja neid ei ole võimalik niisamuti anda ega saada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu5. oktoober 2014, kell 03:44 (EEST)[vasta]


ÕS: "omistama <27> kellelegi midagi omaks v kuuluvaks pidama; ei soovita tähenduses: andma, määrama. Tulele on omistatud maagilist mõju. Kunstnikule ekslikult omistatud teos. Õpetaja omistas Juku pahateo Mikule. Ei omista sellele tähtsust ei pea seda tähtsaks. Tähelepanu {omistama} → pöörama, osutama, keskendama. Auhinda, autasu, tiitlit, teaduskraadi, kutset, privileegi {omistama} → andma".

EKI keelenõu: "Kas president omistab või annetab teenetemärgi? – President annab teenetemärgi. Sõnal annetab võib küll olla pisut vanamoeline varjund, kuid samal ajal annab ta edasi ka midagi Eesti riigi kestvusest ning sobib sellisena hästi. Sõna omistab on täiesti väär. Sõna omistama tähendab 'kellelegi midagi omaks või kuuluvaks pidama', nt Suures pahameeles omistab naine mehele kõik halvad iseloomujooned, mis tal parajasti meelde tulevad.

Kas on õige „talle omistati tänukiri”? – Ei ole, talle anti tänukiri." Kuriuss (arutelu) 5. oktoober 2014, kell 04:02 (EEST)[vasta]

Tänukiri võidakse tõesti anda, orden ka. Kuid aunimetus siiski omistatakse ning selle kohta antakse välja vastav paber. Eks rüütliks ka lüüakse ja mitte ei anta rüütlitiitlit. Siin on tiitlite ja aunimetuste puhul nüansivahe, aga seda on suht raske seletada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu5. oktoober 2014, kell 04:09 (EEST)[vasta]

Mul on natuke raske Sinuga nõustuda, sest mulle on kõik eesti keele õpetajad/õppejõud õpetanud, et tiitlite ja nimetuste "omistamine" on halva maiguga tegevus, umbes nagu soovimatu sildi külgekleepimine, kellelegi halvustava hüüdnime panemine vms. Mu meelest ÕS ja EKI keelenõu kinnitavad, et mu õpetajad on õigesti õpetanud ja mina õigesti õppinud. Võib-olla Sa proovid sellega leppida, mida ÕS väidab ja keelenõu selgitab? Ka mul on ÕS-i sõnade seas üsna mitu sellist sõna, mille tähendusega on mul (olnud) väga raske leppida. Aga kui ma olen uurima hakanud, kas tõesti leidub inimesi, kes neid sõnu just sellises tähenduses teavad ja kasutavad, siis ongi leidunud.

  • PS. "Rüütliks löömisega" olen väga nõus, aga selle toiminguga antaksegi löödavale rüütli tiitel. :)

Kuriuss (arutelu) 5. oktoober 2014, kell 04:25 (EEST)[vasta]

Jah, Ahsoous, keelekorraldajad möönavad, et inimesed kasutavad sõna "omistama" nendes tähendustes, kuid on niisuguse kasutamise vastu.

Kas Sul on mõni tõend selle kohta, et aunimetusi ja tiitleid erinevalt muudest autasudest just omistatakse? Võib-olla on see Sinu eksiarvamus. Andres (arutelu) 5. oktoober 2014, kell 09:40 (EEST)[vasta]

Tõepoolest, kui kellelegi tiitel või autasu omistati, siis arvati ekslikult, et ta on selle saanud, kuigi tegelikult ei olnud. Kõige lihtsam on kirjutada, et X pälvis autasu, siis on selge, et ta selle tõesti sai ja oli ka ära teeninud. --193.40.13.163 18. jaanuar 2016, kell 15:28 (EET)[vasta]

Ma arvan, et Vikipeedia peaks hoiduma hinnangute andmisest. "Pälvima" tähendab "ära teenima" – vahel sobib see hästi, aga vahel on neutraalsem sedastada, et keegi sai autasu/aunimetuse või kellelegi anti autasu/aunimetus. Kuriuss 18. jaanuar 2016, kell 15:38 (EET)
Kas ei või mitte ka nii olla, et pälvis küll, aga ikkagi ei saanud? Andres (arutelu) 19. jaanuar 2016, kell 07:56 (EET)[vasta]
Kuidas sellele küsimusele vastama peaks? "Jah, ei või mitte ka nii olla" või "Ei, ei või mitte ka nii olla"? --2001:7D0:87DA:5401:1CDE:2998:7379:35F3 19. jaanuar 2016, kell 12:06 (EET)[vasta]
Jah, Andres, võib ka nii olla. Kuriuss 19. jaanuar 2016, kell 12:29 (EET)

Keegi on aasta ema ja keegi aasta isa

EKI keelenõu:

  • Aunimetused kirjutatakse väikese algustähega nagu ametinimetusedki.
  • Küsituimad on olnud aasta-sõnaga tiitlid, nt aasta õpetaja, aasta õpilane, aasta õppija, aasta koolitaja, aasta vilistlane, aasta naine, aasta ema, aasta isa, aasta põllumees. Aunimetusi antakse peale inimeste muulegi, nt aasta tegu, aasta auto, aasta muuseum, aasta ehitis, aasta küla.
  • Nimetusele võib järgneda aastaarv, nt aasta ajakirjanik 2008, maksumaksja sõber 2007 (või pealkirjana „Maksumaksja sõber 2007“). Kõige kergem on muu lausega siduda niisugust fraasi, kus täiendid on põhisõna ees, nt 2007. a maksumaksja sõber.

Peedi, Kapsa ja Redise tänava ristmik; aadressis pole t-d ega tn-i vaja

Kuna tänava- ja muude kohaartiklite autoritel paistab olevat palju eriarvamusi, siis tutvustan siin EKI keelenõu asjakohaseid nõuandeid. Võib-olla on kellelgi sellest veidi abi.

  • „Aadressis on tänava lühend tn liigne (Munga 6), aga maantee lühendit mnt on vaja (Riia mnt 4).“
  • „Kirjutage Vabaduse ja Jüri tänaval, mitte „tänavatel”.“
  • „Kohtusid Eesti ja Portugali president

Eesti president ja Portugali president on rindühend, kus kordub põhi, st sõna president. Kui loobume ühest presidendi-sõnast, ei lähe teine mitmusesse, vaid jääb ainsusesse: Eesti ja Portugali president. Mõistmisraskusi ainsus ei tekita, sest aitavad eelteadmised: igal riigil on üks riigipea.

Aga, kohtusid Portugal ja Eesti president (nt lennuki maandumisel) ;-)
(preili) Kirsi, (proua) Kreegi ja Ploomi tänav olid sügise tulekuks valmis... – Pietadè (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 19:50 (EEST)[vasta]

Korduva ainsusliku põhja ärajätmine ei muuda alles jäävat põhja mitmuslikuks.

Nii soovitame kirjutada Eesti, Läti ja Leedu peaminister (mitte „peaministrid“), Järva ja Harju maavanem (mitte „maavanemad“), Rakvere ja Tamsalu vald (mitte „vallad“), Kirsi, Kreegi ja Ploomi tänav (mitte „tänavad“), Oa ja Herne tänava vahel (mitte „tänavate“).

Kui niisugune väljajätteline rindühend on lauses alus, on öeldis mitmuses, nt Järva ja Harju maavanem loodavad, et .. Kohtusid Eesti ja Portugali president. Kirsi, Kreegi ja Ploomi tänav olid sügise tulekuks valmis.“ Kuriuss (arutelu) 7. oktoober 2014, kell 19:43 (EEST)[vasta]

Nii soovitame kirjutada (...), Rakvere ja Tamsalu vald (mitte „vallad“). Sellega nüüd nõus olla ei saa, kuna erinevalt presidentidest pole lause ühetähenduslik. Rakvere linna ei kasutata üldjuhul järelliitega linn, seega näiteks lauset Rakvere ja Haljala vald otsustasid koos lund koristama hakata võiks siis lugeda a: Rakvere linn ja Haljala vald otsustasid ühise lumekoristusprojekti kasuks või siis b: Rakvere vald ja Haljala vald otsustasid efektiivsema lumekoristuse nimel lumekoristusmasinad koos tegutsema panna. - Melilac (arutelu) 19. jaanuar 2016, kell 12:35 (EET)[vasta]
Aga, armas Melilac, palun ütle mõni meie vald, mille nimes on kaks kohanime koos sidesõnaga "ja". Mul ei tule ühtki sellist meelde ja arvan, et nendega ei tohiks segadust tekkida. Kuriuss 19. jaanuar 2016, kell 12:40 (EET)
Segadus tekib mitte valla nimest, vaid sellest, et Keila, Rakvere, Saue, Paide, Viljandi, Võru, Tartu, Jõgeva, Põltsamaa ja Jõhvi puhul on olemas samal tasemel omavalitsused vald ja linn. Ajalooliselt on neid veel rohkemgi olnud. Ja kui tekstis on sõna Tartu, mõtleb terve hulk inimesi Tartu linnale, mitte variandile, et tegu võiks olla Tartu vallaga. Just nimelt linna puhul jäetakse üldjuhul seletav liide ära (armas Kuriuss, tutvustaksid ehk mulle mõnd inimest, kes kasutaks kõnes sellist väljendit: "Ma lähen homme Tartu linna", mitte väljendit "Ma lähen homme Tartusse"). Seega peaks täpsustamine, et sa pead silmas just nimelt Tartu valda, olema elementaarne, kuna just nimelt kasutusviis Rakvere ja Tamsalu vald tekitab segadust. - Melilac (arutelu) 19. jaanuar 2016, kell 20:31 (EET)[vasta]
Väike näide Vikipeediast, demonstreerimaks, et mul on õigus. Meie artikkel Keila räägib Keila linnast, mitte ei ole ümbersuunamisartikkel linnale, külale ja vallale. - Melilac (arutelu) 19. jaanuar 2016, kell 20:40 (EET)[vasta]
Kui loetelus on eri liiki omavalitsusi (nt linnad ja vallad), siis tuleb muidugi jälgida, et ei saaks segadust tekkida. Olen isegi selliseid eksitavaid lauseid ümber sõnastanud. Aga kui on üht liiki omavalitsused (nt vallad), siis keeleliselt on parem kordusi vältida. Kuriuss 19. jaanuar 2016, kell 21:04 (EET)
Mainin, et entsüklopeediates (sama nt teadustöödes) pole põhjust aluse kordusi karta. Tekst läheb küll puisemaks, ent on seetõttu ühemõttelisem, täpsem ja seda entsüklopeedia taotlebki--Estopedist1 (arutelu) 20. jaanuar 2016, kell 11:06 (EET)[vasta]

laevakompanii ja kruis

Ei ole mõtet laevakompaniid laevandusettevõtteks parandada. Nt kontsern Tallink on ka kõike muud, aga oluline pole mitte see, et see on äriregistris registreeritud ettevõte, vaid et see on reeder. Varasem kompromiss on siin, et laevafirma ei sobi, aga laevakompanii sobib - see on rahvusvaheline tava reederi nimetamiseks.

Kruis ei ole viga. Selle kohta on merekeele nõukoja otsus, kuid trükitehnilistel põhjustel see sõnavorm ÕSi praegusesse väljaandesse ei jõudnud. Ssgreporter (arutelu) 15. oktoober 2014, kell 01:05 (EEST)[vasta]

Aitäh! Leidsin MEREKEELE NÕUKOJA koosoleku teokirja nr 81 kuupäevaga 14.05.2013, kust selgub, et sõna "kruis" on merekeele nõukojas ka juba varem arutatud. Uus ÕS ilmus 2013. aasta lõpus, ajaliselt oleks see sõna pidanud uude ÕS-i jõudma, kuid seal seda pole. Samas oli see ÕS-is 2006 mittesoovitatavana veel sees, nii et jääb mulje, et uuest ÕS-ist on see sõna siiski teadlikult välja võetud. Kuna teie aga teate, et tegu oli "trükitehniliste põhjustega", siis saadan ÕS-i koostajatele selle kohta küsimuse ja palun neil asja täpsustada. Teema tundub olevat huvitav, aitäh selle püstitamise eest! Kuriuss (arutelu) 15. oktoober 2014, kell 01:56 (EEST)[vasta]
ÕSi koostajad on juba 1990ndatest peale pakkunud ristlust ja tauninud nii merematket kui ka kruisi ja kruiisi, pidades neid mittevajalikeks. Merekeele nõukoda saatis EKIle nimetatud teokirja väljavõtte, aga raamat oli ilmselt juba küljendatud. Seepeale tekitati kruiisist märksõnaartikkel ja arvestati veel üht ettepanekut, mis mahtus olemasolevale reale, aga kruisi jaoks eraldi rida nähtavasti enam juurde teha ei saanud. Käesoleval hooajal tegeleb merekeele nõukoda ÕSi merendusalaste märksõnade täpsustamisega vastavalt kokkuleppele, et ÕS 2018 arvestab neid ettepanekuid. Ühe üksiksõna kohta ilmselt praegu veel seisukohta ei ole, sest merekeele nõukojalt tuleb merendusterminite muutmis- ja täpsustamisettepanekuid ÕSi tegijate jaoks lehekülgede kaupa. Praegusel juhul pean seda maitseküsimuseks sedavõrd, et seal, kus see sõna on ühe i-ga, ei näe ma tarvidust teist i-d juurde kirjutada. Häälduslikult oli sõna eestikeelseks muganenud ehk kõnes järgsilbirõhu kaotanud juba 1990ndail. Ssgreporter (arutelu) 16. oktoober 2014, kell 02:05 (EEST)[vasta]
Need, kes ei tea, kuidas hääldatakse, hääldavad nii, nagu kirjutatakse. Ju siis ÕS-i tegijatele see hääldus ka ei meeldinud. Andres (arutelu) 16. oktoober 2014, kell 10:24 (EEST)[vasta]
"Tavainimestele" ei saa küll pahaks panna, kui nad hääldavad "kruiisi" pika i-ga, sest "kruiis" pole tsitaatsõna, vaid on eesti keelde mugandatud sõna. Kuna praegu on ÕS-is märksõna "kruiis" sees, aga "kruisi" mitte, siis ÕS-i kui kirjakeele normi aluse seisukohalt on praeguses kirjakeeles õige "kruiis". Oma kitsama ringi erialastes väljaannetes võivad merendusspetsialistid loomulikult kasutada täpselt selliseid sõnu ja kirjapilti nagu ise soovivad, aga Vikipeedia on kõige laiemale avalikkusele mõeldud üldotstarbeline entsüklopeedia, kus peaks kasutama kirjakeelt.
Mulle näiteks ka ei meeldi ÕS-i soovitatud "ristlus" (algusest peale tuleb mul seda sõna kuuldes meelde kirjapildilt sarnane "ristleja (Aurora)". Aga ma ei näe ka põhjust, miks peaks kord juba mugandatud sõna "kruiis" nüüd lühikese i-ga hakkama hääldama. Meil on ju ka sellised mugandatud sõnad nagu "aktsiis", "aniis", "antifriis", "aviis", "deviis", "diviis", "eskiis", "frantsiis", "karniis", "kirgiis", "lendliis", "markiis", "poliis", "striptiis", "türkiis" jne, kus pearõhk pole esimesel silbil. Ma ei saa küll nõus olla nendega, kes ütlevad, et sõnas "kruiis" on pikk i vale hääldus ja et kõnes on see lühenenud juba 1990ndail. Ilmselt leidub inimesi, kelle kõnes see on lühenenud, aga tõenäoliselt kaugeltki mitte kõigi ega eestikeelse enamiku kõnes. (Üks teatud poliitik on küll viimasel aastakümnel propageerinud oma hääldusega eeskuju andes kolme- ja enamasilbiliste võõrsõnade põhirõhu toomist kolmandalt või viiendalt esimesele silbile, aga homme võib välja ilmuda uus arvamusliider hoopis teistsuguste ettepanekutega – kas siis peaks hakkama uisapäisa kohe kirjakeelt ümber tegema?)
Kindlasti ei taha ma selle jutuga pisendada merekeele nõukoja tohutut panust eesti keelde uute oskussõnade toomisel ja meresõnastike koostamisel. Minu teada on see nõukoda üks viljakamaid ja üldiselt süsteemse lähenemisega terminikomisjone, imetlen ja austan selle tegevust. Aga ka kõige vingemad tegijad ei mune ainult kuldmune. Kui tekib arutelu ja tagasiside, ju siis tehakse asja, mis läheb paljudele korda.

Kuriuss (arutelu) 16. oktoober 2014, kell 14:14 (EEST)[vasta]

Olen selle kruisi üle mingis varasemas arutelus juba vaielnud ega pea seda väga tähtsaks. "Ristlus" on ÕSis paraku tähendustega üle koormatud, merendusringkond aga ei lepi sellega, et ÕS soovitab "ristlejaks" nimetada ka kruisituristi. Juba vist 1993. aastast on seadustes omasõna merematke - matke pärineb ÕS 79st -, aga see sõna on nüüdseks reserveeritud sõjandusele "matkimise" tähenduses. Merematke tarvitus jäi piiratuks seetõttu, et see on liitsõna, vrd merematkelaevakai või kruisikai.Ssgreporter (arutelu) 17. oktoober 2014, kell 00:27 (EEST)[vasta]
Aitäh ka selle selgituse eest! Kuid leppigem siis seni "kruiisiga"? Kuriuss (arutelu) 17. oktoober 2014, kell 00:45 (EEST)[vasta]

Sporditulemuste märkimine

Ma küll ei tea miks see nii on, aga eestikeelses kergejõustikustatistikas kasutatakse meetrite ja sentimeetrite eraldajana valdavalt siiski punkti.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu21. oktoober 2014, kell 23:09 (EEST)[vasta]

Alustuseks ütlen, et meil siin on paljudes spordiartiklites see probleem, et enamasti on kõik arvulised tulemused ilma ühikuta. Aga Vikipeedia artiklid pole siiski võistlusprotokollid – jutustavas tekstis peaksid ühikud kindlasti esitatud olema, tabelites võiks vast ka ilma olla.
1. Aegade märkimise kohta on "Eesti keele käsiraamatus" kirjas nii:
"Kellaaja ja ajavahemiku kirjutamisel eraldatakse tunnid, minutid ja sekundid üksteisest punktiga, kümnendiksekundid komaga:
kell 19.30
algab 8.00 ja lõpeb 9.15
6.18.24 (6 t 18 min 24 s)
2.36,15 (2 min 36,15 s)."
2. Pikkusmõõduga on asi kahtlasem, sest esialgu on Sul vist õigus :) :
"Punkt pannakse: /.../ tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemustes ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks (kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16)."
Mulle siiski tundub, et olen selle teema kohta veel mingeid nõuandeid lugenud, aga praegu kohe neid ei leia.
Aitäh, Ahsoous, tähelepanu juhtimise eest! :) Kuriuss (arutelu) 21. oktoober 2014, kell 23:42 (EEST)[vasta]
Selle artikli lõpus on natuke rohkem selgitatud. Mõeldakse, et punktiga on eraldatud eri ühikutega arvud ja sellepärast ei peaks ühikut kirjutama. Pikne 25. oktoober 2014, kell 10:26 (EEST)

Teksti ökonoomsus

Mille poolest on 1. jaanuarist 1990 parem kui 1. jaanuarist 1990. aastal või eriti oktoobrist 1917 parem kui 1917. aasta oktoobrist? Mulle pole keelenõu materalidest silma jäänud, et pikemaid variante taunitaks. 1917. aasta oktoobrist tundub isegi loomulikum. Pikne 25. oktoober 2014, kell 10:26 (EEST)

Igas žanris kirjatööl on teatud stiilinõuded. EKI keelenõu pole käsitlenud spetsiaalselt teatmeteoste stiiliküsimusi, aga on aeg-ajalt maininud sõnavara stiilivaliku olulisust. Kuid teatmeteostes on väga oluline järgida nii lauseehituse üldgrammatilisi kui ka žanrispetsiifilisi nõudeid. Igasuguste tekstide hea stiili üldgrammatiliste elementaarnõuete hulka kuulub tarbetute korduste vältimine. Teatmeteoste stiilis lisandub sellele teksti ökonoomsuse põhimõte – kuna iga vähegi koolis käinud inimene saab aru, et neljakohaline aastaarv (päeva tähistava arvu ja) kuu nimetuse kõrval tähendab tavaliselt aastat, loetakse seal sõna "aasta" kordamine teatmeteose stiili seisukohalt tarbetuks korduseks. NB! Siin EI OLE asjakohane argument, et internet ei saa täis.
Olen Vikipeedias kohanud artikleid, kus sõna "aasta" esineb üle saja korra. Kuid küsimus pole mitte ainult selles, kuidas vähendada kordusi saja kordusega artiklites. Küsimus on selles, et asjalikku ja ökonoomset stiili tuleks kasutada teatmeteoses läbivalt.
Lugemispsühholoogia uuringutega on kindlaks tehtud, et tarbetud kordused hajutavad lugeja tähelepanu – tal on raskem silmadega teksti haaramisel kiiresti otsustada, mis on oluline ja mis vähem oluline. Lisaks peetakse teatmekirjanduses heaks tavaks esitada teatud korduvaid tekstielemente valdavalt ühesuguses vormis (sarnaselt teksti vormilise liigendusega), mis aitaks lugejal järgmistes artiklites juba n-ö pilgu pealeviskamisega (teksti visuaalsel haaramisel) sarnaseid elemente ära tunda, et ta saaks selle arvelt asuda kiiremini uut infot läbi töötama.
Keda see teema lähemalt huvitab, sel soovitan lugeda "Eesti keele käsiraamatust" eeskätt süntaksi ja leksikoloogia jaotisi ning lisaks lugemispsühholoogia raamatuid. Lugeda võiks ka "Eesti keele väljendusõpetust kõrgkoolidele" (R. Kasik, M Erelt, T. Erelt, 2011) ja paljude keeleraamatute stiiliosa. Häid näiteid ja nõuandeid võib leida eeskätt toimetajatele mõeldud keelehooldekeskuse väljaannetest (vt http://keelehooldekeskus.eki.ee/?selected=7547). Kuriuss (arutelu) 25. oktoober 2014, kell 13:00 (EEST)[vasta]

Mind häirib hoopis "1. jaanuari 2014 seisuga". Miks ei või olla "2014. aasta 1. jaanuari seisuga"? Vikipeedia ongi hoopis teistsugune kui kõik teised teatmeteosed. Me ju üldjuhul ei kasuta ka lühendeid ja kirjutame täislausetega. Minu meelest ei pea me artikleid masinloetavaks tegema. --Epp 26. oktoober 2014, kell 05:54 (EET)[vasta]

Mind ka selline konstruktsioon häirib, sest siin pole ühildumist, kas mitte ei peaks olema "1. jaanuari 2014. aasta seisuga"? Ka siis ma ei tahaks hästi kasutada, kuigi aktsepteerin keelekorraldajate seisukohta. See, mis Epp ütles, tundub mulle eesti keele pärasem. Vanasti öeldi "seisuga 1. jaanuar 2014", ma oleks oma peaga seda kasutanud. Andres (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 09:03 (EET)[vasta]
Ma olen nõus sellega, et Vikipeedia ei pea olema nagu teised teatmeteosed, kus on ruumi vähe ja andmed kokkusurutud. Ruumi jagumine on minu arvates küll argument. Vikipeedia võiks lisaks andmete andmisele olla ka eeskujuks tekstide kirjutamisel, sest kuna seda loetakse üsna palju, siis mõjutab see teatud määral seda, kuidas lugejad oma tekste kirjutavad. Reaalsuses muidugi väga vähesel määral, aga see ei vabanda eeskujulikkuse poole mittepüüdlemist. Inimesed oma tekstides ju ei peaks kirjutama ebagrammatiliselt "1. jaanuarist 1990" või "1. jaanuari 2014 seisuga", seega võiks ka meie seda vältida. Adeliine 26. oktoober 2014, kell 13:44 (EET)[vasta]

Adeliine, palun selgitust, millise reegli põhjal on selline väljendikasutus ebagrammatiline? Kui EKI sõnastikus on korrektse soovitusliku näitena toodud lause "Seisuga jaanuar 2013 ei ole Eestis teist samasugust litsentsitud / tegevusloaga / kutsetunnistusega koolitajat", siis kuupäeva lisamine kuu ette ei muuda ju ühildumist kuidagi ebagrammatilisemaks. Samamoodi on grammatiliselt täiesti õige ka "3. jaanuari 2013 seisuga". Kuriuss (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 17:47 (EET)[vasta]

No reeglit ma ei leia. Tundub, et EKI aktsepteerib seda, aga no "3. jaanuari 2013" on ju käändeliselt imelik. Näiteks ei ütle ju keegi, et tema kodukoht on Kuuse tänava Nõmme. Adeliine 26. oktoober 2014, kell 19:20 (EET)[vasta]
Selles suhtes on asi hullem: viimane sõna jääb siin ka käänamata.
Teiseks on selline konstruktsioon harjumatu. Ma olen seda varem kohanud ainult ESTERMi märksõnades, mitte kunagi tegelikus kasutuses. Samas konstruktsioon "seisuga 3. jaanuar 2013" on laialdaselt kasutusel, kuigi on raske aru saada, miks see õige on. Andres (arutelu) 27. oktoober 2014, kell 01:02 (EET)[vasta]

Andres, ka n-ö käänamata sõnad on käändes – nimetavas. Nii kasutatakse väljendis või fraasis kokkukuuluvaid sõnu eri käänetes ka näiteks sellistel juhtudel: „Lugesin ajakirja Diplomaatia“, mitte „Lugesin ajakirja Diplomaatiat“ või „Mehed sõitsid laevaga Lennuk“, mitte „Mehed sõitsid laevaga Lennukiga“.

Aga tore näha, kui palju eesti keele asjatundjaid siin on! Pean tunnistama, et mina püüan lähtuda sellest eesti keelest ja nendest keelesoovitustest, mida on mulle keskkoolis, ülikooli filoloogiateaduskonnas ja kõikvõimalikel toimetajate keelekursustel õpetatud. Vabandust, kui see kedagi segab! Kuriuss (arutelu) 27. oktoober 2014, kell 20:05 (EET)[vasta]

Noh, inimesed püüavad ise asjatundlikuks saada, eks ju see olegi keelekorraldajate eesmärk.
Sa seletasid ära, miks "3. jaanuari 2013 seisuga" on grammatiline. Ju siis inimestele tundub see ebagrammatiline harjumatuse tõttu. Tavaliselt küll soovitatakse lisada ". aasta" või ". a". Andres (arutelu) 27. oktoober 2014, kell 23:58 (EET)[vasta]
"a." või "aasta" kiputakse lisama siis, kui aastaarvu loetakse järgarvuna. Aga kuupäevas "3. jaanuaril 2013" ei loeta aastaarvu järgarvuna, mistõttu oleks hea "seisuga" sellest väljendist ära jätta. Kui ilma "seisuta" ei saa, siis tundub ka mulle loomulikumana "seisuga 3. jaanuaril 2013..."Ssgreporter (arutelu) 28. oktoober 2014, kell 00:49 (EET)[vasta]
Ei tea, aga mina ütleks küll, et "3. jaanuari 2013 seisuga" pole just eriti eesti keel. Ma saan aru kirjaviisidest "seisuga 3. jaanuaril 2013" või "2013. aasta 3. jaanuari seisuga", isegi seisuga 3. jaanuar 2013 on arusaadav, aga sellest ("3. jaanuari 2013 seisuga") ma aru ei saa. Seda on sõnaliselt lihtsalt võimatu välja lugeda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu28. oktoober 2014, kell 03:08 (EET)[vasta]
Mind ei häiri ka "seisuga 1. jaanuar 2014", aga jah, see teine variant küll. Keeleasjatundjad me muidugi pole, aga arvan siiski, et kellelgi pole igas asjas õige stiili monopoli, välja arvatud juhul, kui nt tööandja on selle kehtestanud. On ju selge, et me ei kirjuta siin samasuguses stiilis nagu paberist teatmeteostes. Alati oleks ilus austada kogukonna väljakujunenud traditsioone ja kokkuleppeid ning teiste arvamusi. Näiteks kirjutame me täislausetega ja neid ei tohiks biograafialeksikoni stiilis ümber teha. Õige õigeks muutmist tuleb ikkagi hoolikalt kaaluda, sest esiteks reostab see viimaseid muudatusi ja teiseks võidakse selliseid asju jäädagi edasi-tagasi muutma. --Epp 28. oktoober 2014, kell 03:36 (EET)[vasta]
Tere!
See siin tundub minu arust pisut 'närb' Tere tulemast Vikipeediasse kasutaja Kuriuss! Kui meil (Vikipeediana) napib vabatahtlikke toimetajaid ja keeletoimetajaid siis miks peaksime neid (Teda) hakkama 'ära sööma', 'peenestama', 'kurnama' (toidu mõttes) ... ka Vikipeedia kogukonna traditsioonid ja kokkulepped ning arvamused on siiski inimeste traditsioonid, kokkulepped ja arvamused (ja kui jälgida Vikipeedia nn siseklientuuri suundumusi siis mitte alati ühehäälsed ja ...) kui meil on vabatahtlik keeletoimetaja siis temaga ei saa ju kokku leppida, et keelt me ei toimeta või, et üleüldse ei toimeta jne...
Mariina 28. oktoober 2014, kell 08:14 (EET) alias Простота
Nõus, keeletoimetamine on vajalik, isegi kui see mõnikord sisaldab õige õigeks parandamist, ja Kuriuss on teinud tänuväärt tööd. Kui tekib lahkarvamusi, siis ei jää muud üle, kui neid heasoovlikult ja kannatlikult arutada. Andres (arutelu) 28. oktoober 2014, kell 08:44 (EET)[vasta]
Ma tahan ka öelda, et ma väga hindan keeletoimetamist ja Kurjaussi tööd. Ma loodan, et minust ei jää pahatahtlikku või tülinorivat muljet. Lihtsalt oma arvamust öelda ja arutleda ja vahepeal veidi vaidlemagi minna on põnev ja suhtluse osa. Minu arvates on parem, kui me suhtleme omavahel, võrreldes sellega, kui üldse ei suhtleks. :) Eeldame häid kavatsusi! Adeliine 28. oktoober 2014, kell 09:50 (EET)[vasta]
Tere Adeliine!
Ma mõtlen, et Andresel võib õigus ollagi - lahkarvamuste ja arusaamatuste avaldumisel võime püüda neid heasoovlikult ja kannatlikult arutada
aga Adeliine kahtlen sügavalt kas see Sinu kohta käib - vaata enda peale - ma ei 'võrdle Sina-Mu (meie) sõnalist võimekust' aga Sinu kõrval on osa minust (sõnaline) ilmselt musta mamba sülje bioloogilise toime taoline ja seda Sa ju ei soovi oma suhtluse osaks...
Mariina 28. oktoober 2014, kell 10:05 (EET) alias Простота
Mh, mis see siis nüüd oli. Inimeste suhtlusstiilid on kindlasti erinevad, aga Vikipeedias on meie siht ikka ju koos paremaid artikleid teha. Mul on kahju, kui ma ei suuda alati piisavalt kannatlikult arutada, aga heasoovlik püüan alati iga hinna eest olla, isegi kui see kohe välja ei paista. Läheb siin natuke teemast kõrvale muidugi juba. Adeliine 28. oktoober 2014, kell 10:55 (EET)[vasta]
Seda minagi, et Sinu suhtlemisstiili (teematuid) võib heaks pidada küll ja küll, mina nii kannatlik ei ole näituseks (pole kunagi olnudki)...
Mariina 28. oktoober 2014, kell 19:47 (EET) alias Простота

Ma olen nõus, et tekst peaks olema sisutihe ja stiil peaks olema vastav. Samuti olen nõus, et erilisusest hoolimata on Vikipeedia eeskätt teatmeteos ja entsüklopeedia. Aga erinev on tõesti see, et nii mõnegi trükientsüklopeedia ja -teatmikuga võrreldes on siin sidus täislausetega tekst. Kui sõna "aasta" ära jäetakse ja võib-olla võõrapäraselt ei kasutata kohakäändeid, siis minu meelest pigem laiskusest kui "tarbetu korduse" äratabamisest. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:55 (EET)

Kui on tarvis ülevaatlikkust, siis tuleb kasutada loendeid ja tabeleid. Eks need infokastid ole ka kuidagi ülevaatlikkuse pärast tehtud, tavalises tekstis neid ju pole. Teatud asjad lihtsalt on tavatekstist raskesti haaratavad. Ja sõna "aasta" ärajätmine (küll mitte nendes kontekstides, millest jutt alguse sai, on minu meelest küll lugemist hõlbustav, kui see sageli korduks). Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 00:42 (EET)[vasta]

Tere tulemast tagasi, Kuriuss! :) Mul on hea meel, et Sa jälle Vikipeedias keelealaseid parandusi teed. Tahtsin juba varem öelda, kuid ütlen siis nüüd, et kui Sa oled artikli üle vaadanud ja Sulle tundub, et keelevead on enamvähem välja juuritud, siis äkki Sa saaksid ka keeletoimetamise malli artikli päisest eemaldada. Vastavalt enda tunnetusele. Muidu jääb see asjatult vedelema ja keegi ei võta seda ka ära, sest arvatakse, et "mis mina ka tean, targemad on pannud, ju siis nii peab olema" vms. Taavi (arutelu) 7. veebruar 2015, kell 22:01 (EET)[vasta]

Tere, armas Taavi, ja aitäh hea sõna eest! Luban, et ma võtan keeletoimetamise malli ära siis, kui ma jään artikli keelekasutusega täiesti rahule (vahel on seda juhtunud ka). Aga enamasti ma lähen artiklitesse parandama mingeid üksikuid muu toimetamistöö käigus märgatud keelevigu, seejärel parandan veel neid, mis teksti diagonaalis üle vaadates silma hakkavad, ega loe vahel tervet artiklit läbigi. Eespool on siin porisetud nii selle üle, et parandan liiga palju, kui ka selle üle, et ma ei paranda ära kõiki vigu. Selge see, et kõigile meeldida ei saagi. Aga ma ei ole kunagi võtnud eesmärgiks siin kõiki keelevigu parandada, vaid loodan, et mõnestki minu tehtud parandusest võetakse õppust ja sama tüüpi vigu osatakse edaspidi vältida. Lõppude lõpuks on muude tekstide toimetamine mu põhitöö ja Vikipeediat tulen parandama alles siis, kui pea on juba muust tööst paks, kuid mehaaniliste parandustega saan veel hakkama. :) Kuriuss (arutelu) 7. veebruar 2015, kell 22:38 (EET)[vasta]

Tänusõnad!

Tere Kuriuss!

Ilusad tänud Sulle abi eest!

Minu Lihtsus tähendab minule Algsust - 'teaduse manipulatsioonidega' saab 'lahkelt' ringi käia siis küll ja küll.

"Romaan", nr 11, II aastakäik, 1923, lk 336 on ära toonud Andres Silla mõistatuse: Mõistatusi täis on kõik maailm. Ainult wähe märkab neist me silm. Õpime küll terve eluaja, omandame teadust, mida vaja, aga targemaks ei meie saa — elul mõistatusi otsata.

Mariina 16. veebruar 2015, kell 16:17 (EET) alias Простота

Aitäh heade sõnade eest, armas Mariina! Mida rohkem ma elu ja asju (Sinu meditsiiniartikleid) uurin, seda rohkem saan teada, mida kõike ma veel ei tea. :) Kuriuss (arutelu) 16. veebruar 2015, kell 16:22 (EET)[vasta]


Aitäh, Adeliine, tänamise eest! :) Kuriuss (arutelu) 4. märts 2015, kell 23:22 (EET)[vasta]

Tahan jälle tänada ja kiita keeletoimetamise eest! Adeliine 8. juuli 2018, kell 15:59 (EEST)[vasta]

Suur tänu! Kuriuss 8. juuli 2018, kell 16:02 (EEST)

Kriipsud

Mingil ajal selgitati mulle Viki-"grammatikat", mille üheks väljenduseks on näiteks Moskva-Moskva, Tallinn-Tartu, Peedu-Elva jms vahel kõige pisema ehk lühema kriipsu (-) kasutamine, kusjuures näikse, et siin ruumis seda järgitakse, aastaid. Nn "kuni"-kriipsuna kasutatakse siin "keskmist" kriipsu, Alt+0150="–". —Pietadè (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 12:51 (EET)[vasta]

Ei, ikka keskmine kriips, ja kohanimed käändes, vt nt Tallinna–Tartu raudteeliin. Adeliine 17. veebruar 2015, kell 12:57 (EET)[vasta]
Raudteeliinide puhul on minu teada mõlemad õiged, ümbersuunamine tuleb teha. Andres (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 13:12 (EET)[vasta]
Olen Adeliinega nõus. Andresel on ka õigus. Suuremates teostes kasutatakse vahemaade märkimisel tavaliselt ühtluse mõttes just ainult mõttekriipsu (nn enn-kriipsu, Alt 0150), kuna liitnimede esinemisel vahemaades tohib reegli järgi kasutada ainult mõttekriipsu. Eesti keele käsiraamatus käivad selle teema kohta järgmised reeglid:
"Mõttekriips(ud) pannakse:
8. rinnastatud täiendite vahele, kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid, marsruudid jms). Sel juhul on ükskõik, kas panna mõtte- või sidekriips (vt „Sidekriips tuleb panna” O 60 p 8 NB! 2). Nt Tallinna–Peterburi rong ~ Tallinna-Peterburi rong (nii ka järgmised näited), edela–kirde suund, Kose–Männiku bussiliin, Tartu–Kääriku maraton, Lelle–Türi raudteelõik; vt ka järgmine punkt;
9. rinnastatud täiendite vahele, kui vähemalt üks neist on sidekriipsuline või mitmesõnaline: Ameerika Ühendriikide – Prantsuse maavõistlus, Euroopa – Lõuna-Ameerika jalgpallimatš, Paul Kerese – Mihhail Botvinniku partii, Elmar Muugi – Mihkel Tedre grammatika (nendes näidetes saab mõttekriipsu asendada ka sõnaga ja); vahemaakriips: Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhe, autobussiliin Ristiku t – Paldiski mnt – Toompuiestee – Rannamäe tee, Tallinna – Maini-äärse Frankfurdi lennuliin." Kuriuss (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 13:19 (EET)[vasta]
Mnjah, grammatikaga täitsa nõus, ja 20+ aastat tagasi tehti, nt "Akadeemia" toimetuse toimetajate poolt, see ikka väga selgeks, keskkooli ajast rääkimata,... siia tulles aga, selgus et tavad kolme kriipsu (harilik ehk kõige lühem (-), "ndash" ehk alt0150 () ja "mdash" ehk alt0151 ()) kasutamises on/olid(?) erinevad (ja on seda artiklites tänini). —Pietadè (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 13:45 (EET)[vasta]
Kas üldse kusagil on need kolm erinevat kriipsu ja nende kasutamine ametlikult defineeritud (ei saa ju öelda, et nt –kriips on 'mõttekriips' ja —kriips "pikem(a) mõtte( )kriips). —Pietadè (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 13:54 (EET)[vasta]
Jah, kunagi vanasti nimetati tõesti mõttekriipsuks emm-kriipsu ja kuni-kriipsuks enn-kriipsu.
Eesti keele instituut on mulle korduvalt kinnitanud, et nemad mõttekriipsul ja kuni-kriipsul vahet teha ei käsi ega kirjuta ka ette, millist mõttekriipsu peaks kirjakeeles kasutama. Vahepeal püüdsid emm-kriipsu armastajad väita, et kuna mingi arusaamatuse tõttu oli Eesti IT-standardisse sattunud mõttekriipsu standardiks emm-kriips, siis tulevat seda ka eesti kirjakeeles kasutada. Aga EKI on seda mitteametlikult kommenteerides öelnud, et kui IT-standard kehtib ehk IT-meestele programmeerimisel, siis eesti kirjakeele normeerimise võimu sellel pole.
Soome keeles on minu teada kasutusel lausa nelja pikkusega kriipsud – eespool mainitutele lisaks ka miinusmärgikriips, mis on pikem kui sidekriips, kuid lühem kui enn-kriips. :) Kuriuss (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 14:02 (EET)[vasta]
Nujahh, mina olen seda mõttekriipsu, ehk siis "mdash" ehk alt0151 (ette käib veel   ehk non-breaking space (et kriips kogemata rea alustajaks ei sattuks) küllaltki järjekindlalt kasutanud, kuigi harva, ja kõige selle "n"-kriipsuks tagasimuutmine ei ole ehk otstarbekas. Enwikis kasutatakse tihti mdashi ilma tühikuta, aga, ei ole pihta saanud, on see US, UK, Austraalia vms kasutus.
Ah jaa, E. Vääri, Eesti keele õpik, keskkoolile, 4. tr, Tln, 1972, ütleb (lk 187): "Märkus. Kui elukukutset või tööalal märkivate ühendite osad on mitmesõnalised, siis tarvitatakse sidekriipsu asemel mõttekriipsu: eesrindlased — kommunistliku kursuse üliõpilased." Mida iganes see siis üldse tähendama peaks.
Siia lisaks, ilmselt on siis ikkagi ümbersuunamised vajalikud; hiljuti tõdesin, nt, et lihtsal ülakomal-kriipsul on vähemalt 6 erinevat esitamisviisi....
Ehk siis kokkuvõtvalt: palun ära tee mu m-kriipse n-kriipsudeks! Pealegi, arvutiga saax kogu etwiki artiklid, kriipsude suhtes, suhteliselt kiiresti "läbi käia" (find and replace), ja käsitsi selle kallal toimetamine on osalt mahavisatud aeg, teisalt, kulunud sõrmeotste nahk (panus ülemaailmse saastatuse süvendamisse), no ja nii edasi —Pietadè (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 20:18 (EET) —Pietadè (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 20:18 (EET)[vasta]
Oi, 1972. aasta oli väga ammu, tolleaegsete õpikute järgi ei tasu enam eesti keele reegleid õppida. :) Ilma tühikuteta emm-kriips mõttekriipsuna ei kõlba meile mitte mingi nipiga. Aeg-ajalt on neid kogemata või teadmatuse tõttu inglise keelest ka eestikeelsetesse artiklitesse toodud, kui selliseid märkan, siis parandan kindlasti ära. Kuriuss (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 20:30 (EET)[vasta]
Ilma tühikuteta emm-kriipsu, kusjuures, ei ole ka soliidsemates eng-keelsetes väljaannetes näinud, enwikis "emmiks" parandatud ennid või "-"-d, koos tühiku lisamisega, on ka pidama jäänud...
Ah et, kui, mul, näiteks, on 15 last, kes ei ole sündinud korraga, vaid vahedega, kas see tähendab siis lisaväljaminekut ka 15 erinevale eesti keele õpikule... ;-) —Pietadè (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 20:45 (EET)[vasta]
IT-ajastul saab iga arvutikasutaja eesti keele reeglid ja keelenõuanded elektrooniliselt kätte. Polegi vaja keldris eelmise sajandi raamatutest hapuks läinud reegleid taga ajada. :) Kui Sul on mõni vajalik eesti keele reeglite ja või keelenõuannete link teadmata, võid minult küsida. Loodan, et oskan vastata. Kuriuss (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 20:53 (EET)[vasta]
Tänan, indeed! Vahepeal jõudsin kirja panna veel selle, ütleme siis et teema lõpetuseks: Mitte just et kogu aeg, aga tihti, siin ruumis olles, tuleb meelde see vana habemega lugu, mis kõlas umbes niiviisi: Tapa asulas hakkas ilmuma häälekandja "Edasi", mida kohalikud kutsusid Tapa "Edasiks", mille peale tuli kõrgemalt käsk: pealkiri jalamaid muuta. Muudetigi, uueks nimeks olevat saanud "Tapa Edasi" (ilma hüüumärgita). —Pietadè (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 21:03 (EET)[vasta]
No väga hea parandus ju. Hüüumärgi mahavõtmise järel ei kõlanud endine fanaatiline hüüe enam käsuna. Psühholoogilises mõttes on väga tähtis, et teksti lugeja (sõnumi retsipient) tunneks, et saab ise otsustada. ;) Kuriuss (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 21:14 (EET)[vasta]

Kriipsud, kokku-lahku

Üks küsimus veel kriipsudest, ja numbritest ka. Vaata palun artiklit O-Ringen ja arutelu selle juures. Kas on siis nii, et eesti keeles võib kirjutada 5-päevane (viiepäevane), 20-aastane (kahekümneaastane) jne, aga ei saa/ei ole õige/kena/hea kirjutada 5-päeva (viiepäeva) jne. Kui nii, siis huvitav, kuidas keeleinimesed seda põhjendavad?--VillaK (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 21:29 (EET)[vasta]
  • "Viiepäevane" (ja hädapärast ka "5-päevane", ehkki nii väikest arvu ei peaks jutustavas tekstis tavaliselt numbriga kirjutama) kirjutatakse kokku, sest siin on tegu ne-liitelise omadussõnaga (saab küsida missugune? – viiepäevane).
  • "Viis päeva" > "viie päeva" kirjutatakse lahku, sest arvsõna ja nimisõna kirjutatakse reeglina lahku.
  • "Viie päeva jooks" (mitme päeva jooks?) ja "viiepäevajooks" (mis? – kokkukirjutusega moodustub eritähenduslik liitnimisõna) on mõlemad grammatiliselt õiged. Õige ei ole "viiepäeva jooks" ega "5-päeva jooks".

Veel kokkukirjutatud eritähenduslike sõnade näiteid:

    • seitsmepenikoormasaapad (võib küll kirjutada ka "seitsme penikoorma saapad", aga siis kaob eritähendus ära);
    • kogupereüritus (kokkukirjutatult näitab ürituse liiki – just nimelt peredele mõeldud üritus; lahkukirjutatult kirjeldab, et kogu pere võib sellele üritusele minna, aga see ei pruugi olla spetsiaalselt kogu perele mõeldud üritus – võib-olla kutsuti emad lasteaeda seinu pesema, aga mõni ema võttis kogu oma pere kaasa);
    • ühemehesaag (sae liik – vukssaag); ühe mehe saag (keegi mees tuli talgutele saega, aga me ei tea selle mehe nime).
  • Eesti keeles ei tasu inglise ega muu võõrkeele grammatikasse (sh kirjavahemärkidesse) kinni jääda. Ühed koledamad inglise grammatika jõuga ülevõtmised on pealkirjad, kus inglise keeles kirjutatakse kõik sõnad suure algustähega ja unustatakse ära, et eesti keeles tuleb vahel kasutada liitsõnu. (Nt "Hobu Vankritel On Pikk Aja Lugu" > "Hobuvankritel on pikk ajalugu".)

Kuriuss (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 21:41 (EET)[vasta]

Tänan! Parandasin, nii nagu peab. Oluline, et oleks õige :-) Kommentaarina – see, mis keeleinimestele on teadus, paistab mitte-keeleinimestele teinekord kummalise kurioosiumina. Mulle meeldis see kaalutlus, et "hädapärast võib" :-) PS. Algkeel on siin tegelikult rootsi keel ja Svenssonid kirjutavad silmagi pilgutamata nii "5-dagarsorientering" kui ka "5-dagars orientering".--VillaK (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 22:04 (EET)[vasta]
"Hädapärast võib" on tegelikult täitsa sisukas põhjendus. :)

Näiteks kui kunstnik on kujundanud viiepäevajooksu jaoks sellise plakati, mille tekstis ta tahab kõik "kasulikud" arvud numbriliselt esile tõsta, siis ta palub, et teksti koostaja arvestaks tema erisoovi. Seejärel sünnib tekst, kust lugeja saab teada, et toimub "5-päevane jooks", mille osalustasu on tavalisest "5 korda soodsam", sest üritus on leidnud "2 toredat sponsorit", maha joostakse "400 kilomeetrit" ja ära põletatakse "20 000 kilokalorit"; jooks algab "4 Kuninga Hotelli juurest" ja stardipauk antakse "kell 9 hommikul". Enamasti seisneb "hädapärasus" aga selles, et teksti jaoks pole piisavalt ruumi. Näiteks rahvusvahelised reklaamtekstid tehakse tihti iga keele jaoks ühesuguse kujundusega, tekstimulli suurus on arvestatud inglise keele järgi, aga väga täpse tõlke korral kipub eestikeelne tekst ligikaudu 1,2 korda pikemaks venima. "5-päevane jooks" ei anna loomulikult märkimisväärset kokkuhoidu võrreldes "viiepäevase jooksuga", aga "9-päevane jooks" annaks "üheksapäevase jooksu" ees teksti lühendajale juba head plusspunktid. Numbriga varianti võidakse eelistada ka tabelites, et kõikide veergude tekst ära mahuks ning oleks ka selgelt loetav ja ülevaatlik (nt spordis "5-võistlus" ja "7-võistlus").

(Tõsi, viimased näited ei ole Vikipeedias üldse asjakohased. Või noh, võib muidugi öelda, et "ärgem Vikipeedias nii tehkem". :))

Kuriuss (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 23:03 (EET)[vasta]

Kusjuures, see "1,2×pikem" (alt 0215=×) ei pruugi olla päris täpne; need, kes tõlkimise eest raha maksavad, need, kes tõlgivad jne, on need vahekorrad üpris täpselt paika pannud, võib-olla et isegi välja arvutanud; keeltel on eripärasused, rahvastel ja inimestelgi... —Pietadè (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 23:54 (EET)[vasta]
Väidan seda praktikuna. Muidugi võib hälve teksti valdkonnast, teemast, teaduslikkuse astmest ja veel paljudest teguritest sõltudes suurtes piirides varieeruda. Kui ma õigesti mäletan, siis tosinkond aastat tagasi kirjutati lisanduvast 14 protsendist, aga globaliseerumine on vaid süvendanud tendentsi, et "väiksemad keeled" peavad tõlketekstides rohkem asju lahti seletama, kui seda on tehtud "suure keele" lähtetekstis. See ei käi armastusromaanide ja lüürilise luule kohta, räägin tarbetekstidest ja aimekirjandusest. Et ühiskond oleks kiiresti muutuvate nähtustega kursis, peame me lugejatele abikätt pakkudes tõlkes tihti ütlema, kuidas on üks või teine uus mõiste või termin võõrkeeltes, mida tähendavad lahtikirjutatult aina uued ja uued lühendid ja koodid. Et meiekeelne lugeja saaks loetud tõlkele lisaks otsida võõrkeelseid laiendavaid tekste, tuleks talle anda ka asjakohaseid võõrkeelseid otsisõnu, mõisteid, olulisemate teoste pealkirju originaalkeeles. Tõlke tellija esitab omad nõudmised: kaubamärgid ja kümned muud asjad tuleb tekstis säilitada täpselt nende ingliskeelsel kujul, järelikult võtavad need tõlkes lisaruumi, sest vähemasti neid kirjeldav tõlge ja/või vajalikud selgitused tuleb ju nagunii tekstis esitada. Mõne töö puhul võib see kordaja olla isegi 1,5! Mainitud 1,2 on keskmine, mille hulgas on juba arvestatud ka seda, et eesti keeles on palju pikki liitsõnu. Aga olenevalt trükise kujundusest (nt kui laiad on tekstiveerud, kas seal sõnu poolitatakse või mitte jne) võivad meie pikad liitsõnad teksti paigutamist veelgi raskendada ja kulutada lähtekeelse tekstiga võrreldes veelgi rohkem ruumi. Kuriuss (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 00:46 (EET)[vasta]
Kusagil on see nn ilusa tüdruku näide, mille juhtumisi leidsin ja siia kopeerin - Ilus tüdrukPietadè (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 01:05 (EET)[vasta]
Selgitusest oli kasu, aitäh! Nii hulluks pole minu praktikas asjad läinud, aga endalegi suureks üllatuseks olen ka vahel pidanud tõlkima läti, leedu ja rootsi keelest, õnneks küll vaid üksikuid fraase ja lauseid. Kuriuss (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 15:21 (EET)[vasta]
Hariv on see kindlasti. Korra sattus alul ette ühesõnaline string, 'Рис', mille siis oma ülevoolavast tarkusest tõlkisin kui "riis", hiljem aga lisandusid mitmed bulgaariakeelsed fraasid, à la, "ma tahan riisi" vms, mis viis arusaamisele, et tegemist mitte "teralise toiduainega", vaid hoopis "lihalise toiduainega", mis võib hoopis sind ennast nahka pista... ehk siis, bulgaariakeelne sõna "Рис" tähendab ilvest... —Pietadè (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 16:19 (EET)[vasta]
Jutt läks juba kriipsudest kaugele, aga mul on kogemus, et just eesti keel on eriti ökonoomne ning eesti keelest vene või inglise keelde tõlkides läheb tekst keskeltläbi 20% pikemaks. Olen näinud ka tõlkebürood, kus suudeti inglise keelde tõlkides koguni 33-40% pikemaid tekste toota, misjärel pidi hakkama neid inglise keeles toimetama, et etteantud ruumi ära mahuksid. Ssgreporter (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 01:10 (EET)[vasta]
Jah, ei oska vastu vaielda. Tundub loogiline, et emakeeles oma jutt lihtne ja napp, aga tõlkes vajab mõni asi selguse-täpsuse nimel pikemat seletust. :) Kuriuss (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 01:18 (EET)[vasta]
Asi pigem selles, et meil on palju liitega ja liitsõnu ning pole artikleid ja eessõnu, mis nõuavad täheruume ka vahedena. "Ilusa tüdruku" näidegi sobib, kui võtta võrdluseks "kaunitar" - "beautiful girl", ühes 8 ja teises 14 tähemärki. Ssgreporter (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 01:42 (EET)[vasta]
Neid asju on tegelikult uuritud küll, eks peaksin kunagi uuemaid andmeid uurima. Aitäh vihje eest!
Aga kas "beautiful girl" ei võiks olla väga lühidalt "belle"? Oleneks muidugi kontekstist. :) Kuriuss (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 02:09 (EET)[vasta]




Lustlikke leide elust (loe: Vikipeediast) enesest

  • "... FIS-i koidulehel" (ühe spordiartikli lingi kirjeldus)
  • "Alasti tänav on ligikaudu 420 meetri pikkune." (Alasi tänava artiklist)
  • "Uus kabriolett on üsna pikk: vaid 21 meetrit lühem kui Audi A5 kabriolett."
  • /Ühes Eestis tegutsevas tõlkefirmas/ "töötab umbes 50 lingvisti." (lingvist = keeleteadlane)
  • "... suure tõenäosusega tuleb paigaldada lisa video- ja audiokoodekseid, et taasesitada kõiki soovituid faile"
  • /Elukutselisel kaardimängijal oli/ fotogeeniline mälu
  • "... osa Nadrovia ülikuid liitus saksa ordeniga."
  • "1920. aastal muundati mungad sovhoositöölisteks."

Lingi parandus

Jälle Visual Editoriga parandatud link läks vist veidi valesti. :) Taavi (arutelu) 23. veebruar 2015, kell 02:29 (EET)[vasta]

Aitäh ütlemast. Olen püüdnud, aga Visual Editor üllatab vahel endiselt. Pikemates artiklites on võimalik, et ma ei märka mõnda linki, kui parandan otsingu ja asendusega. Aga kus ma enda aia taha läinud linke kokkuvõtlikult näeksin? Muidugi parandaksin need ise ära, aga ma ei teagi, et viga on tekkinud. Tegelikult olen ammu tahtnud taibudelt küsida, kas selliste läbivate kirjavigade parandamiseks Vikipeedias mingit ratsionaalsemat tööriista pole? Noh et kui on 60 artiklis vaja parandada sõna "röntgenkiirgus" sõnaks "röntgenikiirgus", kas seda saaks teha kuidagi automatiseeritumalt? Kuriuss (arutelu) 23. veebruar 2015, kell 02:43 (EET)[vasta]
Minu teada ei saa kuskil kokkuvõtlikult näha valesti parandatud linke. Olen natuke mõelnud, kas saaks automaatselt neid otsida robotiga, kuid midagi välja pole mõelnud. Aga paljude asendamiste jaoks on VE-s "Otsimine ja asendus" (avaneb suvandite alt või klahvidega ctrl+F). Seal saab isegi regulaaravaldisi kasutada ja suuri-väikseid tähti eristada. Ma ei tea, kas see asendab ka lingi või asendab vaid selle teksti, mis näha on. Katseta. Tõenäoselt AWB vikiredaktoris on ka otsi & asenda funktsionaalsus sees, ise ma pole seda kasutanud. Taavi (arutelu) 23. veebruar 2015, kell 02:56 (EET)[vasta]
Aitäh! Jah, just seda olengi katsetanud – see sööb teatud tingimustel lingi päriselt ära. Kuriuss (arutelu) 23. veebruar 2015, kell 03:00 (EET)[vasta]
Kui Sa mõtlesid sellist tööriista, mis asendaks ühe sõna korraga paljudes artiklites, siis selleks saab kasutada robotit, kuid see on enamusele kasutajatest liiga keeruline üles seada. AWB-d võid uurida, äkki sellega saab ka midagi sellist teha. Kui Sul on mingi nimekiri sõnadest, mida asendada, siis võid selle mulle anda ja ma käivitan roboti, mis teeb asendused. Aga sõnad peavad siis olema üheselt asendatavad (üks vorm => teine vorm, kõikjal). Et mitte valesid asendusi teha. Taavi (arutelu) 23. veebruar 2015, kell 03:05 (EET)[vasta]
Oo, aitäh, see kõlab väga pidulikult. :) Võtan teadmiseks, et teoreetiliselt nii saab. Jah, loomulikult arvestan läbivate muudatuste juures sõnade erinevat käänamist-pööramist ja muid trikke, olen seda teadust aastakümneid vaikselt harjutanud. :) Kuriuss (arutelu) 23. veebruar 2015, kell 03:10 (EET)[vasta]
Pole tänu väärt! Arvasingi, et nii lihtsalt ei saa asendada. Seni kuni tehisintelligentsi veel pole valmis tehtud, tuleb inimtoimetajatega leppida ;) Taavi (arutelu) 23. veebruar 2015, kell 03:27 (EET)[vasta]
Mul on arvutis üks suhteliselt vana programm (Homesite), millel on käsklus "Extended Replace" ja mis läheb edasi: 'Find what:' (ülemine lahter, mitu rida), alumine lahter (samuti mitme rea sisestamisvõimalus) annab 'Replace with:", ja siis edasi: Find where, mille all kolm valikut: current document, all open documents, in folder. In folder annab kausta, selle all: file types (separate with semi-colons: *.htm;*.inc;*.txt) jne; ja siis võimalus: include subfolders + in project.
Mis näeks siis välja: find/replace "öntgenkiirg" > "öntgenikiirg". Esi ja lõpuosad meelega välja jäetud, et suur-väike algustäht, lõpud jms ei hakkaks segama. —Pietadè (arutelu) 23. veebruar 2015, kell 08:52 (EET)[vasta]


Paluks veel tähelepanu VisualEditor kasutamisel. Siin on väga palju linke valesti läinud.--Raamaturott (arutelu) 22. märts 2015, kell 10:30 (EET)[vasta]

J Korras Vaatasin vana redaktsiooni. Kuid siin leidsin jälle, aga parandasin juba ise ära.--Raamaturott (arutelu) 22. märts 2015, kell 10:36 (EET)[vasta]
Jah, aitäh! Paistab jah, et Visual Editor tekitab kaose, kui lingi nähtava teksti äärmisi tähti parandada või nende kõrvale tühikuid panna. Visual Editori loojad juba küsisidki minult kui kasutajalt arvamust, mis mind selle juures häirib ja mida tuleks muuta. Ainult et neile tuleb seda kõike inglise keeles seletada... Kuriuss (arutelu) 22. märts 2015, kell 12:26 (EET)[vasta]

Mis = mida

Siin on küsimus selle kohta, kas "mis" asemel võiks olla "mida". Ehk oskad aidata. Siin öeldakse, et küsiva asesõna "mida" asemel võib küll öelda ka "mis". Küllap siis ka vastupidi? Pikne 22. märts 2015, kell 10:46 (EET)

Õige on "Mida Vikipeedia ei ole". (Reegel: "Peale eituse enda on eituslausetel mõningaid lisaiseärasusi jaatuslausetega võrreldes. Näiteks on eituslause sihitis alati partitiivis, vrd Ma ehitasin paadi/paati – Ma ei ehitanud paati. See ei kehti moodustajaeituse kohta." See tähendab, et osastav kääne – mida – on õige. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=384&p=5&p1=2)
Küsimärki pole vaja, sest see on (vahe)pealkiri. (Reegel: "Küsimärki ei panda ... 2. väitlause vormis pealkirjade järele. Näiteks on üleliigsed küsimärgid järgmiste pealkirjade järel:
Inglise keel sureb välja?
Linna rahumeelne ülesehitamine on võimatu?
Kodanik on hädas tulnukatega?
Kui kaheldakse nende väidete tõelevastavuses, siis tuleb selline valida ka pealkirja vorm või kasutada teistsugust märgistust: Kas inglise keel sureb välja? ::Miks linna rahumeelne ülesehitamine on võimatu? Kodanik on hädas tulnukatega(?)." "Mida Vikipeedia ei ole" on kindlasti väitlause, mitte kahtlus, seega küsimärki ei panda. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11)
Sinu küsimus: "...küsiva asesõna "mida" asemel võib küll öelda ka "mis". Küllap siis ka vastupidi?" – Ei, see lahke vabadus ei laiene eitusele.
Aitäh, et küsisid, sest mulle hakkas see pisitilluke viga ammu silma, aga ma ei tahtnud ninakas olla sellele osutamisega. :) Kuriuss (arutelu) 22. märts 2015, kell 12:11 (EET)[vasta]

Mina eelistaksin oma keelevaistu järgi osastavat käänet, aga põhjendusest ma ei saa ei aru, sest öeldistäide on nimetavas, mitte omastavas, ja öeldistäide pole ka sihitis. Andres (arutelu) 22. märts 2015, kell 13:48 (EET)[vasta]

Jah, panin põhjenduseks sihitise kohta käiva reegli, kuna sarnaselt sihitisega käsitletakse ka öeldistäidet osa- ja täisöeldistäitena, aga otseselt öeldistäite kohta sõnastatult ma seda reeglit ei leidnud. Samas ütles minu kõhutunne, et sarnaselt osasihitisega on siin tegu osaöeldistäitega. Nüüd sain aga ka EKI keelenõust vastuse:
"Küsisõna vormi valik oleneb sellest, kas soovitakse rõhutada loetelu lõplikkust või mitte. "Mis Vikipeedia ei ole" eeldab, et loetakse üles KÕIK, mis Vikipeediat ei puuduta, mida seal pole. "Mida Vikipeedia ei ole" näitab, et loetelu on avatud ja mittelõplik. Üks kaudselt seostuv reegel on minu arvates eesti keele käsiraamatu peatükis "Täis- ja osaöeldistäide": "Mitmuse osastavas on öeldistäide siis, kui tahetakse toonitada, et alusega märgitu on vaid osa öeldistäitega väljendatud hulgast." (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=399&p=5&p1=2). Seal on juttu küll mitmuse osastavast ning jaatavast kõnest, aga kuna küsisõna mitmusse ei panda, võib mitmusest mööda vaadata ja keskenduda käändele. Samamoodi võib mõelda jaatavas kõnes lausete erinevusele: "Vikipeedia on see asi" ja "Vikipeedia on (üks) neid asju".
Nii et kuna keegi ei jõua ega kavatsegi kirja panna kõiki neid asju, mida Vikipeedialt ei tasu oodata või milliseks Vikipeediat muuta ei tohi, on meil tegemist osaöeldistäitega ja õige on pealkiri "Mida Vikipeedia ei ole". Kuriuss (arutelu) 23. märts 2015, kell 10:47 (EET)[vasta]

Sõna "aasta"

Ma tahan uuesti märkida, et mind häirib sõna "aasta" massiline väljakorjamine. See, mida eespool teksti ökonoomsuse kohta on öeldud, tundub üldiselt mõistlik. Aga minu meelest ei peaks neid teksti ökonoomsuse printsiipe nii mehaaniliselt rakendama. Minu meelest ei saa nimetada tarbetuks korduseks kõike ilma milleta keeles hakkama saab või võiks saada. Kui aastaarvu juures sõna "aasta" vältimine oleks üldgrammatiline elementaarnõue, siis milleks keele käsiraamatus üldse on näited, kus sõna "aasta" siiski kasutatakse. On küll enamasti võimalik ka ilma sõnata "aasta" aru saada, et neljakohaline arv on aastaarv (kui just tekst ei sisalda ka muid neljakohalise arve), sellega ei ole raske ära harjuda. Aga sarnaselt võiks tahta ka näiteks sõna "on" lausetest ära jätta, kuna ka ilma saab enamasti aru, mida öelda on tahetud; kui vene keeles saab, siis miks eesti keeles ei peaks saama.

Kui näiteks siin oli kasutatud konstruktsioone nagu "1983. aasta juunis", siis minu meelest mitte stiilitundetusest, vaid pigem vastupidi. Ma saan aru, kui tarbetu kordus öeldakse näiteks ületuletuse kohta, aga sõnal "aasta" on selles näites ikkagi teatav mõistmist lihtsustav funktsioon. Olgu pealegi, et "aasta" ärajätmist ei peeta veaks, aga "aastaga" variant tundub loomulikum, kuivõrd nii on lihtsamini mõistetav, kuidas aastaarv ja kuunimetus ühilduvad. Või kui ma loen lauset "1985 toimus...", siis see assotsieerub mingil määral vaegkeelega, kus ajamääruses jätakse samamoodi kuu- või nädalapäeva nimetus käänamata.

Et internet täis ei saa, pole muidugi argument. Ma ei usugi, et keegi kasutab sõna "aasta" põhimõttel "mida rohkem sõnu, seda uhkem", pigem ikka stiililistel ja grammatilistel kaalutlustel. Minu meelest on ka selge, et Vikipeedia pole teksti ökonoomsuse koha pealt iga muu teatmeteostega võrreldav, isegi kui sõna "aasta" kõikjalt ära jätta. Mõnes teatmeteoses ei kirjutata täislausetega, sisu võib olla väga kontsentreeritud, aga Vikipeedias kasutatakse minu meelest teadlikult sellist jutustavamat stiili, nii et artikleid võiks otsast lõpuni ladusalt lugeda, mitte nii et oleks ainult hea mingit konkreetset infokildu üles leida. Mis ei tähenda, et stiil ei peaks olema võimalikult asjalik. (Sõna "aasta" stiili iseenesest vähem asjalikuks minu meelest ei tee.) Ma saan aru, kui "aastad" jäetakse ära kuskil tekstiosas, kus näiteks järjestikes lausetes on palju aastaarve, nii et kordused hakkavad tõesti häirima. Aga muul juhul ja ülejäänud tekstis minu meelest ei peaks sõna "aasta" välja korjama, kui kirjutaja teadlik valik on olnud seda kasutada. Pikne 30. märts 2015, kell 23:31 (EEST)

Omaarust pole ma kunagi teinud "puhast vuuki", st olen liigseid kordusi maha võtnud suhteliselt mõõdukalt ja mõnes artiklis üldse mitte. Olen siiski kohanud siin teiste kohendatud artikleid, kus on seda sõna palju jõulisemalt maha võetud. Muide, eesti keele grammatikas on ühildumisreeglid natuke keerukamad, ei ole nii, et kõikides väljendites peavad kõik sõnad olema ühes käändes. (Nt kiri saadetakse Mart Murelile, mitte Mardile Murelile; neiud uhkeldavad pikkade juustega, mitte pikkadega juustega jne.) Soovitan hoolikamalt grammatikareeglitega tutvuda ja meenutan, et teatmeteoste stiilis tulebki liigsõnalisust ohjeldada. Kuriuss (arutelu) 30. märts 2015, kell 23:51 (EEST)[vasta]
Minu meelest selles näites on seda sõna liiga jõuliselt maha võetud.
Jah, arusaadav, et kõik sõnad ei pea olema samas käändes. Niisama ka väljendis "1983. aasta juunis". Pean silmas, et kui on näiteks "1985 toimus...", siis nimetava käände kasutamisele ei tundu olevat muud põhjendust, kui et "öeldakse ka nii". Siis võib kirjutaja tahta kasutada käänete üldiseid funktsioone, nii et ajamäärus vastaks selgemalt küsimusele "millal?". Pikne 31. märts 2015, kell 10:41 (EEST)
"Juunis 1983" mind ei häiri. Aga kui kuud ei ole märgitud, on minu jaoks "aasta" puudumine väga häiriv. Ja tõesti, alati pole ju tegu pideva kordumisega. Ja kui ka kordub, võiks pigem püüda laused kuidagi ümber sõnastada. --Epp 31. märts 2015, kell 11:18 (EEST)[vasta]
Mind häirib "aasta" puudumine ainult lause alguses. Siis ma paneksin "aastal" ette, sest arvuga algav lause on raskesti loetav. Andres (arutelu) 31. märts 2015, kell 12:16 (EEST)[vasta]
Helistasin EKI keelenõusse, kust sain kinnitust, et teatmeteostes, kus on tegemist rohkelt ajamäärusi sisaldavate faktidega, võib ajamääruste esitamist mitmel viisil vabalt lihtsustada, sealhulgas ka korduvate ajamääruseosade ärajätmisega. Soovitatav on vaid jälgida, et aastaarv ei tekitaks ilma sõnata "aasta" valesid seoseid (nt lauses "1850 lepingut ei sõlmitud." tekib vale seos "1850 lepingut", aga lauses "1850 seda lepingut ei sõlmitud." sellist vale seost ei teki).
Minu küsimuse "Kas ajamääruse esitamine kujul "juunis 1983" on korrektne ja milliste reeglitega seda kahtlejatele põhjendada?" peale hakkas keelekorraldaja naerma ja ütles, et nii elementaarsete asjade kohta tavaliselt eraldi reegleid ei tehta. Ta leidis küll EKI keelenõuannete arhiivist ühe näite ajamäärustes kirjavahemärkide kasutamise kohta (kus oli toonitatud asjaolu, et ajamääruses "aprillis 2007" arvu järele punkti ei panda) – järelikult pole ajamääruse esitamine sellisel kujul (st ilma sõnata "aasta") vale. Kuriuss (arutelu) 31. märts 2015, kell 14:10 (EEST)[vasta]
Et "aasta" ärajätmine oleks vale, seda ma ei öelnud ega tahtnud öelda. Jutu mõte oli selles, et ka "aasta" kasutamine pole vale ja seda ei pea pidama lihtsalt tarbetuks korduseks. Võib küll ajamäärust lihtsustada, teatud kontekstis, teatud teatmeteostes ja ka mujal, aga ei pea. Pikne 31. märts 2015, kell 14:19 (EEST)
Siiski on sõnakorduste vältimine üks elementaarsemaid stiiliparandussoovitusi.
Samamoodi soovitatakse maha võtta mõttekordused – hoolimata sellest, et mõttekorrutaja laused on grammatiliselt korrektsed. Ma saan inimlikult aru, et kaks lauset loonud inimesele on mõlemad laused ühevõrra kallid, aga kui keeletoimetaja toimetab sõna- või mõttekordusi sisaldavad laused lühemaks või võtab ühe lause hoopis maha, siis ei tee ta seda mitte õelusest ega kiusu pärast. Kui kümnerealises artiklis on näiteks umbes sellised laused:
  • "Mari Maasikas alustas oma hariduse omandamisega kooliteed Kükametsa keskkooli esimesse klassi astumisega 1. septembril 1966. aastal. 22. juunil 1977. aastal omandas ta Kükametsa Keskkooli lõputunnistuse. Pärast Kükametsa Keskkooli lõpetamist asus ta 1977. aastal tööle Kükametsa universaalkaupluse müüjana. Ta töötas universaalkaupluses müüjana kuni 1978. aastani. Pärast universaalkaupluses müüjana töötamise lõpetamist asus ta 1. septembril 1978. aastal haridust omandama Tartu Riiklikus Ülikooli majandusteaduskonnas. 28. juunil 1983. aastal omandas ta Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonnas ökonomistidiplomi.", siis keeletoimetaja jätab sellest alles umbes sellise teksti:
  • "Mari Maasikas õppis aastatel 1966–1977 Kükametsa Keskkoolis ja 1978–1983 Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonnas, mille lõpetas ökonomistidiplomiga. 1977–1978 töötas ta Kükametsa universaalkaupluses müüjana."
Minu arvates läks tekst selgemaks ja stiil teatmeteosele kohaselt asjalikumaks. /Stiilinäite tekst on kombineeritud üldistavalt paljudes isikuartiklites kohatud lausete stiili põhjal, pidamata silmas konkreetseid autoreid ning halvustamata nende väärikat tööpanust ja head tahet./ Kuriuss (arutelu) 31. märts 2015, kell 15:20 (EEST)[vasta]
Nojah, ma kirjutaksin ka pigem nii nagu selles teises variandis. Mõni teine võib-olla peab ka kuupäevi oluliseks.
Aga sedalaadi sõna- ja mõttekordused minu meelest pole see, millele tähelepanu juhtisin. Näiteks toodud artiklis "Laibach" on enamasti lihtsalt sõna "aasta" ära korjatud. Võib-olla paaris kohas, kus ühes lauses on mitu aastaarvu, oli ehk tõesti tegu häiriva kordusega. Aga muidu see tekst üleliia aastaarvurohke minu meelest pole. Kui vähemalt osa kirjutajate ja lugejate meelest teeb "aasta" lause sageli kergemini loetavaks, siis minu meelest pole ikkagi põhjust seda tühipaljaks sõnakorduseks pidada. Pikne 31. märts 2015, kell 16:02 (EEST)
Ajamäärus "1981. aasta juunis" on väga ametlik, nn dokumendistiil. Kuid artikkel räägib väga loomingulisest ansamblist, mitte bürokraatlikust riigiasutusest – ka seda võiks sõnavara ja väljendusstiili valikul teatud määral arvesse võtta. "Juunis 1981" on kergemini loetav, kuna koosneb kahest sõnast ja kirjavahemärke pole, ühtlasi on välditud entsüklopeedia artiklites ülemäära korduvat sõna "aasta". Samas on säilitatud ajamääruses algselt sisaldunud informatsioon, kuna igaüks saab aru, et ajamäärus "juunis 1981" tähistab täpselt sama aega mis ajamäärus "1981. aasta juunis". Keeletoimetamise seisukohalt tuleks võimalusel alati eelistada lühemalt ja lihtsamalt väljendatud keelendeid ja lauseid – seda peetakse keeleliselt paremaks stiiliks. Seda keeletoimetamise põhimõtet soovisin eespool pisut utreeritult demonstreerida ka selles lõigus toodud ajamäärusenäidete kohta käivana. Võtan veel kord kokku: ajamäärus "1981. aasta juunis" ei ole grammatiliselt vale, kuid ajamäärus "juunis 1981" on siin stiililiselt parem. Kuriuss (arutelu) 31. märts 2015, kell 23:14 (EEST)[vasta]
Kust sa võtad, et "1981. aasta juunis" on ametlik või nn dokumendistiil? Selles ei ole ju midagi eriskummalist, et väljenduda saab mitmeti. Et parem stiil on alati määratud ainult lühiduse ja lihtsusega, seda ma ei usu. Ma juba selgitasin mille poolest antud juhul ka pikemat keelendit paremaks võib pidada. Olgu, kui aastaarvu kõrval on ka kuunimetus, mida käänatakse, siis loetavus "aasta" ärajätmisega eriti ei kannata. Selgem erinevus loetavuses on siis, kui on ainult aastaarv.
Ma ei nõua, et oma tekstides "aastat" kasutad, kui see ei ole sinu stiil. Ma lihtsalt loodan, et sa saad aktsepteerida ka teistsuguseid stiile, mida ei pea tingimata parandama, ja et kui antud juhul teisiti kirjutatakse, siis tingimata mitte viletsast stiilitajust. Pikne 1. aprill 2015, kell 00:11 (EEST)
Ma ei ole ka sellega nõus, et "1981. aasta juunis" on tingimata just bürokraatlik stiil, aga "juunis 1981" on minu meelest asjalikum ja kergemini haaratav, sellepärast sobib see entsüklopeedia teksti paremini, eriti kui selliseid ajamäärusi on palju.
Autoristiil nuditakse minu meelest toimetamise käigus niikuinii ära, sest väljendusviis peaks entsüklopeedias olema nii lihtne ja selge kui võimalik. Andres (arutelu) 1. aprill 2015, kell 01:06 (EEST)[vasta]
Minu meelest ei ole see tingimata nii, et nuditakse ära. Kui seda just spetsiaalselt ei püüta. On inimesi, kes lihtsalt lõpetavad kirjutamise ära, kui neil keegi sabas käib ja neile arusaamatu põhjendusega ümber teeb. Mina näiteks kaalun iga sõna, aga üldise robottegevuse taustal tunnen üha rohkem, et see läheb korda vaid mulle endale. Aga eks siis "entsüklopeediline stiil" võidab. Minu arvates Vikipeediat ei saa võrrelda asjadega, mida inimestel on kombeks teatmeteosteks nimetada. On ju ilmne, et me ei kirjuta muidu kunagi samas stiilis nagu teatmeteostes. Olen nõus, et peab olema võimalikult lihtne ja selge ja lähtun ka ise sellest (ja "juunis 1981" kirjutan ise ka), aga "aasta" ei tee asja tingimata alati kuidagi keerulisemaks ega ebaselgemaks (ega selle puudumine asjalikumaks). Ja siin on jälle see oht, et hakatakse edasi-tagasi "parandama". --Epp 1. aprill 2015, kell 01:44 (EEST)[vasta]
Olen nõus, et "aasta" iseenesest ei pruugi segasemaks teha. Mina ei võta "aastat" tingimata ära. Parandatakse ka nii, et "aasta" kirjutatakse juurde. Ma kirjutan juurde siis, kui aastaarv on lause alguses. Andres (arutelu) 1. aprill 2015, kell 09:26 (EEST)[vasta]
Siis on ju kahju, et Vikipeedias pole artiklite autorid kohe esilehel näha. Ma suurima heameelega tõesti ei parandaks nende kirjatükke, kes seda kindlasti ei soovi. Ma ei käi tavaliselt logist vaatamas, kelle tehtud üks või teine artikkel on, et saaksin olla võimalikult objektiivne. Kuriuss (arutelu) 1. aprill 2015, kell 01:20 (EEST)[vasta]
Minu meelest asi pole selles, kes kirjutas. See on ju nii, et kui juba parandamiseks läheb, siis hakatakse ka sealt parandama, kust tingimata tarvis ei ole. Minul on küll raske piiri pidada. Tuleb lihtsalt vaadata: kui on hästi kirjutatud ja otseselt valesti pole, siis pole mõtet

mingite stiilipõhimõtete järgi parandada. Probleem on aga selles, et reeglina ei kirjuta artiklit ainult üks inimene, ja siis tekib stiilide konflikt. Sellepärast ma ütlengi, et autoristiil nuditakse ära. Andres (arutelu) 1. aprill 2015, kell 09:26 (EEST)[vasta]

Tere 'Gudit' (oli vast nii üks kasutaja kirjutanud)! Okuratnenko!
Kas "Maasikas" ("M(aasta)as") oli minu kaudu? Vaata kui inspireeriv!
Kasutaja Mariina trükitud artikleid võib toimetada küll ja küll...
Nende 'saba taga passijate' (pisut imelik ju kohe näha, enamikel inimestel pole ju saba, küllap mõeldud ...) neid võib ju olla (siin võib efekt sama olla kui 'kooliõpilaste spikrite koostamisel' miskit jääb mõttesse ka) 'aga' paari neist muudkui 'mölisevad'...
Mina näiteks kujutan ette küll Vikipedisti inimesena kes oleks jah nii sisu- kui keeletoimetaja aga neid ... ja pealegi kui inimeste kirjutatud raamatutel on tõlkijad ja keeletoimetajad jm - siis mis siin nii imelikku on kui Vikipeedia artikleid toimetatakse.
Mariina 1. aprill 2015, kell 08:14 (EEST) alias Простота  


Ajamäärused

Kuna Vikipeedia artiklid pole kirjutatud ühel ajal ja Vikipeedia kestab loodetavasti kauem kui meie, siis tuleks seda arvestada ka artiklite ajamääruste valimisel. Panen siia kirja mõned punktid vastavalt teemadele, milles olen sagedamini kohanud eksimusi või stiilivigu.

  • Ajamäärused "hetkel", "täna", "tänasel päeval", "nüüd", "praegu", "hiljuti", "eile", "käesoleval ajal", "käesoleval hetkel" jms üldiselt ei sobi teatmeteosesse. Lugeja ei tea, millisel HETKEL artikkel kirjutati, ja ta ei peaks olema sunnitud seda ise mõistatama hakkama.
  • Sõna "kaasajal" nõuab selgesõnalist teksti, KELLE või MILLE kaasaega mõeldakse. Kui seda pole märgitud, tuleb kaaluda sõna "kaasajal" väljajätmist. Sõna "kaasajal" ei ole soovitatav kasutada tähenduses "tänapäeval".
  • Määrsõnade "varasemalt" ja "koheselt" asemel on õige kasutada "varem" ja "kohe".
  • Fraasi "20. aastatel" puhul ei saa lugeja olla alati kindel, millist sajandit autor silmas pidas; parem on kirjutada selgelt "1920. aastatel" , "2020. aastatel jne.
  • Kümnest suuremad arvud kirjutatakse tavaliselt numbritega, mitte sõnadega (nt "üheksasaja viiekümne teine aasta" asemel tuleks kirjutada "952. aasta").
  • Vältida tuleks keerulisi kombineeritud ajamäärusi, nt "20. sajandi neljanda veerandi lõpukümnendil" – see on ju "1990. aastatel". Muide, leidub inimesi, kes arvavad, et aasta 1990 oli 19. sajandil ja 2015 on 20. sajandil. Sajanditega võivad segadused tekkida ka võõrkeeltest tõlkimisel.

/Jätkub/ Kuriuss (arutelu) 1. aprill 2015, kell 01:20 (EEST)[vasta]

Katja Sambuka

Palun vaata Arutelu:Katja Sambuka. Andres (arutelu) 1. aprill 2015, kell 09:18 (EEST)[vasta]

Tunnustus ja aastaarv

Ole hea, vaata ka Arutelu:Astrid Ivask. 88.196.28.229 1. aprill 2015, kell 14:10 (EEST)[vasta]

Tere armas Kuriuss

Sa muutsid artiklis Rudolf Steiner Waldorfkooli Waldorfi koolile aga Eestis on 'tegemas' waldorfkoolid (waldorfpedagoogika), näiteks Aruküla Vaba Waldorfkool...

Mariina 1. aprill 2015, kell 14:49 (EEST) alias Простота

Tere-tere! Ma omaarust ei parandanud konkreetseid ja AMETLIKKE koolinimesid, vaid tõlkenimesid ja mõistet üldiselt. Tegin seda vastavalt EKI keelenõuannetele:
  • Õige on Waldorfi kool (mitte „waldorfkool“).
  • Kirjutage Waldorfi pedagoogika (lahku, täiend suure algustähega ja omastavas).
Kuriuss (arutelu) 1. aprill 2015, kell 15:02 (EEST)[vasta]
siis nad ise kirjutavad need ka üldmõistetena 'omamoodi' - ma lugesin just tuleva 'waldorfpedagoogika' (tegelikult siis Wladorfi pegagoogika) koolituse raames Rudolf Steinerit.
Jah (mõnel inimesel on võib-olla raske uskuda) aga see pole neil ainuke 'omamoodi' ...
Mariina 1. aprill 2015, kell 15:13 (EEST) alias Простота
Ma ei jaksa minna kõikidele organisatsioonidele seletama, et nad võiksid mõne avalikkusele väga nähtava kirjavea oma nimes või avalikes tekstides ära parandada. Aga ma saan püüda selle poole, et vähemalt Vikipeedias oleks õige kirjapilt. Kuriuss (arutelu) 1. aprill 2015, kell 15:19 (EEST)[vasta]
siin on jah 'pisuke sõlm' - kui ma neile seda selgitada püüaksin, mis Sa arvad, kas minu tööintervjuu 'lõigataks ja kleebitaks' ☺
Mariina 1. aprill 2015, kell 15:27 (EEST) alias Простота
Vist oleneks sellest, kui keeleteadlik inimene sind intervjueerima satub. Intelligentne inimene ehk peaks seda suureks plussiks, et oled nime keelelise probleemistikuga nii hästi kursis ja et sul on ettepanek, kuidas asja paremaks teha. :) Kuriuss (arutelu) 1. aprill 2015, kell 16:22 (EEST)[vasta]
Sellega on vist selline lugu: 'nii kindlalt kui kaks pluss kaks on viis' ei pigista minu eesnime ja slaavi-laadsete keskmisest suuremate pruunikas-roheliste silmade ja suuaugu vahelt 'säravpuhast' eesti keele grammatikat ka kõige parema tahtmise juures välja ☺.
Mariina 1. aprill 2015, kell 17:40 (EEST) alias Простота

Stuttgart

Kuule, kas sisseütlev kääne nimest Stuttgart pole mitte siiski Stuttgarti? ÕSi tüüp 20. --Morel (arutelu) 6. aprill 2015, kell 02:49 (EEST) On. Omaarust parandasin massiliselt vigast sees- ja seestütlevat ja siis omastavat. Kui kuskil sattus sekka ka sisseütlev, siis on minu viga. Õige on Stuttgart : Stuttgardi : Stuttgarti : Stuttgarti : Stuttgardis : Stuttgardist jne (edasi tulevad kõik nõrgad vormid). Kuriuss (arutelu) 6. aprill 2015, kell 08:59 (EEST)[vasta]

Väike tähelepanek: VisualEditoriga on linke vist sant parandada (ei tea, pole seda iial kasutanud), aga praegu panin tähele, et olid omast arust lisanud lingis F.Pocci tühiku, paraku see tühik tekkis sisse ainult kuvatavas tekstis, link ise jäi ikka teise kohta viitama.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu8. aprill 2015, kell 03:08 (EEST)[vasta]

Aitäh, ühes konkreetses muusikaartiklis ma ei hakanud meelega linke korrastama, kuna neid oli seal jube palju ja linkides poleks piisanud vaid tühiku lisamisest – täisnimed tulnuks välja kirjutada. Seda on muidugi lähtetekstis parem teha. Nii et seekord oli pigem mu laiskuses asi kui VisualEditoris. :) Kuriuss (arutelu) 8. aprill 2015, kell 03:42 (EEST)[vasta]
Tegin nüüd kõnealuses artiklis lingid korda. Kuriuss (arutelu) 8. aprill 2015, kell 10:05 (EEST)[vasta]

Küsisin tegelikult artiklite Üldkeel ja Oskuskeel kohta. :) Andres (arutelu) 10. aprill 2015, kell 13:30 (EEST)[vasta]

Sain aru küll, aga pean tunnistama, et ma pole ka ise EKI-st täpseid ja selgeid vastuseid saanud, kui olen varem küsinud nõu näiteks kõnekeele, üldkeele ja kirjakeele definitsioonide või nende seoste kohta. Oskuskeele ja üldkeele definitsioonide ja erisuste kohta on mul lisaks Rein Kulli raamatule allikatena teada veel mu enda raamaturiiulis olevad Uno Mereste "Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü" (2000) ja "Eesti oskuskeel 2003" (2004); õige veidi on neid käsitletud "Eesti keele käsiraamatus" (nt http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=513&p=6&p1=3). Peaksin üld- ja oskuskeeleartiklite täiendamiseks kõik need allikad värskelt läbi töötama, aga kas neist selgesõnalisi definitsioone koorub, selles varasemate kogemuste põhjal siiski kahtlen.
Aga "kandi" kohta kirjutasin oma arvamuse sellepärast, et minu meelest ei tähenda selle sõna praktiline kasutus mainitud allikates veel, et tegu ongi ametliku terminiga. Võtame võrdluseks näiteks kasvõi siinsamas minu lehel eespool käsitletud "kruisi", mis erialainimeste arvates on nii vahva termin, et sellega peaks välja vahetama eestikeelse sõna "kruiis", aga meie keelekorraldajad pole seda ideed heaks kiitnud. Olgu öeldud, et sõna "kant" meeldib mulle isiklikult väga ja kui minult küsitaks arvamust, siis ma tõenäoliselt toetaksin selle sõna saamist ametlikuks geograafiaterminiks sõltuvalt sellest, kuidas selle mõiste definitsioonis kavatsetakse piiritleda selle sõna senist umbmäärasust. Samas asjaolu, et sõna "kant" senine umbmäärasus surutakse mingitesse kindlatesse piiridesse, ei pruugi aga üldse tore olla. Kuriuss (arutelu) 10. aprill 2015, kell 14:17 (EEST)[vasta]

Ja/ning

Palju tänu paranduste eest, millega ma olen 99% rahul. Aga mis Sul nende ning-ide vastu nii väga on? Mulle tundub, et Sinu oskuste juures oleks palju pakilisemaid parandusi kui massiliselt ning-e ja-deks taguda?--Morel (arutelu) 11. aprill 2015, kell 00:26 (EEST)[vasta]

Tänan komplimendi eest! Mulle tundub, et vahepeal on koolis lastele õpetatud ja'sid ja ning'e vastupidi kasutama ning see on rikkunud paljude sidesõnatunnetust. Mina olen aga n-ö vana kooli inimene, sest mulle õpetati koolis, et eesti keeles on neist kahest esimene sidesõna "ja" ja "ning'i" hakatakse kasutama alles siis, kui "ja" on juba kasutatud. Kui lauses on vaja mõlemat kasutada, siis pannakse "ja" märkima lähemat seost ja "ning" kaugemat seost. Tänapäeval on need soovitused jälle rohkem au sisse tõstetud – pärast seda, kui õpetajad ja toimetajad hakkasid oigama, et mõne inimese kirjatöödes pole sidesõnana ühtki ja'd, ainult ning'id laiutavad. Selle kohta soovitan lugeda artiklit "Ja ja ning" [3]. Kui sellest ei piisa, võin veel sobilikke keeleartikleid soovitada. :) Kuriuss (arutelu) 11. aprill 2015, kell 01:08 (EEST)[vasta]
Ka mulle tundub, et vahepeal on lastele koolis vastupidi õpetatud ja ehmatavalt sageli laiutab "ning" seal, kus on "ja" koht. Ssgreporter (arutelu) 11. aprill 2015, kell 01:13 (EEST)[vasta]

Minu meelest on "ja"-l ja "ning"-il ka erinevaid tähendusvarjundeid ja nende eristamisel on ka teisi funktsioone.

Näiteks kui ma ütlen "lapse taldrik ja lusikas", siis on lusikas lapse oma; kui ma ütlen "lapse taldrik ning lusikas", siis ma ei omista lusikat lapsele. Andres (arutelu) 11. aprill 2015, kell 01:57 (EEST)[vasta]

Jah, see näide on hea, kui lusikas tõesti pole lapse oma. :)
Samas mõnedki kirjutajad püüavad sidesõnaga "ning" liita pikaks liitlauseks lihtlauseid, mida tihti ei peakski kokku panema, sest mingit muud omavahelist seost peale jõuga pandud sidesõna neil pole. Kuriuss (arutelu) 11. aprill 2015, kell 02:06 (EEST)[vasta]
On küll väike tähenduserinevus - "ning" lahutab kaugemaid sõnu ja fraase. Seda imelikum on lugeda, kui loetelu lõpus on viimase liikme ees "ning" ja seejärel on rindlause teise poole alguses "ja". Tekste toimetades asendan niisugused juhtumid n.ö vana kooli reeglite järgi. Ssgreporter (arutelu) 11. aprill 2015, kell 02:10 (EEST)[vasta]
Vahel laotakse loetelus sidesõnu umbes nii: "Kontserdid toimusid jaanuaris, veebruaris ja märtsis ning aprillis." Vaat nuputa siis, miks märtsi ja aprilli vahel on kaugem seos kui teistel kuudel omavahel. Mõtled, et ehk oli seal tavalisest pikem esinemispaus. Aga ei, kirjutaja tahtis lihtsalt ilmekamalt väljenduda. Hoopis kummaline on vaadata ajalehes pealkirja "Mai ning juuni tulevad sajused", mis tuli paigutada kahele reale, ehkki sidesõnaga "ja" oleks pealkiri mahtunud ühele reale. Veider on FB keelegpupis lugeda subtiitritõlkijate nurinat, kui palju tuleb vaeva näha, et tõlketekst subtiitrisse ära mahuks. Siis aga vaatan Foxi kanalilt krimkat, kus nii side- kui ka mõttekriipsud on subtiitrites veel palju pikemad kui emm-kriips (—) ja "ja" asemel on enamasti "ning". Kuriuss (arutelu) 11. aprill 2015, kell 02:35 (EEST)[vasta]

Paul Grice'i vestlusimplikatuuride teooria seletab siiski, kuidas sõna "ning" abil saab tähendusvarjundit edasi anda ka juhul, kui "ja" ja "ning" on täpselt sama tähendusega. "Ning" on pikem ja vähem selge, järelikult implitseeritakse selle kasutamisega midagi, mida pole otseselt nõutud. Eks ole, tavaliselt implitseeritakse teistsugust rühmitamist, mõnikord täiendi tühistamist, mõnikord minu meelest aga implitseeritakse tegude kokkulangemist, kui see pole sisu järgi selge. Kui midagi ei implitseerita, siis sõna "ning" ei tohi kasutada, sest see teeb jutu raskemini mõistetavaks. See ei kehti muidugi Kihnu murraku kohta. Andres (arutelu) 11. aprill 2015, kell 08:38 (EEST)[vasta]

Lihtsalt huvi pärast küsin, et mis on Grice'i teooria puhul "ja" ja "ning" vasteteks inglise keeles? Peale "and"-i ei tule nagu midagi pähe praegu. Taavi (arutelu) 11. aprill 2015, kell 08:50 (EEST)[vasta]
Seda eristust inglise keeles ei ole. Pean silmas, et siin saab asja Grice'i teooria raames seletada. Andres (arutelu) 11. aprill 2015, kell 09:55 (EEST)[vasta]
Natuke naljakavõitu äärmuslikku statistikat ka. Minu toimetajapraktikas on olnud vaid üks selline juhus, kus üsna paks raamat oli tõlgitud soome keelest eesti keelde nii, et sidesõna "ning" oli kasutatud ainult kümmekond korda, aga "ja'd" ligi 900 korda (vaatasin spetsiaalselt Wordi statistikast järele, sest ilukirjanduslikus teksti rohketes liitlausetes hakkas täielik "ningi"-puudus häirima). Enda lisatud "ninge" ma üle ei lugenud, aga küllap neid sai vähemalt paarsada. Ka Vikipeedias on ette tulnud artikleid, kuhu olen "ninge" lisama pidanud. :) Kuriuss (arutelu) 11. aprill 2015, kell 12:33 (EEST)[vasta]

Ma peaks ka nentima, et mindki häirib ningide jadeks parandamine. Eksju on parem kui onju, onju. Minu jaoks on need täpselt võrdsed sõnad ja lausesse kirjutan ma parasjagu selle, mis pähe tuleb.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu11. aprill 2015, kell 16:56 (EEST)[vasta]


Aitäh arvamuste eest, te olete nii toredad! ;) Kuriuss (arutelu) 11. aprill 2015, kell 22:27 (EEST)[vasta]

Täpselt üks

Matemaatikud ei pea väljendit "ainult üks" piisavalt ühemõtteliseks, sest tundub, et "mitte ühtegi" ei ole sellega ühemõtteliselt välistatud. "Täpselt üks" on küll pisut kõnekeelsem väljend, aga kui parandada, siis tuleks öelda kas "parajasti üks" või "üks ja ainult üks". Andres (arutelu) 11. aprill 2015, kell 13:43 (EEST)[vasta]

Aitäh, selliseid peensusi ma ei mäleta tõesti, pole ammu pidanud matemaatikateemasid toimetama. "Üks ja ainult üks" tuleb tuttav ette küll, kasutaksin siis seda. "Parajasti" kõlab aga teaduskontekstis vanamoeliselt ja tänapäevases eesti keeles kõlab mu meelest isegi natuke eksitavalt. :) Kuriuss (arutelu) 11. aprill 2015, kell 13:46 (EEST)[vasta]
No ma ei tea, matemaatilises kirjanduses on "parajasti" sageli kasutatav sõna. Minu meelest on tegu terminiga, nii et see võibki üldkeelest hälbida. Meil on artikkel Parajasti siis, kui ja Google ütleb, et "parajasti siis" on isegi pisut sagedasem kui "siis ja ainult siis". Andres (arutelu) 11. aprill 2015, kell 14:05 (EEST)[vasta]
Ma pole matemaatik, aga mulle tundub, et tänapäevases keeles märgib sõna "parajasti" eeskätt aega ning "üks ja ainult üks" eeskätt arvu; arvu võiks tänapäeval märkida ka "parajalt nii palju". Tõenäoliselt on siin tegu aja jooksul toimunud väikese tähendusnihkega. Kui on võimalik väljendusvariantidena valida, kas kasutada kõigile arusaadavat tähendust/väljendusviisi või ainult matemaatikute tsunftiväljendust, siis ma üldotstarbelises entsüklopeedias eelistaksin tänapäevast kõigile arusaadavat väljendusviisi. Minu jaoks pole see kindlasti mitte elu ja surma küsimus, ütlesin lihtsalt oma arvamuse välja. Kuriuss (arutelu) 11. aprill 2015, kell 14:28 (EEST)[vasta]

Väike palve

Saad ehk keeleliselt üle vaadata artikli eestikeelne Vikipeedia. See kuulub selle viki enim vaadatud lehekülgede sekka ja selle mallipläraka artiklipäises hoidmine on üsna inetu. Ivo (arutelu) 13. aprill 2015, kell 20:25 (EEST)[vasta]

Sovhoosid ja kolhoosid

Väike ortograafiline küsimus seoses osade sohvooside ja kolhooside nimede kirjutusega. Jutt eeskätt sellistest, kus osa nimest on jutumärkides ja see nimeosa lõpeb konsonandiga. Sovhooside loendis on praegu sellised kaasused: "Sõprus" sovhoos (Pärnu raj), "Kommunisti" sovhoos (Valga raj), Sovhoos "Võit" (Võru raj). Sama muidugi kolhoosidega, nt Kolhoos "Koit" - "Koit" kolhoos - "Koidu" kolhoos. Tundub, et nõukaajal ongi kasutatud erinevaid nimekujusid. Ilmselt üsna klassikaline teema, kuid küsimus eeskätt siin Vikis rakendatavast praktikast, et kuidas peaks olema nimetavas ja kuidas tuleks käänata.--VillaK (arutelu) 17. aprill 2015, kell 22:05 (EEST)[vasta]

Lisan paar näidet 1956 kalender-teatmikust. "Seejuures väärib märkimist, et "Kommunismi Teel" ja "Kevade" kolhoosi parimad seatalitajad /.../", "Igal dekaadil ("Kevade" kolhoosis) või poolel kuul (kolhoosis "Kommunismi Teel") koostavad farmijuhatajad söödaratsioonid /.../"--VillaK (arutelu) 18. aprill 2015, kell 07:46 (EEST)[vasta]

Loendites on ka niisuguseid väljendeid, mida trükisõnas ei kasutatud. "Kolhoos" ega "sovhoos" ei käinud suure algustähega. ""Sõprus" kolhoos" ja ""Koit" sovhoos" on võimatud. ""Kommunisti" sovhoos" on võimalik, kuid haruldane. Andres (arutelu) 18. aprill 2015, kell 08:46 (EEST)[vasta]

Lp VillaK, vaatasin ka, et sovhooside loendis oli palju kahtlasi nimekujusid. Kuna uuemate eesti keele reeglite järgi nimesid enam jutumärkidesse ei panda, siis minu arvates võiks esitada varem jutumärkidesse pandud kolhooside ja sovhooside nimed kujul 'kolhoos Kommunismi Teel' ja sovhoos Kommunist', mida käänatakse 'kolhoosi Kommunismi Teel' ja 'sovhoosi Kommunist'. Oli muidugi ka kolhoose ja sovhoose, mille nime ei pandud ka omal ajal jutumärkidesse – peamiselt kohanimede või isikunimede sisaldamise korral (nt 'Kirna kolhoos', 'Mitšurini-nimeline sovhoos' jne). Isikunimesid sisaldavate kolhoosi- ja sovhoosinimede puhul tasuks kuskilt kontrollida ka seda, kas nende ametlikes nimekujudes figureerisid tingimata ka toonaste suurmeeste eesnimed või eesnimeinitsiaalid; igapäevaselt kasutati sellistes nimedes ju peamiselt ainult perekonnanime. Kuna Peeter Päll on eeskätt kohanimespetsialist, siis ei tohiks talle väga võõrad olla ka muud nimedega seotud küsimused. Võin need talle esitada komplektina, et ta saaks saata põhjaliku kirjaliku vastuse. Küsiksin sedagi, milliseid allikaid võiks kolhoosi- ja sovhoosinimede õigete nimekujude seiskohalt autoriteetseks pidada. Aga milliseid aspekte oleks vaja talt veel küsida? Kuriuss (arutelu) 18. aprill 2015, kell 16:44 (EEST)[vasta]
Minu meelest tuleb arvestada ja kajastada ka endisaegset ortograafiat. Muide, keelekorraldajad soovitavad "nimelise" üldse ära jätta. Andres (arutelu) 18. aprill 2015, kell 19:29 (EEST)[vasta]
Jah, soovitatakse küll nii, mistõttu oleks algse nimekuju näitamine omaette huvitav. Võib-olla esitada kolhoosid ja sovhoosid tabelites, kus oleks ka veerg nende algse nimekuju näitamiseks? Kuriuss (arutelu) 18. aprill 2015, kell 19:33 (EEST)[vasta]
Kui neist ühismajanditest juttu teha väljaspool eestimaist konteksti, siis on jutumärkides vorm omistatud nime näitamiseks minu meelest siiani sobivaim. - Melilac (arutelu) 4. juuni 2017, kell 07:55 (EEST)[vasta]
Olen vaadanud läbi hulga nõukogudeaegset kirjandust sh 1950-1970. aastate kalender-teatmikud, kus on sovhoosidest ja kolhoosidest (ning neis töötanud tööeesrindlastest) suhteliselt palju juttu. Kirjeldan allpool toonast keelekasutuse praktikat (näited Eesti majandite nimede esitamise kujudest erinevates tekstides) ja formuleerin selle põhjal teooria. Kui hr. Pällilt midagi küsida, siis võiks see olla palve kommenteerida allpoololevaid kokkuvõtteid ja järeldusi ning soovitada erinevate juhtude eelistatud vorme tänapäevases keelekasutuses.
1) Kohanimedega seotud majandinimed
Näiteid: Triigi sohvoos, Kamara sohvoos, Savikoti sovhoos, Tallinna näidislinnuvabrik, Häädemeeste kolhoos, "Hõreda" sovhoos, "Viisu" sohvoos, "Pilu" sovhoos
Kokkuvõte: Suhteliselt lihtsam juhtum. Majandi nime esitamise levinud vorm Kohanimi (omastavas) majandivorm (nimetavas). Kuid 1950. aastatel on esitatud majandinimedes kohanimesid ka jutumärkides, mis mõnel juhul võib tekitada segadust, kas tegemist on (vähetuntud) kohanimega või omistatud nimega.
2) Isikunimelised majandid
Näiteid: Richard Pälsoni nimeline sovhoos, Sommerlingi-nimeline sovhoos, Darwini-nim. kolhoos, V. Sassi nimeline sovhoos, Ed. Vilde nim. kolhoos, I. V. Mitšurini nim. sovhoos, J. Gagarini nim. näidissovhoostehnikum, Kosmonaut Juri Gagarini nimelise katsenäidissovhoos, S. M. Kirovi nimeline kalurikolhoos, S. Kirovi nimeline kalurikolhoos, Kirovi nimeline kalurikolhoos, Partisan Lembitu nimeline kolhoos
Kokkuvõte: Esinevad väga erinevad nimekirjutuse vormid, nii täiseesnimega, eesnime esitähega, vene nimede puhul (mõnikord, kuid mitte alati) ka isanime initsiaaliga, ka ilma eesnimeta vormis perekonnanimi-nimeline, nimeline lühendatult või lühendamata. Majandi nimi sisaldab reeglina "Perekonnanimi (omastavas) majandinimi (nimetavas)", muud komponendid erinevates allikates varieeruvad. Erandiks on partisan Lembit Sinioru järgi nimetatud endine kolhoos, kus puudus viide perekonnanimele, kuid oli lisatud viide partisani staatusele. Samuti Gagarini nimeline sovhoos, kus nimekujus oli lisatud ka viide kosmonaudi elukutsele.
3) Omistatud nimedega majandid
Siin saab eristada kahte juhtumit:
a) omistatud nimi lõpeb vokaaliga
Näiteid: "Rahu" kolhoos, kolhoos "Kindel Tee", Tee Kommunismile kolhoos, kolhoos "Tasuja", "Kevade" kolhoos, "Lembitu" kolhoos, 9. mai kolhoos, kolhoos "Esimene Mai", "Uue Elu" kolhoos, sovhoos "Tahe", Tahe sovhoos
Kokkuvõte: Esinevad väga erinevad nimekujud, omistatud nimi nii jutumärkides kui ilma. Sagedasem vorm on Nimi (omastavas) majandinimi, kuid esineb ka Majandinimi Omistatud nimi (nimetavas). Mõned nimede esitamise kujud võivad tekitada segadust, et milline on omistatud nime nimetav kääne. Näiteks "Kevade" kolhoos on kolhoos "Kevade", mitte aga kolhoos "Kevad", sel juhul tuleks tõenäoliselt eelistada vormi kolhoos "Kevade", muudel juhtudel aga võib omistatud nimi ka eelneda majandivormile.
b) omistatud nimi lõpeb konsonandiga
Näiteid: kolhoos "Oktoobri Lipp", Rahva Hääle kolhoos, "Kommunismi Teel" kolhoos, kolhoos "Viisaastak", "Viisaastaku" kolhoos, kolhoos "Murrang", "Murrangu" kolhoos, kolhoos Võimas Jõud, Võimsa Jõu kolhoos, Viimsi "Kindluse" kolhoos, kalurikolhoos "Vätta Kalur", Vätta Kaluri kolhoos, "Vätta Kaluri" kalurikolhoos, kalurikolhoos "Majak", kolhoos "Majakas", "Majaka" kolhoos
Kokkuvõte: Esinevad väga erinevad nimekujud, omistatud nimi nii jutumärkides kui ilma. Sagedasem vorm tundub olema Majandinimi "Omistatud nimi" (nimetavas, jutumärkides), kuid esineb ka Nimi (omastavas) majandinimi Mõned nimede esitamise kujud võivad tekitada segadust, et milline on omistatud nime nimetav kääne või kas nimetavat üldse kasutatakse. Erijuhtumiks on kahest (või enamast) sõnast koosnevad omistatud nimed, samuti juhtumid, kus kohanime on kasutatud koos omistatud nimega.
PS. Muidugi ei saa eeldada, et tolleaegsed keeletoimetajad olid alati tasemel. Seega on võimalik, et lipsas läbi ka selliseid keelelisi vorme, mis tolleaegsetele keelekonventsioonidele ei vastanud. Kuid näited on reaalsed ja puudutavad vaid Eestis tegutsenud majandeid. --VillaK (arutelu) 20. aprill 2015, kell 16:34 (EEST)[vasta]
Sel ajal, mida mina mäletan, (põhiliselt 1970ndad) ning ka ENE-s on minu meelest juhul, kui kolhoosil on nimi, (sovhoosidel minu ajal muid nimesid peale pühendusnimede ja kohanimede ei olnud) kasutatud ainult seda laadi nimekujusid nagu "kalurikolhoos "Nord"" (muide, hiljem oli see "Nordi osakond"). Ma ei mäleta, et omastavat oleks sellistel juhtudel kolhoosi nimes kasutatud, kuigi ei või pead anda. Andres (arutelu) 20. aprill 2015, kell 17:57 (EEST)[vasta]
Sovhoosidel on olnud omistatud nimesid 50ndatest kuni 90ndateni. Näiteks oli Tahevas sovhoos "Tahe". 50ndatel oli Saatses sovhoos "Zarja". "Nõukogude Eesti" loetleb 70ndatest selliseid omistatud nimedega sovhoose (nimi jutumärkides): "Kungla" (Harju-Risti), "Raku" (Tallinn), "Sakala" (Kamari), "Sõprus" (Kabli), "Säde" (Jõesuu), "Kommunist" (Sihva), "Võit" (Vastseliina).
Aga ma kontrollisin praegu ENE-st, ja see ei kinnita minu mälu. Seal kasutatakse küll omastavat ka jutumärkides nime puhul. Võiks vaadata veel teatmeteost "Nõukogude Eesti", kus on kolhooside ja sovhooside nimekirjad rajoonide kaupa. Andres (arutelu) 20. aprill 2015, kell 18:16 (EEST)[vasta]
"Nõukogude Eestit" olen vaadanud. Seal on kolhooside ja sovhooside nimed esitatud tabeli kujul, nii et kohanimed ja pühendusnimed on jutumärkideta ja omistatud nimed jutumärkides. Tabelites ei ole esitatud täisnime kuju. Ehk siis on üksnes "Linda" ja "Ranna". Tõsi, tekstis on kasutatud ka mõningaid täisnimede kujusid, näiteks: "Linda" kolhoos, kalurikolhoos "Hiiu Kalur", "Rahu eest" kolhoos, kolhoos "9. Mai", "Energia" kolhoos. Nagu toodud näidetest näha, ei ole isegi "Nõukogude Eestis" kasutatud nimevormides kindlat reeglipära. 1950-1960. aastate kalender-teatmikes on samuti tolleaegsete sovhooside kõikse loendiga tabelid. Seejuures ei ole neis tabelites ükski nimi esitatud jutumärkides (ka Zarja ja Kommunist ilma jutumärkideta). Kolhoosidest ei ole kõikseid loendeid, kuid on loendid loomafarmidest majandite kaupa, nt millistes majandites on Eesti punase karja farmid või Eesti lontkõrvaliste sigade farmid. 1958. aasta kalendris on farmide loendis kõik kohanimede ja omistatud nimedega majandite nimed jutumärkides. Jutumärkideta on vaid isikunimelised majandid.--VillaK (arutelu) 20. aprill 2015, kell 22:11 (EEST)[vasta]

Uus esilehe kujundus: hääletamine

Tere,
Oled osalenud arutelus uue esilehe tegemise kohta. Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta siin.
Postituvi (arutelu) 18. aprill 2015, kell 18:32 (EEST)[vasta]

Karen Krantzcke Sportsmanship Award

Spordimehelikkus ja spordimeisterlikkus on kaks täiesti erinevat asja. Seega arvan, et su parandus on vigane. Auhinna nimi on Karen Krantzcke Sportsmanship Award  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu28. aprill 2015, kell 01:30 (EEST)[vasta]

Parandasin tagasi. Aga eesti keeles pole sellel auhinnal väljakujunenud nime. Andres (arutelu) 28. aprill 2015, kell 08:30 (EEST)[vasta]
Parandasin selle järgi, et mujal oli Karen Krantzcke auhinda nimetatud spordimeisterlikkuse auhinnaks, mis vastas ingliskeelse mõiste tähendusele täpsemalt, näiteks siin: [4]. Usun, et auhinna looja ei mõelnud spordiMEHELIKKUST, pigem võiks see olla "sportliku mehisuse auhind" (mehelikkus ja mehisus on ikka väga erineva tähendusega sõnad, muide :)). Dictionary.reference.com annab sõnale "sportsmanship" kaks tähendust: 1) the character, practice, or skill of a sportsman; 2) sportsmanlike conduct, as fairness, courtesy, being a cheerful loser, etc. Ka nende seletuste järgi on tegemist pigem spordimeisterlikkuse või mehisuse kui mehelikkusega. Kuriuss (arutelu) 28. aprill 2015, kell 09:24 (EEST)[vasta]
See teine tähendus on just see, mille eest auhinda antakse... ehk siis väike tsitaat kuskilt Karen Krantzcke Sportsmanship Award, which acknowledges a player’s professionalism, attitude and sense of fair play, ehk siis spordimeisterlikkuse või saavutustega pole sellel auhinnal üldse pistmist, vaid see ongi just nimelt see, mida nimetatakse spordimehelikkuseks. /ja mitte mehisuseks/ Ah ja veel üks väike asi, see auhind antakse välja mängijate endi hääletuse tulemusel, ehk siis see peegeldab tegelikult ka rohkem seda, kuidas mängijad vastastesse suhtuvad.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu28. aprill 2015, kell 10:17 (EEST)[vasta]
Ma ei ole su jutu esimese osaga nõus. Minu arvates tähendab "player’s professionalism" spordimeisterlikkust, "sense of fair play" aga suuremeelset, altruistlikku aumehelikku käitumist olukordades, kus teoreetiliselt saaks valida ka egoistlike otsuste tegemise tee. Sellised suuremeelsed otsused iseloomustavad pigem mehisust. Sõna "spordimehelik" olen ma kuulnud kasutatavat vaid meeste kohta, naistennisistide kohta see pigem ei sobi. Hoolimata sellest, et ingliskeelne sõna "sportsman" sisaldab osist "man", ei peaks seda tõlkima sõna-sõnalt "spordimeheks" ega tuletama sellest sõna "spordimehelikkus". Jah, sportlased omavahel hindavadki kaaslaste suuremeelsust, altruistlikkust ja pigem mehisust käituda suuremeelselt, mitte spordiMEHELIKKUST. (Üks mõte oli ka väljendi "aus mäng" sissetoomine, aga ausa mängu auhinnad, ka tennises, on juba varem kasutusel.) Kuriuss (arutelu) 28. aprill 2015, kell 10:40 (EEST)[vasta]
Professionalism spordis on esmalt suhtumine sellesse, mida ja kuidas sa teed, kuidas sa võistled, vastaste austamine, aus mäng jne. See on rohkem filosoofia, aga mitte niiväga sportlikud saavutused. Võimalik küll, et me siin räägime sinuga üksteisest mingil määral mööda. Muide tennises ei ole fair play auhindu. ATP samasugune auhind kannab nime Stefan Edberg Sportsmanship Award.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu28. aprill 2015, kell 11:14 (EEST)[vasta]
Kui tennises on seis nii, siis võiks ju ühtlustada Karen Krantzcke auhinna tõlked Karen Krantzcke ausa mängu auhinnaks? Kuriuss (arutelu) 28. aprill 2015, kell 11:20 (EEST)[vasta]
On olemas selline auhind nagu Pierre de Coubertini medal. Selle kohta leiad ilmselt infot eesti keeles nati rohkem. Ja seda antakse just nimelt spordimeheliku käitumise eest. Fair play on küll üks osa sellest, aga võrdusmärki sinna vahele panna ei saa, need ei ole täielikud sünonüümid, kuigi kattuvad väga suurel määral.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu28. aprill 2015, kell 11:30 (EEST)[vasta]
Mina saan artiklist en:Sportsmanship nii aru, et aus mäng (pettusest hoidumine ning õiglusest lähtumine ka juhul, kui kohtunikud eksivad minu kasuks) on ainult osa asjast. Sinna kuuluvad ka enesevalitsemine, võitlusvaim ja seltsimehelik suhtumine konkurentidesse. Muide, minu meelest on see artikkel ebaõigesti seotud artikliga Aus mäng.
Spordimeisterlikkus on ikkagi sportlike saavutuste võime.
"Spordimehelikkus" on parim vaste, mida ma tean, kuigi see sõna ei ole stiililiselt kõige parem, eriti naiste kohta. Seost mehelikkusega ma siin küll ei näe ja mehisuseks nimetatakse vaprust.
Eestikeelsest kirjandusest leidsin ainult ühe mainimise: seal nimetati auhinnaks eeskujuliku sportliku käitumise eest. Panen ette jätta see esialgu tõlkimata. Andres (arutelu) 28. aprill 2015, kell 11:51 (EEST)[vasta]
Võimalik on muude artiklite sees kindlasti tõlkida 'Karen Krantzcke auhind' ja kui auhinnast eraldi artikkel tehakse, siis seal selle sisu lahti kirjutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu28. aprill 2015, kell 12:21 (EEST)[vasta]
No kui vaadata, kuidas on tõlgitud samaväärset ja inglise keeles samasugust ATP-s väljaantavat ehk Ahsoouse mainitud Stefan Edbergi auhinda, siis Delfis on kirjeldava tõlkena kirjas isegi "härrasmehelikkuse eest antav Stefan Edbergi auhind". :) Ma ei ole üldse feminist, aga arvan siiski, et tõsimeelse teatmeteose tekstis ei sobi tänapäevasesse WTA ehk naiste tennise konteksti ei spordiMEHELIKKUS ega ka härrasMEHELIKKUS. Stefan Edbergi auhinda on nimetatud ausa mängu autasuks [5] ja [6]. Siiski oleks keeleliselt parem "ausa mängu auhind". Muide, tõlget "Karen Krantzcke ausa mängu auhind" ei tasu karta, sest seegi on vaid KIRJELDAV tõlge, mitte esitatud auhinna pärisnimena. Kuriuss (arutelu) 28. aprill 2015, kell 12:34 (EEST)[vasta]
Lihtsalt mainin, et itaalia, prantsuse ja saksa keeles jäetakse nimetus lihtsalt tõlkimata ja kasutusel ongi Karen Krantzcke Sportsmanship Award. -Melilac (arutelu) 29. detsember 2019, kell 08:01 (EET)[vasta]

Kui nimi ise välja mõelda, siis pärast ei leia seda linki üles. Andres (arutelu) 28. aprill 2015, kell 13:18 (EEST)[vasta]

Püüdsin just seda toonitada, et väikeste algustähtedega kirjutatu ei ole NIMI, vaid kirjeldav tõlge. Vikipeedias on ju tuhandeid ja tuhandeid selliseid juhtumeid, kus mingi kirjeldav jutt viitab hoopis muukujulisele märksõnale. Ma kahjuks ei saa praegu aru, mis põhjusel sõna "spordimehelikkus" sisaldamise korral oleks olnud kõnealuse auhinna link ülesleitav, aga "ausa mängu" sisaldamise korral mitte? Kuriuss (arutelu) 28. aprill 2015, kell 13:48 (EEST)[vasta]
Minu ettepanek on ju tõlkimata jätta.
Vähemalt seni, kui artiklit ei ole, ei tohiks minu meelest mingeid uusi nimetusi kasutusele võtta.
Spordimehelikkus oleks paremini leitav, sest tegu on sõnasõnalise tõlkega. Andres (arutelu) 28. aprill 2015, kell 14:58 (EEST)[vasta]

Asutuste ja allüksuste nimede kirjutamine

Kleebin siia teksti, mille kirjutasin artikli "Tšekaa" arutelulehele. "Jätkan asutuste nimede ja nende suurtähestamise või mittesuurtähestamise teemat. ÕS-i järgi on "tšek`aa <26> nõuk 1917.–1922. a tegutsenud Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni lühinimetus" – just nimelt "lühiNIMETUS", mitte PÄRISNIMI. Nimetused kirjutatakse väikese algustähega, nagu on "tšekaa" ka ÕS-is; pärisnimed kirjutatakse suure algustähega. Asutuste nimed kirjutatakse eesti keeles suure algustähega siis, kui tegemist on asutuse AMETLIKU nimega ja vajadusega nime ametlikkust rõhutada (nt dokumentides, ametlikus asjaajamises). Eespool öeldut arvesse võttes ei saa artiklis kasutatud suure algustähega asutuste nimed (Tšekaa Kolleegium, Tšekaa Sõjaosakond, Tšekaa esimees, Tšekaa Salajas-Operatiivvalitsus, Moskva Tšekaa jne) olla nende asutuste või allüksuste ametlikud nimed. Minu arvates tuleks Vikipeedias võtta suund sellele, et tasapisi saaksid ka sellised nimed korrastatud. See tähendab näiteks ka seda, et Vikipeedia artikli pealkiri ei peaks olema "Moskva Tšekaa", vaid selle asutuse tegelik nimi. Ka poleks vaja artiklites sama asutusenime kordumisjuhtusid esitada iga kord uuesti ametliku nimena, eriti käib see kõikvõimalike allasutuste nimede kohta (st ei ole vaja kirjutada alati suure algustähega "Transpordiosakond" ja "Eriosakond" – seda on siinsamas (st artikli "Tšekaa" arutelulehel) eespool õigesti maininud ka kasutaja Amherst99).

Kui kellelgi on midagi selle põhimõttelise keeleparandamissuuna vastu, siis palun andke sellest teada. Võimalik, et sel teemal on Vikipeedias varemgi arutletud, aga ma pole kõiki neid arutlusi üles leidnud. Ma olen veendunud, et grammatikaküsimusi ei peaks Vikipeedias hääletusele panema, vaid soovin, et keegi poleks nördinud, et tema koostatud artiklites selleteemalisi parandusi tehakse. Arutlegem pigem selle üle, kust läheb see piir, kus peaksid kindlasti olema asutuste ametlikud (suure algustähega) nimed ja kusmaalt võib "vabamalt võtta". Kuriuss (arutelu) 28. aprill 2015, kell 22:25 (EEST) "[vasta]
Arutelu on lehel Arutelu:Tšekaa. Andres (arutelu) 2. mai 2015, kell 02:27 (EEST)[vasta]

Suur- või väiketäht

Palun vaadake artiklit Ma-tegevusnimi. Ma pole ainus, kellele tundub, et nii artikli pealkirjas kui ka tekstis peaks ma-... väikese tähega olema - ilmselt tundub selline kirjapilt kunagistest grammatikaõpikutest meeles olevat.Ssgreporter (arutelu) 2. mai 2015, kell 00:48 (EEST)[vasta]

Tõsi, kõik sellised sidekriipsuga esitatud liited, käändelõpud, grammatilised tunnused jms peavad olema väikese algustähega nii artikli pealkirjas kui ka vahepealkirjades (ka mas-, mast-, maks-, mata-vormid jms).
Natuke sassi ajavad selle meelespidamise nn e-sõnad:
    • "e-post" kirjutatakse muidu väikse tähega, aga lause algul suure tähega (E-post);
    • "E-ained" tähenduses 'keemilised lisaained' on alati suure tähega;
    • "e-ained" tähenduses 'e-õppeained' on lause keskel väikese tähega, lause algul suure tähega.
Kuriuss (arutelu) 2. mai 2015, kell 01:12 (EEST)[vasta]


Näidend, lavastus, etendus

Paistab, et nendega on vahel segadust. Üldine skeem: näidend on kirjandusteos, mille lavastaja (koos näitetrupiga) lavastab lavateoseks – lavastuseks. Iga esituskord, kui seda lavastust mängitakse, on etendus. Kuriuss (arutelu) 2. mai 2015, kell 23:52 (EEST)[vasta]

Nõukogude Eesti

Oled hiljuti parandanud "Nõukogude okupatsiooniaja Eestis" "Nõukogude Eestiks". Miks? Milleks salata okupatsiooni? Sealt on lühike samm ajastu hellitavaks nimetamiseks "nõukaajaks", nagu sageli kuuleb. 88.196.28.229 4. mai 2015, kell 14:39 (EEST)[vasta]

"Nõukogude Eesti" kõlab mulle nõukogudeaegse kõrgstiilina, seetõttu ebakohasena. "Okupatsioon" on ebaselge tähendusega, minu ettepanek on kirjutada "Eesti NSV". Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 14:48 (EEST)[vasta]
Arvan, et okupatsiooni kohta on Vikipeedias muud artiklid ja selles artiklis polnud okupatsiooniteema sissetoomine asjakohane. "Nõukogude Eestit" mina kõrgstiiliks ei pea, nimed "Nõukogude Liit" ja "NSV Liit" ning "Nõukogude Eesti" ja "Eesti NSV" on täitsa paralleelselt kasutusel. Aga palun väga, "Eesti NSV" sobib muidugi. Kuriuss (arutelu) 4. mai 2015, kell 15:43 (EEST)[vasta]
Just selles artiklis oli "okupatsiooniteema sissetoomine" eriti asjakohane - artikli peategelane kannatas aastaid okupatsioonivõimu tagakiusamise pärast selle eest, et tema abikaasa oli julgenud välismaal ära karata. Minu meelest oli asja nimetamine tema õige nimega igati asjakohane. 88.196.28.229 4. mai 2015, kell 16:48 (EEST)[vasta]
Artiklis on ju mainitud, et ER ootas neli ja pool aastat abikaasa juurde sõitmise luba aga saanud selle aja jooksul Eestis tööd, seega tema kannatustest on juba juttu. Riigi nimetamisel emotsionaalsete täiendite lisamine muudab artikli tasakaalutuks, see ei ole minu arvates enam neutraalne stiil. Minu arusaamist mööda pole see Vikipeedias kombeks. Kuriuss (arutelu) 4. mai 2015, kell 16:59 (EEST)[vasta]
Siin ei olnud tegemist riigi, vaid okupatsiooniaja nimetamisega. "Nõukogude okupatsiooniaeg" - kus siin see emotsionaalne täiend on? Saksa okupatsioonist me ometigi ju räägime ja keegi ei pea täiendit "saksa" või "okupatsiooon" seejuures emotsionaalseks! Muide, artikli lause oli: Nelja ja poole aastase ooteaja kestel ei võimaldatud R(...)le Eestis enam erialast tööd. 88.196.28.229 4. mai 2015, kell 17:23 (EEST)[vasta]
Ma siiski arvan, et okupatsiooniteemade kohta on Vikipeedias omaette artiklid. "Eesti NSV" näitab täiesti selgelt ära, mis ajaga oli tegemist. Kuriuss (arutelu) 4. mai 2015, kell 17:35 (EEST)[vasta]
Muidugi on okupatsiooniteemade kohta omaette artikled - nii nagu ka Eesti NSV ja minugipoolest kasvõi Eesti kindralkomissariaadi kohta. Muide, "Nõukogude okupatsiooniaeg" oli lingitud artikliga Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) - abiks neile, kes pole Nõukogude okupatsioonist ehk kuulnud. 88.196.28.229 4. mai 2015, kell 19:48 (EEST)[vasta]
Kui ER oli Nõukogude võimu – või täpsemalt KGB – poolt tagakiusatud, siis nii tulebki otsesõnu öelda, viitega allikale, millele seejuures on tuginetud (näiteks [7]). "Nõukogude okupatsiooniaja Eestis" on esseistlik stiil, mitte entsüklopeediline, fakte sedastav stiil. Ajaleheartiklis võib nii kirjutada, entsüklopeedias pigem mitte. --VillaK (arutelu) 4. mai 2015, kell 17:47 (EEST)[vasta]
"Nõukogude okupatsiooniaeg" ei ole esseistlik väljend, nagu pole seda ka "Saksa okupatsiooniaeg" - nad tähistavad ajastuid. Eesti NSV ja Eesti kindralkomissariaat olid okupeerinud riikide haldusüksused. Muide, "nõukaajale" oli iseloomulik üleüldiselt juurdunud "telefoniõigus", kirjalikke tõendeid välditi ja allikaid ei pruugi üldse olla. 88.196.28.229 4. mai 2015, kell 19:48 (EEST)[vasta]

Kogu arutelus pole keegi maininud, millisest artiklist on jutt. Kui teaks, siis vaataks täpselt konteksti.

Sõna "okupatsioon" on kombeks kasutada ka selle aja kohta, kui Eesti oli annekteeritud. Pole arusaadav, miks ja millises tähenduses sel juhul tarvitatakse sõna "okupatsioon". Niisugune juhtum oleks võinud aset leida ka Venemaal, kuidas okupatsioon siin asjasse puutub? Kui ma nüüd kontekstist õigesti aru saan, siis pole Nõukogude okupatsiooniaega üldse tarvis mainida, asi on niigi selge. Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 23:41 (EEST)[vasta]

Sõna "okupatsioon" kasutatakse põhjusel, et Eestis olid okupatsiooniväed, Venemaal neid ei olnud. 88.196.28.229 5. mai 2015, kell 07:37 (EEST)[vasta]
Loomulikult oli Venemaa selles suhtes teistsuguses olukorras kui Eesti, aga pole selge, miks räägitakse okupatsioonist, kui Eesti oli annekteeritud. Andres (arutelu) 5. mai 2015, kell 11:39 (EEST)[vasta]
Lauri Mälksoo põhjalik uurimus "Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus: Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a. - 1991. a. ja pärast 1991. a." võiks sellele küsimusele ehk vastuse anda. 88.196.28.229 5. mai 2015, kell 16:49 (EEST)[vasta]
Jah, võib-olla küll. Andres (arutelu) 5. mai 2015, kell 17:25 (EEST)[vasta]
Ja muidugi ei saa ära unustada Enn Sarve teost "Õiguse vastu ei saa ükski - Nõukogude okupatsioon Eestis". Alajaotuses 3.1. Eesti staatus rahvusvahelise õiguse järgi leidsin vastuse:
Lääneriikide terminoloogias hakati nõukogude okupatsiooni üsnagi varsti nimetama Balti riikide inkorporeerimiseks, s.t nende faktiliseks lülitamiseks N. Liidu koosseisu (unustamata kogu aeg rõhutamast, et inkorporeerimist ei tunnustata). Nende hinnanguis on iseloomulik juriidilise oskussõna “anneksioon” vältida püüdmine, sest anneksioon on rahvusvahelise õiguse mõttes juba okupatsioonile järgnev aste, nii-öelda põlistatud okupatsioon, ja sisaldab püsivama liitmise tunnuseid. Ilmselt leitakse, et isegi selle sõna kasutamine võib tõstatada soovimatuid nõudlusi agressori poolt. Äärmisel juhul saab meil anneksioonist kõnelda ehk ühenduses Narva-taguste ja mõnede Petserimaa aladega. (...) Võimalike kahemõttelisuste vältimiseks ongi lääneriigid Baltimaade inkorporeerimist või annekteerimist mainides alati järjekindlalt lisanud, et nad seda ei tunnusta. Anneksiooni mittetunnustamine saab aga tähendada ainult okupatsiooni jätkumist. Veel 1983.–1988. aastatest pärinevates dokumentides on tihti just niimoodi öeldudki: okupatsioon Baltimaades kestab. Seetõttu ei sobi ka meil idanaabrile vastu tulles äkitselt Eesti annekteerimisest kõnelema hakata, isegi mitte kui faktiliselt tekkinud olukorrast. Meie 50 aastat kestnud “inkorporeerimine” oli juriidilises mõttes okupatsioon. 88.196.28.229 5. mai 2015, kell 18:35 (EEST)[vasta]
Nojah, siin on poliitilised põhjused. Mida ütleb Mälksoo? Ma olen tema raamatut vähemalt osaliselt lugenud, aga ma ei mäleta, et oleksin selgust saanud. Seda küll, et vägivaldset annekteerimist on peetud rahvusvahelise õiguse vastaseks, ja sellepärast USA seda ei tunnistanudki. Andres (arutelu) 5. mai 2015, kell 18:59 (EEST)[vasta]

Saksa okupatsiooni puhul sellist tähenduse probleemi pole. Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 23:43 (EEST)[vasta]

Jutt on sellest artiklist: [8]. Kuriuss (arutelu) 4. mai 2015, kell 23:46 (EEST)[vasta]
Leidsin sell koha nüüd üles. Okupatsioonist polnud ju üldse juttu seoses tagakiusamisega, vaid selleks et eristada varem Eestis mängitud ja hiljem mängitud lavarolle. Minu meelest on kõige sobivam öelda "enne Prantsusmaale elama minekut" vms. Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 23:54 (EEST)[vasta]
Nii see jah oli, et artiklis toodi okupatsiooniteema sisse lavarollide ajastute eristamiseks, mis oli arusaamatu, et millised seosed on okupatsiooni ja rollide vahel. Numbriga 88.196.28.229 kasutaja leidis, et "Just selles artiklis oli "okupatsiooniteema sissetoomine" eriti asjakohane - artikli peategelane kannatas aastaid okupatsioonivõimu tagakiusamise pärast". Kuid keegi ei vaidlusta siin ju asjaolu, et ER oli Nõukogude võimu poolt tagakiusatud ja sellest tulebki otse rääkida - allikad selleks on olemas ja ma viitasin ühele sellisele allikale ülalpool. Ei saa aga ebaloogilistesse kohtadesse teksti sisse põimida viiteid okupatsiooniajale vms. Selline hajus viitamine okupatsiooniajale vastupidiselt hägustab vastutust, et "No saage aru, Eesti oli sellel ajal okupeeritud". Oli ta okupeeritud või annekteeritud on siin teisejärguline. Konkreetseid sigadusi tegid konkreetsed asutused ja konkreetsed inimesed. Mitte et kõik sellel ajal elanud inimesed oleks nagu kaasvastutavad. Veelkord, küsimus on faktitäpsuses - igast asjast tuleb rääkida võimalikult konkreetselt, viidetega ja omal kohal, mitte hägusalt ja arusaamatutes kontekstides.--VillaK (arutelu) 5. mai 2015, kell 07:33 (EEST)[vasta]

Minu meelest ei tähenda okupatsioon iseenesest midagi sellist, mis paneb Päikese loojuma ja viib puudelt lehed. See on lihtsalt eriseisund riigi aladel. Seda, kas riigikord Prantsusmaal (Eestis, Bulgaarias, ...) on okupeeriv, kõrilõikajalik, vabariiklik v lihtsalt leebe, ei ole minu meelest tarvis rõhutada. Me ei kirjuta ju, et ta sündis okupeeritud Tallinnas, esines okupeeritud Ugalas ja mis kõik veel. Kui tema esinemist mõjutas tsensuur v salateenistused, siis sellest on sobilik kirjutada küll. --kanakukk (arutelu) 5. mai 2015, kell 19:05 (EEST).[vasta]

Keeleline küsimus: sool-geel-meetod

Tegid asenduse Sool-geel-meetod --> Soola-geelimeetod. Ma ei ole sugugi kindel, et pakutud vorm on õige. Kui aga uus vorm on õige, siis tuleks tegeleda ka vastava artiklinime kohendamisega. Ivo (arutelu) 14. juuni 2015, kell 22:23 (EEST)[vasta]

Jah, kokkukirjutuse poolest on õige "soola-geelimeetod" (see on meetodi liik, liiki näitavad sõnad tuleb siin liita omastavaliselt, kahte sidekriipsu pole vaja). Loogika on siin umbes sama nagu "seene-paprikasalatil" või "kala-piimasupil", sest ka nende puhul iseloomustatakse põhisõna liiki kahe olulise (esiletõstetava) osise/komponendi kaudu. Kui oleks tegemist ühe liiki näitava osise/komponendiga (geelimeetod, paprikasalat, piimasupp), siis me ju kirjutaksime need ilma sidekriipsuta liitsõnaks kokku ja üldse ei imestaks, eks ole. Ma võin vastava artikli nime ära muuta, aga jätsin meelega väikese ajalise vahe sisse, et kui kellelgi on teada põhjapanevaid argumente, mis seda (minu teada) keeleliselt vigast terminit õigeks ei või parandada, siis palun öeldagu ka mulle. Kuriuss (arutelu) 14. juuni 2015, kell 23:04 (EEST)[vasta]
Vaatasin nüüd, et Bioneer1 on vastava teema artikli arutelulehel väitnud nii: "Keeleliselt on korrektne sool-geel-meetod. Ilma teise sidekriipsuta oleks võimalik kujul "sooli-geeli meetod". Ma ei tea, kas viimane termin on aktsepteeritav--Bioneer1 (arutelu) 13. november 2012, kell 10:59 (EET)". Kui "sool : sooli" on siin 'kolloidlahus', siis ma eksisin käänamisega (arvates, et tegu on "sool : soolaga"), aga minu esitatud omastavakäändeline kokkukirjutus peaks olema põhimõttelt õige. Sel juhul oleks õige "sooli-geelimeetod". Ja nii ilmselt ongi. :) Kuriuss (arutelu) 14. juuni 2015, kell 23:13 (EEST)[vasta]
(kurdi-geelimeetod) sool=kurt (versus "piim-kurk-supp")—Pietadè (arutelu) 14. juuni 2015, kell 23:18 (EEST)[vasta]
Armas Pietade, minu ÕS-is on kolloidlahus "sool : sooli" küll tüübiga 22e, aga mulle tundub, et sa said põhimõttest (et ei ole piim-kurk-supp) aru. Aitäh! Kuriuss (arutelu) 14. juuni 2015, kell 23:27 (EEST)[vasta]
EKSS, eelviimane sool: sool, ütleb "otško". —Pietadè (arutelu) 14. juuni 2015, kell 23:33 (EEST)[vasta]
See ei muuda küll kuidagi meie arutelu, aga igaks juhuks ütlen, et EKSS-is on suuremas osas kasutusel vananenud tüüpsõnad. ÕS 2013-ga mindi üle uuele tüüpsõnade süsteemile. Tähendust võid EKSS-ist vaadata, aga sõnade grammatikat ja kirjekeelenormile vastavust tuleks ÕS-ist vaadata. Tegelikult on "sool : sooli" kolloidlahusena ka ÕS-is sees. Aga aitäh ikka, parandasin juba ühes artiklis ära. Kuriuss (arutelu) 14. juuni 2015, kell 23:41 (EEST)[vasta]

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Ja ongi, sool 22e ;-) —Pietadè (arutelu) 14. juuni 2015, kell 23:55 (EEST)[vasta]

Kui artiklipealkiri "Sool" on kunagi ära muudetud "Kolloidsüsteemiks", siis selle muutjad ehk etavad, kas sõnaühendis "sooli-geelimeetod" võib "sooli" alles jääda? Ma saan aru, et sõna "sool" asemel seal "kolloidsüsteemi" küll ei peaks kasutama, aga äkki leiab "sool : sooli" uuemal ajal keemikute seas vähem kasutust ja ehk nad soovivadki selguse mõttes hakata rohkem kasutama sõna "sool" asemel sõna "kolloidlahus"? Püüan keemikutelt uurida. Kuriuss (arutelu) 14. juuni 2015, kell 23:53 (EEST)[vasta]
Tegelikult on kolloidlahused nii sool kui geel ehk siis sült nii sulanud kui ka tardunud kujul, sest tardunud kuju andvate vedeliku molekulidega võrreldes suhteliselt suurte liitunud kolloidosakeste vahele jäävas ruumis on vedelik vedeliku omadustega ja liikuv ning kolloidosakesi loetakse ikka selles lahustunuiks.- Melilac (arutelu) 4. juuni 2017, kell 08:08 (EEST)[vasta]

Kas täiendsõna(d) mitte ei märgi siin vahendit? [9]

Vaat seda on juba raskem selgitada, kas see põhisõna "meetod" korral kehtiks, aga vaatame teiste näidetega. Kui labidas on kaevamisvahend ja kirves lõhkumisvahend, siis vastavad meetodid peaksid olema "labidasmeetod" ja "kirvesmeetod", aga ei ole ju – on "labidameetod" ja "kirvemeetod". Võib-olla keemiliste reaktsioonide puhul on vahendid n-ö riistvara (seade, mille abil reaktsioon läbi viiakse, tõmbekapp, kolvid) ja kemikaalid on juba materjalid? Kuriuss (arutelu) 15. juuni 2015, kell 01:06 (EEST)[vasta]
Kui ma üritan nüüd asjast sisuliselt aru saada, siis ei ole sobivaks võrdluseks mitte kala-piimasupp, vaid maa-õhk rakett. Adeliine 15. juuni 2015, kell 11:10 (EEST)[vasta]

Linkimisest

Miks ei sobi selline linkimise viis: "Alam-Obi hüdroelektrijaama"? Oleks nagu ökonoomne lahendus. --Hirvelaid (arutelu) 5. juuli 2015, kell 20:33 (EEST)[vasta]

Sobib küll. Aga Kuriuss kasutab redigeerimiseks VisualEditori, mis seda ökonoomsemat viisi ei oska. Adeliine 5. juuli 2015, kell 21:09 (EEST)[vasta]
Aitäh seltskondliku vestluse ülalhoidmise eest! Armas Hirvelaid, ma tegelikult olen linkimisega juba olulisi edusamme teinud, aga vahel ma lähen jah VisualEditoriga liiga hoogu. Ma tean, et sündinud lingimeistritele jääb iga mu pisimgi lingieksimus karjuvalt silma, aga mõningaid adminne küsitledes on mulle jäänud mulje, et sedasorti vead on vaid nn köögipoole iluvead (st programmi talitlushäireid need ei tekita). Kuriuss 6. juuli 2015, kell 08:12 (EEST)
Küsimus tekkis mul seetõttu, et, kuna Sa minu sedalaadi linkimised sageli ära parandad, siis tekkis mul kahtlus, kas ma teen ikka õigesti. Ei saa ju eitada, et pikem lahendus on korrektsem. Tänu Adeliine vastusele (aitähǃ), kahtlus meeldivalt hajus. Kas sel VisualEditoril (mida ma ei tunne) on rohkem plusse või miinuseid? --Hirvelaid (arutelu) 6. juuli 2015, kell 10:35 (EEST)[vasta]
Ei-ei, siinses linkimises olen mina täitsa algaja, ikka VisualEditor tekitab sageli omatahtsi neid topeltsisuga linke. Ma olen aru saanud nii, et vanad kalad on harjunud lähtetekstirägastikus end hästi tundma, aga minu silmadele pole lähteteksti lugemine üldse hea. Lisaks ei näe ma lähtetekstis kriipsude pikkust. Ei tahaks ju alalõpmata käia eelvaadet uurimas. Kuriuss 6. juuli 2015, kell 11:13 (EEST)
lisan ka, et mõni poolautomaatne programm (nt en:Autowikibrowser) parandab need topeltsisuga lingid automaatselt. See on seega pigem pseudoprobleem--Estopedist1 (arutelu) 6. juuli 2015, kell 15:44 (EEST)[vasta]
Kardetavasti ei oska see programm parandada neid vigu, kus VisualEditor on oma peaga moodustanud sõnale uue algvormi, nt "epee : epe-ed" või "pütt : püti-ga". Kuriuss 6. juuli 2015, kell 16:01 (EEST)

Kosmosejaam

Kas rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) kirjutatakse tõesti väikese algustähega?  Taavi|  13. juuli 2015, kell 02:42 (EEST)[vasta]

Kui tahetakse tingimata rõhutada iseseisva asutuse/organisatsiooni ametlikku nime/nimetust, siis kirjutatakse see nimi/nimetus pärisnimena ehk läbivalt suure algustähega (näiteks äriregistris, õigusaktides või muudes ametlikes dokumentides). Muudel juhtudel kirjutatakse see üldnimelisena väikeste algustähtedega (nagu ka riigikogu või keskkonnaministeerium). Kuna ühes artiklis, mida täna parandasin, oli suure algustähega kirjutatud ainult esimene sõna (st see kirjutusviis oli grammatiliselt vigane), siis tegin selle üldnimeliseks ehk kirjutasin ka esimese sõna väikse algustähega.
Vikipeedias on sellenimelise artikli pealkiri kujul "Rahvusvaheline kosmosejaam" esitatud üldnimelisena (esimese sõna algustäht on suur sellepärast, et sellega algab artikli pealkiri, mitte sellepärast, et sõna "rahvusvaheline" oleks pärisnimi). Mulle see meeldib, sest see nimetus on juba olemuslikult üldnimeline (võrreldav näiteks internetiga, mida algul käsitleti võrguna, mille pärisnimi on Internet, kuid selle suure leviku, "igapäevastumise" ja tähendusvälja muutumise tõttu käsitletakse seda meil üldkeeles nüüd üldnimelisena: internet). Aga kui tahta rõhutada asjaolu, et see pole mitte üks suvaline rahvusvaheline kosmosejaam paljude samaliigiliste seas, vaid just see üks konkreetne sellenimeline, siis võib kirjutada läbivalt suurte algustähtedega ehk ametliku nimetusena: Rahvusvaheline Kosmosejaam. Kuriuss 13. juuli 2015, kell 03:58 (EEST)
Ahah, selge. Mul oli teadmistes lünk. Tänan selle parandamise eest.  Taavi|  13. juuli 2015, kell 23:20 (EEST)[vasta]
Aitäh, küsi ikka. Kuriuss 13. juuli 2015, kell 23:21 (EEST)

Mariehamn

Arvan, et ei olnud otstarbekas muuta Mariehamn Maarianhaminaks. Mariehamn ei ole paralleelnimi, pigem vastupidi, s.t "tõlge" on Maarianhamina, vt Arutelu:Maarianhamina linn.Ssgreporter (arutelu) 20. juuli 2015, kell 01:00 (EEST)[vasta]

Lp Ssgreporter! Ma ei talitanud seda nime parandades oma suva ega tujude järgi. Vastavalt ÕS-ile ja KNAB-ile on Ahvenamaa pealinna omakeelne nimi Mariehamn, kuid eesti keeles on põhinimi Maarianhamina (vt [10] ja [11]). Kuna digitaalse võrguentsüklopeedia eriomadus on tema ülioperatiivse uuendamise võimalus, peaksid just selles entsüklopeedias kajastuma kõige värskemad andmed, sealhulgas tuleks lähtuda kehtivast eesti kirjakeele normist. Minu arvates ei peaks Vikipeedia kaastöölised seadma kahtluse alla põhimõtet, et Vikipeedias kehtib seesama kirjakeele norm, mis kehtib ametlikult Eestis. Kui sel normil on midagi viga, siis tuleks taotleda EKI-lt ja emakeele seltsi keeletoimkonnalt kirjakeele normis esinevate vigade parandamist. Nad ju ikka aeg-ajalt parandavad valeks osutunud võõrkohanimede otsuseid (nt Keenia põhinimekuju oli vahepeal Kenya, aga nüüd on jälle Keenia). Kui Ahvenamaa pealinna nime eesti keeles kasutatav põhikuju muudetakse tagasi Mariehamniks, siis pööran ka siinsed Maarianhaminad tagasi Mariehamniks (võite seda lubadust mulle siis meelde tuletada, kui selline ametlik muudatus tehakse).
Kui rääkida selle nime "tõlkest", siis minu arvates lähtub otsus kasutada eesti keeles põhinimena Maarianhaminat eeskätt poliitilistest/diplomaatilistest kaalutlustest. Soomes on küll kaks riigikeelt ja kohanimed kahes keeles, aga Eesti on juba ammu otsustanud, et Soome kohanimesid kasutatakse meil soomekeelsena (või mugandusena soome keelest). Näiteks nimi "Turu" on just soomekeelse nime "Turku" mugandus, rootsikeelset Åbot pole meil selle kohanime põhikujuks valitud. Ahvenamaa kuulub Soomele, järelikult kasutame ka selle pealinna nime soomekeelsena. Usun, et kui Ahvenamaa kuuluks Rootsile, siis kasutataks Eestis ametlikult sealsete kohanimede rootsikeelset kuju. Riigisiseselt poleks vist õige valida kohanime keelt elanikkonna rahvuse järgi; kui nii tehtaks, nõuaksid Eestis veel mõnigi venekeelne küla senisest venekeelsemat nime ja ukrainakeelsed jälle omakeelseid; kui meil oleks Setu maakond, nõuaksid setud kohe selle ümbernimetamist Seto maakonnaks jne. Eestis on Rootsi ajast säilinud mõned rootsikeelsed külanimed, aga meil polegi vist oma kohanimede tõlkimise kommet (isegi nõukaajal ei sunnitud kaugeltki mitte kohanimesid tõlkima).
Omavahel öeldes MEELDIB ka mulle nimi "Mariehamn" rohkem – lühem, konkreetsem, pealegi meenutab mulle mu vanaema Mariet. Keegi ei keela meil isiklikke kirju vahetades nimetada seda linna oma suva ja meeldimise järgi – kasvõi Marie või Maarja või lausa neitsi Maarja sadama linnaks. Aga meie avalikkusele suunatud üldotstarbelises entsüklopeedias peaks kasutama Eestis kehtivat põhinimekuju. Kuriuss 20. juuli 2015, kell 03:07 (EEST)
Eks siis peab vist EKI poole pöörduma. Need olid laevaartiklid ja laevad käivad kindlasti Mariehamni sadamas (Port of Mariehamn), neid võtab vastu sadamaettevõte Mariehamns hamn AB. Mul on võimalik paari päeva pärast oma argumente täpsustada, aga ega ÕSi vastu tõesti saa. Kuid erinevalt Eesti tavast on Soome lahe põhjarannikul mõnedel teeviitadel rootsikeelne kohanimi esimesena. Kui selle üle imestasin, siis selgitati mulle, et nii toimitakse siis, kui vastavas asulas on enamik elanikke rootsikeelsed.Ssgreporter (arutelu) 21. juuli 2015, kell 00:38 (EEST)[vasta]
Tõsi, ÕS-ist ja KNAB-ist lähtudes tuleb seda sadamat eesti keeles nimetada Maarianhamina sadamaks, aga sadamaettevõtte nime ei tõlgita, see jääb eestikeelsetes tekstides Mariehamns hamn AB-ks. Ega sadam sellest kuidagi halvemaks lähe, kui teda eesti keeles pisut teisiti kutsutakse. Mina ütleksin, et palju kurvem lugu on Nizza ja Nice'iga. Aga samas tuleb mu meelest sellega leppida, et eri keeltes on võõrkohanimed sageli teistmoodi kui konkreetne maa/riik neid nimetab. On ju ka Eesti Soomes Viro, seda teemat on mitmes artiklis käsitletud. (Nt: vanad ja uued seisukohad: [12].)
Isegi Helsingin Sanomat selgitavad: "Se, että kutsumme naapuriamme Viroksi, ei itse asiassa ole mitenkään tavatonta. On yleistä, että kielissä naapurimaille on nimi, joka on eri kuin naapurien itsensä käyttämä.
"Tällaiset nimet ovat kehittyneet varhaisten historiallisten kosketusten aikana", Uusitalo kertoo. "Puhumme Ruotsista ja Venäjästä Sverigen ja Rossijan sijaan. Tuskin olemme pahoillamme, että naapurimme kutsuvat maatamme nimillä Finland ja Finljandija. Vastaavasti virolaiset kutsuvat omaa eteläistä naapuriaan nimellä Läti Latvijan sijaan ja latvialaiset Viroa nimellä Igaunija."" ([13]).
Üks põhjalik ja suurepärane eestikeelne artikkel ilmus kümmekond aastat tagasi kas Sirbis või Eesti Ekspressis, aga seda ma ei leia kahjuks praegu üles.
Võib-olla tasuks neid artikleid uuesti sirvida ja püüda nende valguses ka Maarianhamina/Mariehamni teemat natuke leplikumalt mõtestada.Kuriuss 21. juuli 2015, kell 15:21 (EEST)

Administraatorikandidaat

Seadsin Teid üles administraatorikandidaadiks. Teatage palun lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid, kas olete nõus kandideerima. Velirand (arutelu) 25. juuli 2015, kell 12:31 (EEST)[vasta]

Tahtsin just sama teha:P-Melilac (arutelu) 25. juuli 2015, kell 12:35 (EEST)[vasta]
Suur tänu teile, armsad Velirand ja Melilac! Kahjuks ma tunnen, et ei vääri veel seda ametit, sest olen põhitöökoormuse ja tervise tõttu ebastabiilne. Püüan Vikipeediat ka edaspidi keeleliselt asjalikumaks ja täpsemaks teha põhimõttel "kus viga näed laita, seal tule ja aita", aga ma ei luba, et hakkan edaspidi uusi artikleid koostama või olemasolevaid artikleid otsast lõpuni korrastama. Kuriuss 25. juuli 2015, kell 12:54 (EEST)
Kuriuss, tahtsin ainult seda öelda, et sisuline töö ehk artiklite kirjutamine ja põhjalik toimetamine on ühed tegevustest, mis kasvatavad kogukonnas usaldust kaastöölise vastu, need ei ole ainsad sellised tegevused ja mitte otsustava kaaluga kriteeriumid administraatorikandidaadiks esitamisel või administraatoriks valimisel. Administraatoristaatus ei ole auhind sisulise töö eest, vaid "mopp" artiklite kustutamiseks, kaitsmiseks, vandaalide blokeerimiseks. Need tegevused eeldavad veidi teisi oskusi ja isikuomadusi kui sisuline töö artiklitega. Administraatorikandidaadilt eeldatakse muuhulgas, et ta on osalenud aruteludes eri teemadel, huvi tundnud mitme teemavaldkonna vastu ja ka Vikipeedia toimimise vastu üldiselt, näidanud üles tasakaalukust suhtlemisel ja otsuste tegemisel, tema tegevusest on näha, et ta tunneb hästi Vikipeedia reegleid ja põhimõtteid (ja oskab neid teistelegi seletada) jne. Administraator valitakse Vikipeedial ja selle kaastöölistel jooksvalt silma peal hoidmiseks, teda ei valita selleks, et ta artikleid kirjutaks (mida muidugi ära ei keelata). Tahtsin seda täpsustada, sest mulle tundus, et võib-olla ei ole Sul administraatoristaatusest täpne ettekujutus, vabanda, kui eksisin. Jätka ikka oma keeletoimetamise tänuväärset tööd :) Adeliine 25. juuli 2015, kell 18:36 (EEST)[vasta]
Aitäh, Adeliine, hea sõna ja selgituse eest! Ma vaatasin eespoolsetest adminniaruteludest, et mitmekülgsust peetakse väga oluliseks. Siiski on põhjus kõigepealt minus endas – uute kohustuste võtmine oleks minust vastutustundetu. Aga ütlen meelsasti sõna sekka aruteludes nii siis, kui omast arust teemat hästi tunnen, kui ka siis, kui tahan seda just paremini tundma õppida. Kuriuss 25. juuli 2015, kell 18:54 (EEST)
See "Veel" varasemas tekstis viitab selle, et tulevikus (mis on ka nüüd) ei oleks kandideerimine võimatu. Kuidas selle ajalise poolega siis nüüd on? - Melilac (arutelu) 27. jaanuar 2018, kell 16:48 (EET)[vasta]
Said sõnasabast kinni? :) Vaatan, et adminne on praegu juba üle 30, kas neid üldse on praegu juurde vaja? Päris suur armee ju. Kuriuss 27. jaanuar 2018, kell 17:16 (EET)
Aktiivseid adminne on nati vähem. Kuid, nagu mõned ütlevad - ära karda, siis ei tunne hirmu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu27. jaanuar 2018, kell 19:27 (EET)[vasta]

Vürsti nimi

Palun vaata Arutelu:Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal. Andres (arutelu) 26. juuli 2015, kell 16:59 (EEST)[vasta]

Request

Greetings.

Could you create a long and detailed article about the Azerbaijani cuisine in Estonian?

Thank you.

Veneetsia ja Venezia

Olles kunagi Pälli käest järele pärinud, julgen kinnitada, et kirjapilt Venezia on täiesti õige ja seda pole põhjust muuta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu2. august 2015, kell 17:30 (EEST)[vasta]

KNAB-is on nii [14], ka ÕS-is on eestikeelse põhivormina kirjas Veneetsia. ÕS 2006-s oli põhivorm Venezia, ÕS 2013-s on Veneetsia. Tõenäoliselt käis Pälli kommentaar eelmise ÕS-i aegse aja kohta. Kuriuss 2. august 2015, kell 17:44 (EEST)
Ei. Kommentaari sisu lühidalt oli selline, et originaalkirjapilt on alati õige. Nii, et õiged on ka Zanzibar, Venezia, Helsinki jne.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu2. august 2015, kell 18:00 (EEST)[vasta]
Tõsi, paralleel- ehk rööpnimena ongi õige. Aga eestikeelne Vikipeedia peaks muutustele operatiivselt reageerivana selgelt näitama, milline on meie keeleruumis just praegu kehtiv põhinimi (ja milline rööpnimi). Birma/Myanmari muudatust sa aktsepteerisid ([15]), mis siis nüüd Venezia/Veneetsiaga äkki teisiti on? Kuriuss 2. august 2015, kell 18:18 (EEST)[vasta]
Vaata selle Birma ja Myanmariga on asi keerulisemgi. Kui jutt oli riigist siis jah muutsin, aga kui jutt on näiteks Aung San Suu Kyi siis pigem kasutaksin tekstis nime Birma.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu5. august 2015, kell 19:36 (EEST)[vasta]
Ma usun, et sa said must mõnevõrra valesti aru. Asi selles, et lihtsalt ühe tähe muutmise pärast pole mõtet õiget õigeks parandama hakata, pealegi kui seda muuta 2007. aasta kohta puudutavas tekstis, mil põhikujuks oligi Venezia... Muide, kui KNAB-i vaatad, siis on siiani põhikujuks näiteks 'Venezia laht' ja nüüd siis hakkame uurima, miks pagana päralt üks ja sama nimi eri kontekstis erinevalt tuleb kirjutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu2. august 2015, kell 18:39 (EEST)[vasta]
Minu meelest mõisted "põhinimi" ja "rööpnimi" tähendavadki, et mõlemad on õiged, aga üks neist on veel õigem. :) Teatmeteoses tuleks eelistada ametlikku põhinime. Ka 2007. aasta kontekstis tuleb praegu eesti keeles kirjutada Veneetsia (Andres kunagi selgitas Vikipeedia aruteludes seda tagasiulatumise põhimõtet lihtsalt ja selgelt). Kuriuss 2. august 2015, kell 18:58 (EEST)
Mis puutub Venezia lahte, siis seal vist on lähtutud koha tuntusest (siin siis eeldatavast vähetuntusest) eestlaste seas, meie kultuuriruumis. See on üks ütlemata imelik mõõdupuu, aga Peeter Päll on seda korduvalt nimetanud ühe olulise lähtekohana, kui võõrkohanimedele on eesti keeles kasutatavaid põhinimesid valitud. Kuriuss 2. august 2015, kell 19:20 (EEST)

Mina sain asjast nii aru, et Vikipeedias oleks soovitav nimekasutuse ühtlustamine, ja see õigustab ka õige õigeks parandamist. Niisuguses kollektiivses teoses saab eelistada ainult põhikuju. Sellega ma ei ole nõus, et põhinimi on iseenesest õigem kui rööpnimi.

Kuriuss, kui Sa kirjutad arutelulehel, siis võta pisimuudatuse linnuke maha. Andres (arutelu) 3. august 2015, kell 13:47 (EEST)[vasta]

Nimekasutamise ühtlustamine on kena asi küll, aga see ei saa toimima keskkonnas kus on tuhandeid autoreid. Ja kirjapilt Venezia on eestikeelses tekstis alati 100% juhtudest õige, kuid Veneetsia ei pruugi seda alati olla. Ja kirjutan ma näiteks ka Côte d'Ivoire...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu5. august 2015, kell 19:25 (EEST)[vasta]
Miks ei saa ühtlustada, kui keegi sellega tegeleb? Minu arust tuleks ka grammatiliste vormide kasutus vähemalt pealkirjades ühtlustada. Meil on ühes loendis "muuseumide", teises "muuseumite".
Millistel juhtudel "Veneetsia ei ole õige"? Peale Venezia lahe". Andres (arutelu) 5. august 2015, kell 20:47 (EEST)[vasta]
Näiteks Venezia Giulia, Reyer Venezia Mestre (ok klubi nimi, aga ma ei kujutaks ette ka kuidas selle puhul Veneetsiat oleks võimalik kasutada). Miskipärast tundub, et näiteks Lido di Venezia puhul tuleb kasutada just seda kuju, hoolimata sellest, et keegi on siia vikissegi leiutanud mingi tõlke (KNAB-is seda saart näiteks pole). Iseenesest huvitav, mis saab veinipiirkonnast nimega Venezie. Veidraks võib minna aga ka kui rääkida Venezuela riigi nime päritolust.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu15. august 2015, kell 23:05 (EEST)[vasta]
Armas Ahsoous, olen aru saanud nii, et selline nimekohendus puudutab peaasjalikult neid tähtsamaid võõrkohanimesid, mida me ise ise rohkem kasutame ja millel on meie kultuuriruumis muudest tähtsam roll. Esmajärjekorras vaadatakse üle riikide ja nende pealinnade nimed, seejärel ülemaailmsed kultuuri- ja looduspärandi kohad, siis nende paikade omad, kus eestlased on harjunud rohkem käima, jne. Küsitavusi võõrkohanimede eestipärastamisega on rohkemgi kui Sa välja tood, mõne eestipäraseks tehtud nime traditsioon on pikem, teisel lühem. Ma arvan, et meie keelekorraldajad, kes sellega tegelevad, on vaielnud läbi palju rohkem muutmisvariante, kui neid KNAB-i ja ÕS-i kaudu näha on. Kui Eestis keelataks eestikeelsete bakalaureuse- ja magistritööde esitamine (on ju olnud kuulda hääli, milleks meile seal eesti keel, kui teaduse keel on inglise!) ning võõrkohanimede eestipäraste variantide kasutamine, siis oleks see kindlasti tubli samm eesti keele hääbumise poole. Aga kellele ja miks me siis eestikeelset Vikipeediat teeme, kui ise selle keele oksa saeme? Kuriuss 16. august 2015, kell 23:27 (EEST)
Ma ei usu, et võõrapärase kirjapildi (ainult kirjapildi) soovitamine (Stockholm, Helsinki, Venezia, Milano) eesti keele positsioone kahjustab. Venezia puhul vist alahinnati inimeste romantikavajadust. Eesti keelt ohustab eeskätt inglise keel, aga ingliskeelsete nimede kirjapilti ei eestipärastata, küll aga on mõne nime (London, New York, Illinois) hääldus (ja käänamine) eestipärane. Andres (arutelu) 17. august 2015, kell 05:42 (EEST)[vasta]
Ei noh, selge see, et teiste itaaliakeelsete nimede koosseisus seda ei muudeta. Venezie ja Venezuela juures ma probleemi ei näe. Seda võiks küsida, kas saare nime võib tõlkida. Segadust tekitab see, kui reegleid edasi-tagasi muudetakse. Andres (arutelu) 17. august 2015, kell 05:42 (EEST)[vasta]
See, et "Venezia laht" tuleb kirjutada teistmoodi kui linnanimi, tekitab ka segadust, sest selliseid asju on raske meelde jätta. Andres (arutelu) 17. august 2015, kell 05:42 (EEST)[vasta]
Võimalik, et "Venezia laht" on KNAB-is kahe silma vahele jäänud. Näiteks "Assuani saar", "Gabèse laht" ja mõne haldusüksuse nimi muudeti viimati KNAB-is koos linnanimega. Pikne 17. august 2015, kell 09:57 (EEST)
Siis tuleb järele küsida. Andres (arutelu) 17. august 2015, kell 19:45 (EEST)[vasta]

Sinimustvalge on nüüd ÕS-is sidekriipsudeta

Kas sini-must-valge on kindlalt vale või on see siiski lubatav. Minu mäletamist rinnastatud täiendite vahel sidekriips tähendab sõna 'ja' ning see peaks olema mõeldav nii ka sealt välja lugeda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu15. august 2015, kell 22:15 (EEST)[vasta]

ÕS-is on eraldi märksõna "sinimustvalge", selle kõrval pole enam varianti "sini-must-valge". Saan sellest aru nii, et trikoloorid on eritähenduslikud sõnad (väljendid), mis kirjutatakse nüüd keeleuuendusena ilma sidekriipsudeta.
"Mustvalge" ja "must-valge" – need mõlemad on vanaviisi edasi lubatud, aga kui vaadata ÕS-is vastava märksõna all toodud näiteid, võib järeldada, et sidekriips on seal pigem ainult siis, kui soovitakse neid värve tingimata vastandada ja nende kontrasti esile tuua. Selle kohta pole isegi ÕS-is rohkem näiteid kui "Musta-valge kontrast." (isegi siin on "musta" käändesse pandud!). Aga kõik "tavalisemad" juhtumid on seal ilma sidekriipsuta: "Mustvalge kujutis, film, foto. Pidulikud mustvalged rõivad. Näidendi mustvalged tegelased." Kuriuss 16. august 2015, kell 12:06 (EEST)

Pompei

Palun ära paranda m.a.j. -> eKr :-) --Morel (arutelu) 17. august 2015, kell 00:18 (EEST)[vasta]

Tänan, et märkasid. Ma vist üldiselt nii ei tee. :) Kuriuss 17. august 2015, kell 00:21 (EEST)
Ma tean. Lihtsalt tolle Vesuuvi purske puhul tehakse seda viga miskipärast tihti. --Morel (arutelu) 17. august 2015, kell 00:23 (EEST)[vasta]
Selles artiklis olid tagapool eKr-id, sestap jäi üksik teise süsteemi kuuluv m.a.j silma ja kiirustasin seda süsteemseks parandama. Võib-olla on teistel sama veatekkeloogika olnud. :) Kuriuss 17. august 2015, kell 00:28 (EEST)

featuring

Äkki oskad nõua anda, millega asendada sõna featuring või ka lühendid feat. ja ft. esitajate nimekirjades. Mind ennast see häirib, aga ma kohe mitte ei leia midagi, mille puhul nimesid käänama poleks vaja hakata. Kusjuures mulle tundub et lühendid on eestikeelses tekstis paremad, aga vikipeedia poliitika tahab nagu sõna välja kirjutamist. Aga äkki teha seal erand. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu17. august 2015, kell 09:19 (EEST)[vasta]

Tavaliselt on see "kaastegev". Sobiks ka "külalisesineja" või "külalisena". Kui on tegu olulise solistiga, siis võikski olla "solist" või "külalissolist". Sõltuvalt olukorrast (nt kontserdil) võiks olla ka "peaesineja" või eriti suurte staaride korral "tähtesineja". Kuriuss 17. august 2015, kell 09:40 (EEST)
Pikemas tekstis võib seda muidugi igatemoodi lahti seleta, aga loendissse need ei kõlba. Pealegi võib mõningatel puhkudel täpne sõnastus võtta kümneid sõnu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu17. august 2015, kell 10:34 (EEST)[vasta]
Miks siis "kaastegev" ei sobi? Andres (arutelu) 17. august 2015, kell 13:32 (EEST)[vasta]
Proovi seda lugeda. Kusjuures teatavatel puhkudel võib see tähendada, et võetakse kellegi vana lugu ja lisatakse midagi omalt poolt juurde. Nii on näiteks ka surnud inimestega duette tehtud. Lisaks sellele &, +, ×, koma, ja ka sõna with ning lühend "vs." ka kaugelt mööda ei käi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu17. august 2015, kell 15:27 (EEST)[vasta]
Mina saan lugeda küll, nt "kaastegev Piilupart Donald" – nimi jääb nimetavasse käändesse, nagu soovisid.
Asjaolu, et juba surnud on muusikaplaadil ikka veel kaastegevad, ei tohiks ka ületamatu loogikabarjäär olla: igasugune muusikasalvestis on konserv, mis on tehtud minevikus. Chaplini filmide tiitrites on ju ka tavaliselt kirjas, et "represents", mitte ei seletata üle, et "ta mängis selles filmis siis, kui ta veel elus oli". Kuriuss 17. august 2015, kell 16:37 (EEST)

Uusi veebisõnastikke

Puiduterminoloogia - Puiduterminoloogia sõnastik - Tsenter Kuriuss 17. august 2015, kell 09:56 (EEST)

Võõrnime Nantes käänamine

Ülakoma on seal alati õige. Seni kuni öeldakse, et selle võib ära jätta, siis see tähendab ka seda, et eelistavam peaks ikkagi endiselt olema ülakomaga variant. Aga seni kuni pole öeldud, et ülakoma on kindlasti vale, siis seda ei saa ka niimoodi ära muuta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu8. september 2015, kell 19:34 (EEST)[vasta]

Leian, et kui ÕS-is (kui eesti kirjakeele normi aluses) on nime Nantes käänamine esitatud ilma ülakomata ([16]), siis peaks ka Vikipeedia sellest lähtuma. Soovitan lugeda ka võõrnimede ülakomastamise vajaduse kokkuvõtet ([17]). Kes soovib, võib ülakoma panna, aga tegelikult pole seda Nantesi puhul vaja. Kuriuss 8. september 2015, kell 20:00 (EEST)
Isiklikult leian, et Vikipeedia peaks selliste nimede puhul lähtuma rangemast reeglist ja mitte sellest, et paljud kirjutavad nagunii ilma selleta ja siis ütleme, et nii võib ka. Kuhu see 'võib ka' viib, ei me ette tea. Valdav enamus (eestlasi) ilmselt ei tule tänapäeval enam selle pealegi, et saksa nimede lõpus olev 'w' jääb sisuliselt hääldamata (et omastav kääne on Russow', mitte Russowi) jne.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu8. september 2015, kell 20:24 (EEST)[vasta]
Ma arvan küll, et hundid oleksid söönud ja lambad terved, kui käänata võõrnimesid ÕS-i järgi ja kirjutada meie mõistes erilisema hääldusega nimedele hääldus juurde. Russow' asjas on Sul täiesti õigus, selle hääldust paljud ei tea, ehkki võiks teada. Olen kohanud ka teose pealkirja "Godotti oodates" ;). Kuriuss 8. september 2015, kell 20:53 (EEST)
Pooldan kindlalt Ahsooust selles (peamiselt) prantsuse nimede ülakomade küsimuses. (Tean, et Andres on teist meelt.)--Morel (arutelu) 8. september 2015, kell 22:00 (EEST)[vasta]
Minu meel on see, et õigekeele küsimustes tuleb järgida keelekorraldajate seisukohta, isegi kui see meile ei meeldi. Praegusel juhul tundub olevat nii, et keelekorraldajad ei ütle, et ülakoma kasutamine ei ole õige, vaid et ülakoma võib ära jätta, kuigi ilmselgelt nad eelistavad ülakoma ärajätmist neil juhtudel, mille üle vaidlus käib. Siis meil pole ikkagi alust viidata ülakoma õigekeelevastasusele. Andres (arutelu) 9. september 2015, kell 08:22 (EEST)[vasta]
Jah, ja seetõttu ma arvangi, et sellistel juhtudel ei ole parandamine õigustatud.--Morel (arutelu) 9. september 2015, kell 09:37 (EEST)[vasta]

Võõrnime Descartes käänamine

/Kleebin siia varasema arutelu lehe "Descartesi dualism" arutelulehelt, kuna minu arvates need on otseselt seotud Nantesi käänamise teemaga./ Tuleks teisaldada kujule "Descartes'i dualism", et oleks teiste Descartes'iga seotud artiklitega kooskõlas. --82.131.43.42 12. november 2017, kell 17:20 (EET)[vasta]

Pigem võiks teisaldada vastupidi need teised artiklid, et oleks kooskõlas üldreegliga, mille järgi pole ülakoma siin tarvis. Pikne 26. november 2018, kell 16:21 (EET)[vasta]

Varasem ortograafia ei olnud ju vale, vastupidi, keelekorraldajad propageerivad seda. Andres (arutelu) 26. november 2018, kell 17:29 (EET)[vasta]

Keelekorraldajad propageerivad praegu varasemat ortograafiat?
Mina saan aru, et kindlat reeglit ega üldkehtivat suunist varem polnud (vt siit lk 133). Ülakoma nähtavasti pole siin vale, seda on kasutatud ja kasutatakse eri moel ja eri otstarbel. Aga kui kõrvale pole panna stiiliraamatut või kasutusjuhendit, mis ütleb, mis moel siin väljaandes ülakoma kasutatakse, siis minu meelest pole siin mõtet kasutada ülakoma teisiti kui üldreegel ette näeb. See tekitab vaid segadust. Pikne 26. november 2018, kell 18:19 (EET)[vasta]
Varasema ortograafia all pidasin silmas seda ortograafiat, mida selles artiklis enne teisaldamist kasutati.
Varasema reegli järgi tuli kirjutada "Descartes'i". Nüüd öeldakse, et ülakoma pole tarvis, ja mulle on jäänud mulje, et propageeritakse ilma ülakomata kirjaviisi.
Minu meelest me ei saa oma reegleid kehtestada, sest sellega peaksid kõik nõus olema. Andres (arutelu) 26. november 2018, kell 18:35 (EET)[vasta]

Muutsin pealkirja vaid teiste Descartes'idega ühtlustamise nimel, sest ülakomaga variante oli kogu Vikipeedias märkimisväärselt rohkem. Kui ma oleksin hakanud teistpidi ühtlustama, oleks ju olnud kellelgi veel rohkem põhjust pahandada – miks ma nii palju õigeid asju õigeks parandan. Tavaliselt ma ju ülakomadega ei liialda, pigem ikka nopin teiste pandud liigseid ülakomasid välja. Tean EKI eelistusi, aga ka seda EKI keelenõuannet: "õige on nii Descartesi lütseum kui ka Descartes'i lütseum [dekarti]". Kui administraator Pikne soovib, siis ma võin ka kõik Descartes'id teistpidi – ilma ülakomata variantideks ühtlustada. Igal juhul see ei ole sobilik variant, et mõne artikli pealkirjas on sama isiku nimi käänatud ülakomaga ja mõnes ülakomata. Kuriuss 27. november 2018, kell 03:30 (EET)

Jah, arusaadav, ühtmoodi pealkirjad on paremad kui mitut moodi pealkirjad.
Siin ja paaris teises arutelus on viidatud varasemale reeglile, aga mul ei ole seni õnnestunud leida, milles see reegel täpselt seisnes. Pälli kirjeldusest (viide ülal) saan mina aru, et kindlat reeglit polnud. Tundub, et praegusest üldreeglist hälbides on ülakoma kasutus eri nimede puhul paratamatult ebaühtlane, kuna ühe jaoks tähendab varasema "reegli" järgne ülakoma kasutus seda, et kirjapildis ja häälduses on sõna lõpus erinev täht, teise jaoks seda, et sõna hääldus ja kirjapilt ei lange kokku, kolmas peab vajalikuks rõhutada ülakomaga nime võõrapärasust, neljas soovib osutada nimetavale käändele.
Kusjuures praegune reegel, mille uudsust siin mõnikord esile on tõstetud, pole enam kuigivõrd uus. See oli fikseeritud hiljemalt 1993. aastal, mil see ilmus "Eesti keele grammatikas".
Ma loodan, et ühtlustame teistpidi (siin nimes ülakomata) sellepärast, et nii on selgem ja pole mõjuvat põhjust kirjutada Vikipeedias teisiti, mitte sellepärast, et mina seda soovin. :) Pikne 27. november 2018, kell 16:00 (EET)[vasta]
Ma ei oska seda varasemat reeglit täpselt sõnastada, aga selle järgi oli selles nimes kindlasti tarvis ülakoma kasutada. Andres (arutelu) 27. november 2018, kell 16:59 (EET)[vasta]
Vabandust, et ma eelmisel korral haigena ärritusin.
Vastus siinse arutelulehe esimesele küsimusele oleks võinud ju laekuda ka varem, eks ole? Siis oleks palju segadust ära jäänud.
  • Ühtlustasin nüüd kõik lihtotsinguga leitud Descartesid ilma ülakomata variandiks, nagu Pikne soovis. Muutmata jätsin selle teoste pealkirjades ja Tartu kooli nimes, kuna see kool kirjutab vähemalt oma veebilehel oma nime ülakomaga.
  • Aga see, miks te mulle siin kahehäälselt etteheiteid tegite, on mulle siiani arusaamatu, sest just Vikipeedia aruteludes on ülakoma pooldajad olnud väga kurjad ja juba varem minuga ülakoma kustutamise pärast näiteks linnanime Nantes käänamisel kõvasti kurjustanud (vt "Võõrnime Nantes käänamine"). Sellepärast tuli nüüd seisukoht, et mina olen ühe artikli pealkirja Descartesi nime käänamisviisi teiste olemasolevate pealkirjade omadega ühtlustades valesti käitunud, tõesti üllatusena. Veel enam see, nagu teeksin mina ühe pealkirja ühtlustamisega teistega mingeid uusi reegleid. Millal enne on ÜHE grammatiliselt õige pealkirja muutmine teiseks grammatiliselt õigeks pealkirjaks tähendanud omavolilist REEGLITE MUUTMIST? Milliste reeglite muutmist? Kus need reeglid kirjas on? Kui need reeglid on kuskil kirjas, siis miks mind ründavad nii ülakoma pooldajad kui ka ülakoma vastased? Kas nüüd on mõlemad pooled rahul, et said minu tööd halvustada? Ma ei võtaks neid rünnakuid nii tõsiselt, kui ründajad oleksid olnud suvalised arvamuseavaldajad. Aga ei, nende seas on vähemalt neli administraatorit, kellest vähemalt kolme pean teistest adminnidest oluliselt paremaks eesti keele tundjaks ja kellest vähemalt üks on ka hariduselt filoloog. Kummaline lugu. Kuriuss 28. november 2018, kell 23:05 (EET)[vasta]
Kas Sa pead silmas, et mina olen Sind rünnanud? Ma lihtsalt küsisin, miks Sa muutsid. Ma pole ka öelnud, et Sina oled reegleid muutnud, vaid ainult seda, et Vikipeedia ei saa sisemisi reegleid teha, sest sellega peaksid kõik nõustuma.
Mina pooldan keelekorraldajate soovitustest lähtumist ja püüan ise seda teha. Aga kui nad ütlevad, et mõlemat moodi on õige, siis tuleb välja õige õigeks parandamine, ja mina isiklikult seda teha ei taha. Andres (arutelu) 29. november 2018, kell 00:39 (EET)[vasta]
Olgu, ju siis mõtlesin üle, aitäh selgituse eest! Aga üheks variandiks kahest tuli ju artiklite pealkirjad ühtlustada, mõlemat pidi on õige õigeks parandamine. Mingeid valikuid tuleb sellises olukorras teha hoolimata sellest, et kõikidele ei saa sellega iial ühtviisi meele järele olla. Kuriuss 29. november 2018, kell 00:52 (EET)
Siin aitas muudatuse ärategemine märgata arutelu, mis oli jäänud soiku või märkamata. Vabandust, kui jäi mulje, et minu kommentaar on isiklik.
Ma olen nõus, et tuleks otsustada, kuidas ühtlustada ja mitte iga nime puhul eraldi. Meil üldiselt ongi vaikiv kokkuleppe lähtuda keeleküsimustes keelekorraldajate eelistustest ja soovitustest. Kuna meil pole autoriteeti öelda kaastöölistele, et tuleks kirjutada teisiti kui üldreegel ette näeb ning eriti kui on nii, et varasemat selgel kujul reeglit, mille kasuks otsustada, polegi, siis vaevalt antud küsimuses teisiti otsustame. Aga selleks, et ülakoma kasutus siin päriselt paika loksuks, võib kauem aega minna. Pikne 29. november 2018, kell 16:36 (EET)[vasta]
Ma ei ole kindel, et ühtlustama peaks, kui mõlemad on õiged, eriti juhtudel, kui keelekorraldajatel eelistust ei ole (näiteks staadionide, staadionite). Andres (arutelu) 29. november 2018, kell 23:49 (EET)[vasta]
Minu meelest staadionite näide pole päris võrdväärne. Ülakoma asjas on siiski sõnastatud üldreegel selle kohta, millal ülakoma kasutada. Pikne 16. juuli 2019, kell 16:01 (EEST)[vasta]

Ma ei saa hästi aru nimevormi "Cannesi" (Eri:Erin/5393535) parandusest, kus viitad hääldusele. Häälduse poolest pole ju ka selle nime juures ülakoma tarvis. Kui see on sellepärast, et mõnes kohas mujal Vikipeedias on sama nimi ülakomaga kirjutatud, siis ühtlustada võiks jällegi teistpidi. (Ma muidugi ei oota, et sina seda teeksid.) Pikne 16. juuli 2019, kell 16:01 (EEST)[vasta]

Hääldus oli lisatud sellepärast, et olen kohanud, et üllatavalt paljud ei tea selle nime hääldust (hääldavadki [kannes] või umbes nii). Ilmselt ma oleksin tõesti pidanud hääldusteemalise rahvavalgustuse endale hoidma, võib jah vale seos tekkida. Neile, kellel vale seos tekkis: mõlemad variandid on õiged. Kes tahab lähemalt teada, võib lugeda asjakohast artiklit siit. Täna lihtsalt ühtlustasin need paar juhtumit ülakomaga variandi peale seetõttu, et ülakomaga Cannesi-variante oli lausa paarisajas artiklis. Kuriuss 16. juuli 2019, kell 16:40 (EEST)

Minu meelest ühtlustada tuleks ikkagi nimedeüleselt, mitte iga nime kasutust eraldi. Kui ühes artiklis on ühes nimes käänamisel ülakoma ühe põhimõtte järgi ja kõrval teises nimes teise põhimõtte järgi puudub, siis see on häirivam kui sama nimi eri artiklites eri moodi.

Miks nime "Armentières" nii käänad? Prantsuskeelse häälduse lõpus on kõrihäälik r. Ma olen aru saanud, et ligikaudses eesti häälduses harilikult ei jää siis r ära. Pikne 2. november 2019, kell 15:58 (EET)[vasta]

Eks käänasin sellepärast, et seda kõrihäälikut pole kuulda. Aga võisin eksida, saadan igaks juhuks suurte kogemustega prantsuse filoloogidele järelepärimise. Kuriuss 2. november 2019, kell 16:05 (EET)
Siin ühe oletatava prantslase esituses kostab r mingil määral. Kostab ta siis vähem kui sama häälik näiteks nimede "Ypres" või "Pasteur" lõpus? Kaheldav, et ligikaudsesse eesti hääldusesse puutuvalt sellist vahet tehakse. Pikne 2. november 2019, kell 20:02 (EET)[vasta]

Võõrnime Cortez käänamine

Algselt oli käänatud Cortez-Cortezi-Cortezi. Keeleabi ütleb, et "Hispaania z-lõpulisi nimesid käänake e-tüvelisena, nt Alvarez : Alvareze, Juarez : Juareze, Lopez : Lopeze, Rodriguez : Rodrigueze." Olin sellest teadlik, aga käänasin ikkagi i-ga =) Teie parandasite e-tüveliseks. Nüüd on tagasi i-tüveliseks parandatud ja on ka arutelu lehekülg. Olen Ehitajaga nõus, et juhul kui e-tüveline, siis Cortez-Corteze-Cortezt. Või ikkagi Cortezet? Kuidas on Corteze osastav kääne? Krr005 (arutelu) 27. märts 2019, kell 13:03 (EET)[vasta]

Tere! Minu teada on siin rõhk nime alguses, seega käändub Cortez : Corteze : Cortezt. Kuriuss 27. märts 2019, kell 13:26 (EET)
Selle konkreetse nimega on muidugi väike muu probleem, nimelt see nimi ei ole algselt mitte hispaania, vaid hoopiski prantsuse päritolu (ja ka tänapäeval võib selle nime viimane täht üleüldse hääldamata jääda). Hispaanias endas on see aga pigem hoopiski mustlaste perekonnanimi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu27. märts 2019, kell 13:50 (EET)[vasta]
Jah, see võib tõesti olla kurja juur ja vett segada, ehkki olen aru saanud nii, et praegu peetakse seda siiski hispaania nimeks. Küsisin enne veel kord EKI keelenõust üle, kuidas peaks seda nime käänama. Kinnitati, et nende nõuanne "Hispaania z-lõpulisi nimesid käänake e-tüvelisena, nt Alvarez : Alvareze, Juarez : Juareze, Lopez : Lopeze, Rodriguez : Rodrigueze. 2008 aprill" kehtib kõigi hispaania z-lõpuliste nimede käänamise kohta, rõhu asukohast sõltuvat vaid osastav kääne (kas Cortezt või Cortezet). I-tüvelist varianti hispaania z-lõpuliste nimede käänamisel selle järgi justkui poleks. Nime algsest prantsuse päritolust juttu ei tehtud, kuid mainiti, et kui see nimi tekitab probleeme, peaksid nad võib-olla seda teemat põhjalikumalt uurima. Ma arvan, et kirjutan neile ja palungi asja põhjalikumalt uurida. Kuriuss 27. märts 2019, kell 14:00 (EET)
Hispaania nimed on Rodríguez, Álvarez, Juárez, López. Nendel ei ole rõhk viimasel silbil ja rõhu asukohta märgib rõhumärk. Sufiks -ez on baski päritolu. Samuti on hispaania nimi Cortés ja sellel on rõhk lõpus. Cortez paistab olevat selle nime ortograafiline variant (hääldatakse hispaania keeles samamoodi, aga inglise keeles z-iga).
Seda ma ei usu, et rõhulise -es- või -ez-lõpuga nime tuleb käänata e-tüvelisena. Andres (arutelu) 28. märts 2019, kell 10:49 (EET)[vasta]
EKI senise nõuande sõnastusest jääb paraku küll selline mulje. Palusin neil seda asja täpsustada. Kuriuss 28. märts 2019, kell 10:56 (EET)

NSVL Teaduste Akadeemia?

Sa eelistad "Академия наук СССР" eesti keeles kirjutada "NSV Liidu Teaduste Akadeemia". Kuid kas "NSVL Teaduste Akadeemia" pole õigem? Nii teeb ka näiteks EE (6. kd)--Hirvelaid (arutelu) 29. september 2015, kell 06:43 (EEST)[vasta]

Ma olen eelmise sajandi väljalase, siis drilliti toimetajaid nii, et kui lühend "NSVL" ei kordu tekstis just igas lauses, siis pole avalikus jutustavas tekstis üldiselt soliidne kasutada täielikku lühendit "NSVL", vaid selle asemel tuleks kirjutada "NSV Liit" (või "Nõukogude Liit"). Tõsi, tänapäeval on nõukogulike väljendite ja nimetuste kirjutamise reeglid, soovitused ja näited grammatika käsiraamatutest välja visatud, sest need teemad pole enam aktuaalsed. EE pole päris tavalise jutustava tekstiga teos, vaid kompaktne teatmeteos, kus on teksti mahutamiseks kasutatud üsna ranget lühendamissüsteemi. Vikipeedias ei saavat ruum otsa. Ma ei arva, et eesti keeles peab alati täpselt järgima sama lühendamismäära, mida on kasutatud võõrkeelses algtekstis, pigem võiks eesti keel pakkuda täiendavat arusaamistuge. Jah, kuna Vikipeedias viivad lingid vastava märksõna teemalisse artiklisse, ei jää lühendite sisu muidugi ka nooremale lugejale saladuseks, aga õnneks me ei ela enam selles nõukogude ajas ja meile hästi tuntud nõukogulikud lühendid ei ole enam uute põlvkondade jaoks igapäevased ja endastmõistetavad.
Tegelikult mulle ei meeldi hästi ka see, kui Vikipeedias on raamatute väljaandjaks märgitud "ER" (võiks olla ikka "Eesti Raamat") või et keegi töötas "ETV-s" (võiks olla olla "Eesti Televisioonis"). Jah, meie saame neist lühenditest täna veel aru, aga võib-olla 25 või 50 aasta pärast need lühendid pole enam üldarusaadavad. Kuriuss 29. september 2015, kell 10:29 (EEST)
Mina väldiks ka lühendit "NSVL", nagu ka "ENSV". Eesti keele tavad on teistsugused kui vene keele omad, ja mingit kohustust kasutada sama lühikest lühendit ei ole. Andres (arutelu) 29. september 2015, kell 19:00 (EEST)[vasta]
Mulle tundub, et kui tõlkida "В СССР жить было весело", siis "NSVL" ei sobiks tõlkesse, kõlbaksid muud, pikemad variandid. Kuigi olen igati nõus Kuriussi postituse esimese poolega, arvan et asutusele nimega "Академия наук СССР" oleks parim vaste ikkagi "NSVL TA Akadeemia". Lühendeid ER, ETV ja teisi ei peaks pelgama, kuid nad oleks vaja linkida, siis on lühendid arusaadavad ka 100 aasta pärast. Jutustavas lauses muidugi oleks vaja pikalt välja kirjutada.
Lauses "ENSV-s oli hea elada" see "ENSV" vist ei sobiks, kuid täiendina minu meelest istub hästi: "ENSV TA Ajaloo Instituut". Kas pole? --Hirvelaid (arutelu) 30. september 2015, kell 14:10 (EEST)[vasta]
Ma arvan siiski, et lühendeid NSVL ja ENSV võiks kasutada ainult erandina – näiteks seda sisaldava nimetuse rohkel kordumisel ühe artikli piires. Samuti ehk tabelites ja skeemidel, kus kompaktsem esitusviis on sageli õigustatud. Kuriuss 30. september 2015, kell 14:18 (EEST)
Aga asutuste nimede puhul, kus ta on täiendiks ("ENSV TA Ajaloo Instituut")? --Hirvelaid (arutelu) 30. september 2015, kell 14:22 (EEST)[vasta]
Jah, ma kirjutaksin "Eesti NSV TA Ajaloo Instituut" või lausa "Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut" (või "Eesti NSV Teaduste Akadeemia ajaloo instituut"). Kui jutt käib uute artiklite pealkirjadest või artiklipealkirjade muutmisest, siis muidugi peaks enne seda vaatama laiemalt, millistesse nimesüsteemidesse sellised nimed/nimetused kuuluvad, ja kokku leppima, millist kuju meil siin süsteemselt sobiks kasutada. Selge on ka see, et üldisemates tekstides pole vaja asutuse pikka nimetust (ametlikku nimekuju) korrata / kaasa lohistada. Siis on vaja vaid veenduda, et lugejal ei tekiks kahtlust, millisest ajalooinstituudist jutt parasjagu käib. Kuriuss 30. september 2015, kell 14:52 (EEST)

Lühendiga "NSVL" on see lugu, et häälduses öeldakse niikuinii "Liit" välja.

"ENSV" oli nõukogude ajal haruldane, sest toimetajad seisid hea selle eest, et nimi "Eesti" mainimata ei jääks. Andres (arutelu) 30. september 2015, kell 14:57 (EEST)[vasta]

Eriti halvaks peetakse lühendeid "N. Liit" ja "N Liit", need tuleks kindlasti ära parandada. Kuriuss 30. september 2015, kell 15:08 (EEST)
Nende lühenditega väljendatakse oma poliitilisi vaateid, ja ka sellepärast need Vikipeediasse ei sobi. Andres (arutelu) 30. september 2015, kell 16:03 (EEST)[vasta]
Mulle tundub, et ka siis kui kirjutatud on ENSV TA Ajaloo Instituut, siis väljahääldamisel öeldakse nii ehk naa välja Eesti, kuna see täislühend lihtsalt ei kõla, ja TA öeldakse juba lihtsalt selguse pärast välja. Ehk siis lühend omab mõtet üksnes siis kui on vaja trükiruumi kokku hoida, aga siin vististi otsest vajadust selle järgi pole.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu30. september 2015, kell 16:12 (EEST)[vasta]
Jah, tõsi, "TA" öeldakse alati välja. Instituutide nimedes see lühendatakse, et nimed oleksid kergemini hoomatavad. Sama kehtib "NSV" kohta.
"ENSV" siiski tavaliselt hääldatakse [ee-enn-es-vee]. Andres (arutelu) 30. september 2015, kell 16:32 (EEST)[vasta]
Instituutide nimedes küll mitte. Andres (arutelu) 30. september 2015, kell 16:33 (EEST)[vasta]

Bütsants

Kuidas oleks õigem, kas Seldžukid või seldžukid? - Melilac (arutelu) 12. oktoober 2015, kell 20:12 (EEST) Ah jaa, kas Auskultatsioon on sul lõpuni üle vaadatud]]? - Melilac (arutelu) 12. oktoober 2015, kell 20:18 (EEST)[vasta]

Õige on väikse algustähega "seldžukid" (ainsus kahe k-ga "seldžukk").
"Auskultatsiooni" parandasin keeleliselt pinnapealselt, kuna seal on toimetamise märkus, siis ma eeldasin, et keegi tahab seda veel sisuliselt toimetada. Väga huvitav artikkel, muide. :) Kuriuss 12. oktoober 2015, kell 21:53 (EEST)
Siis ma alustasin õigesti, aga pidev suur algustäht pani endas lõpuks lihtsalt kahtlema. Tuleb millalgi lõpuni välja minna. Aga ära seal auskultatsioonis pinnapealne ole, sisulise poole üle ei nurisenud keegi ja kui keeleliselt mitte pinnapealselt üle oled vaadanud, võta julgesti toimetamismärkus maha - saab ehk ühe hea artikli taas juurde. - Melilac (arutelu) 13. oktoober 2015, kell 18:50 (EEST)[vasta]

Muuseas, sa võid vaadata ka siia ja oma arvamust asjade kohta avaldada - et kui miski on hea, siis saaks see ka ära märgitud. :) - Melilac (arutelu) 23. oktoober 2015, kell 20:41 (EEST)[vasta]

Kalligraafia

Suur tänu vaeva eest kunstialaste artiklite toimetamisel. Kui leiad aega, ehk vaatad ka artiklit Kalligraafia. Kohendasin seda, kuid toimetamismärkust veel maha võtta ei julgenud Ulrikaekm (arutelu) 14. oktoober 2015, kell 11:25 (EEST)[vasta]

Aitäh hea sõna eest! Vaatan seda artiklit lähiajal. Muide, ma arvan, et Villu Tootsi kui mitme eestikeelse kalligraafiateemalise raamatu autorit võiks ka artikli sisus mainida. Kuriuss 14. oktoober 2015, kell 11:46 (EEST)

Peab ütlema, et Sa teed head tööd, eriti keeletoimetamise osas. Muud midagi, kui et jätka samas vaimus! Voorits (arutelu | kaastöö) 23. oktoober 2015, kell 19:40 (EEST)[vasta]

Suur tänu, et oskad seda hinnata! :) Kuriuss 23. oktoober 2015, kell 19:45 (EEST)

Ma ei saa midagi teha, pean veelkord ütlema, et Sa teed keeletoimetamise osas väga head tööd. Voorits (arutelu | kaastöö) 6. november 2015, kell 15:55 (EET)[vasta]

Hea sõna innustab, aitäh selle eest! Kuriuss 6. november 2015, kell 15:59 (EET)

Oliivõli > oliiviõli

Kas see on mingi uuema aja trend, et kohtades kus liitsõna esimene pool vanasti oli nimetavas kirjutatakse nüüd omastavas või võib ikka mitukümmend aastat harjumuspärast kirjapilti ikka ka kasutada?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu13. november 2015, kell 13:26 (EET)[vasta]

Mõtled vist "oliivõli > oliiviõli". Kontrollisin: 1927. aastal peeti tõesti õigeks sõna "oliivõli". Ma ei oska öelda, millal täpselt omastavaline liitumine normiks tehti, kuid hiljemalt 1976. aasta ÕS-is on juba "oliiviõli". Üldiselt on püütud küll luua selline süsteem, et 'millest tehtud õli' oleks liitsõnas omastavalise liitumisega (võrdle: eukalüptiõli, porgandiõli, päevalilleõli, rapsiõli jne). Vähemalt 1976. aastast (tõenäoliselt veel varasemast ajast) peale loetakse nimetavalise liitumisega "oliivõli" grammatiliselt vigaseks. Kuriuss 13. november 2015, kell 13:39 (EET)
Mitte ainult konkreetset sõna, kuigi ka "oliivõli" on kasutusel ca 70000 veebilehel ja paistab, et ka 2015. aastal ilmunud ajalehtedes.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu13. november 2015, kell 13:50 (EET)[vasta]
Eesti kirjakeele normi alus on siiski ÕS, mitte keeleliselt harimatud kirjutajad. Aga sellega sa oled ju nõus, et (toidu)õliliike näitavaid sõnu võiks moodustada süsteemsetel alustel, ühesuguse keelelise põhimõttega? "Eukalüptõli", "porgandõli", "päevalillõli" ja "rapsõli" ju ei lähe mitte, järelikult oli mõistlikum ühtlustada ka oliivõli oliiviõliks. Ja seda tehtigi juba mitukümmend aastat tagasi. Kuriuss 13. november 2015, kell 14:07 (EET)
Aga kas kastoorõli on ikka kastoorõli? Nii et ühtlustamist ju pole.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu13. november 2015, kell 14:29 (EET)[vasta]
Seda õli ei tehta ju mingist "kastoorist", vaid riitsinuse seemnetest. :) Kuriuss 13. november 2015, kell 14:31 (EET)
Ehkki tõsi, kastoorõli teine nimetus on riitsinusõli. Miks "riitsinusõli" on jäetud nimetavalise liitumisega, seda peaks EKI-st küsima. Üldise moodustamisreegli järgi peaks ka see olema "riitsinuseõli", aga pole. Kuriuss 13. november 2015, kell 14:37 (EET)
Kui sind see teema rohkem huvitab, loe palun Tiiu Erelti "Terminiõpetusest" [18] (alates lk 263) sarnase probleemi ja otsustusdilemmade kohta. Raamatu alguses on kirjutatud ka filosoofilisemalt sellest, et harjumuspärases ja traditsioonilises keelekasutuses muudatuste tegemine on ikka valuline olnud, kuid süsteemsuse huvides keelekorraldajad selliseid muudatusi siiski vahel teevad. Kuriuss 13. november 2015, kell 15:01 (EET)

S-lõpuga sõnade puhul ongi (võib-olla teatud lisatingimusel) normiks, et e jäetakse ära. See ei ole nimetavaline liitumine. Andres (arutelu) 20. november 2015, kell 12:33 (EET)[vasta]

Kas mõtled "liiges- ja lihasvalu"? Selle kohta on EKI keelenõus väga ühesed vastused:
"Täiendosa on omastavas käändes: lihasehooldus (mitte „lihashooldus“). 2011 mai
Kirjutage lihasevalu (mitte „lihasvalu“). 2009 jaanuar
Kirjutage lihasepõletik (mitte „lihaspõletik“). 1997 august
Kirjutage liigesehaigus, lihasehaigus (mitte „liigeshaigus“, „lihashaigus“). 1994 veebruar" Kuriuss 20. november 2015, kell 13:01 (EET)
Aa, vist mõtlesid "riitsinusõli". Jah, see on üks võimalik variant. Aga võib-olla mitte ainus. Kuriuss 20. november 2015, kell 13:04 (EET)
Siis oleks ikka ka "rapsõli" ja "roosõli". Pikem on tegu tugeva traditsiooniga. - Melilac (arutelu) 20. november 2015, kell 22:19 (EET)[vasta]

Sõna "laboratoorium" käänamine

Voorits on ette võtnud sõna "laboratoorium" mitmuse omastava käände parandamise artiklites põhimõttel laboratooriumites > laboratooriumides. Mis sa sellest arvad? Kui mõistlik tegevus see on, kui ÕS-i järgi on lubatud käänata nii 19. kui ka 2e tüübi järgi? 90.190.71.25 13. detsember 2015, kell 18:18 (EET)[vasta]

Täiesti õige, mõlemad on lubatud, seepärast ma spetsiaalselt seda kunagi parandama ei lähe. Aga kui ma parandan mõnes artiklis "päris" vigu, siis parandan ka laboratooriumite > laboratooriumide, sest minu arvates see on parem stiil (sest vahepeal lubati kirjutada ka "ministeerjum" ja "pensjon" ning tugeva t-ga käänamine lubati eeskätt just selle tõttu, siis aga loobuti j-iga variantidest, kuid vastava tüübi järgi käänamine jäeti endiselt vabaks). Kuriuss 13. detsember 2015, kell 19:08 (EET)
Uued trikid, millega on raske harjuda. :) Ole tänatud! 90.190.71.25 13. detsember 2015, kell 20:52 (EET)[vasta]


Head uut aastat!

Usinust, uudishimu ja sõbralikku koostöömeelt meile kõigile! Kuriuss 4. jaanuar 2016, kell 10:27 (EET)

Aitäh! Ka sulle toredat uut aastat! Meie Vikipeedias pole tavaks uusaasta- ja jõulutervitusi vahetada, nagu mõnes teises Vikipeedias, kuid seda meeldivam on erandeid kohata. Cumbril 4. jaanuar 2016, kell 16:15 (EET)[vasta]

Kuupäevadest

"Eesti keele käsiraamat" (nagu teisedki allikad juba pikka aega) loetleb kuupäeva kirjutamise võimaluste seas "20.04.1994", "02.03.2005", "20.4.94" ja "2.3.2005", kuid mitte "2.03.2005" vms (1). EKK põhjendust ei anna, kuid traditsiooniliselt õpetatakse, et põhjuseks on ühtlus: kas olgu nullid nii kuu kui ka kuupäeva ees või siis ärgu olgu kummalgi, mitte mingi gemüüse. Seega on parandused à la "01.02.2010">"1.02.2010" otseselt valed. --193.40.13.163 18. jaanuar 2016, kell 15:35 (EET)[vasta]

Kahtlen selles. Keele käsiraamatus toodud kirjutamisvõimaluste loetelu pole ammendav. Kui lühendatud kuupäevad on ühtlastelt (nt kas või ühe artikli piires) vormistatud nii, et nullid on ainult kuunumbritel, siis ma ei ütleks, et see on gemüüse. 2001:7D0:88C1:280:A18D:E99F:1CF9:4DEE 4. märts 2016, kell 22:19 (EET)[vasta]

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors!

please help translate this message into the local language
The Cure Award
In 2015 you were one of the top 300 medical editors across any language of Wikipedia. Thank you from Wiki Project Med Foundation for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a user group whose mission is to improve our health content. Consider joining here, there are no associated costs, and we would love to collaborate further.

Thanks again :) -- Doc James along with the rest of the team at Wiki Project Med Foundation 29. veebruar 2016, kell 05:59 (EET)

Plekkpurgi katedraal

Hello Kuriuss, Thank you for contributing to this article and its brief biographical companion Cyril Genik. Could you remove the tags on these articles? There's nothing wrong with the articles, and if I remove the tags, they'll just reappear. There's no reason the editors can't work on the articles and contribute to them after the tags have been removed. Thank you again for your help with them. Nicola Mitchell (arutelu) 8. märts 2016, kell 14:16 (EET)[vasta]

Request

Greetings.

Could you create the article en:Climate of Azerbaijan in Estonian?

Thank you.

Näpukas

Võimaluse korral parandada artiklites ära näpukas "aastel". Ma ei hakka neid ise ära parandama, sest tean, et sa leiad artiklitest rohkem vigu kui mina. :)--Raamaturott (arutelu) 8. mai 2017, kell 20:35 (EEST)[vasta]

Tehtud! Kuriuss 8. mai 2017, kell 21:00 (EEST)
Ja "tagajärel" ka. :)--Raamaturott (arutelu) 8. mai 2017, kell 21:16 (EEST)[vasta]

Mitte, et ma kontrollima hakkaks, kuid inglisviki ütleb William S. Burroughsi kohta 'eighteen novels and novellas', seega täiesti võimalik, et parandus ei teinud asja paremaks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu4. juuni 2017, kell 02:34 (EEST)[vasta]

Kontrollimine ei teeks paha, sest mina uurisin tema teoste pikkusi nii ESTERist (https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBurroughs+William/aburroughs+william/1%2C6%2C37%2CB/exact&FF=aburroughs+william+s+++++1914+++++1997&1%2C29%2C) kui ka selle autori loomingu lehe kaudu lisainfot otsides (https://en.wikipedia.org/wiki/William_S._Burroughs_bibliography), lisaks veel guugeldasin. Ning kui tema eesti keeles ilmunud teos on 312 lk pikk romaan, siis oleks imelik maha vaikida, et ta on romaane kirjutanud. Kuriuss 4. juuni 2017, kell 17:18 (EEST)

Võtsin ära pool sõna kaasaskantava juurest. See aparaat, oli mis ta oli, aga ta oligi kantav - kinga sees nimelt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu7. juuni 2017, kell 04:12 (EEST)[vasta]

Väga hea teada, et kinga sees. :) Aitäh! Kuriuss 7. juuni 2017, kell 04:15 (EEST)
http://afflictor.com/wp-content/uploads/2014/03/eudaemonic-computer-in-shoe-1024x682.jpg  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu7. juuni 2017, kell 04:27 (EEST)[vasta]

iOS 11?

Tere, jätsite "See artikkel vajab toimetamist" märkuse iOS 11 wikilehele. Küsimus on, et mis sellel täpsemalt viga on? Ettetänades, MacWikiEst

Tere, MacWikiEst!
Kõik nutitelefonikasutajad ei ole paraku nii targad kui selle artikli koostaja. Toon näiteid, millest võiks täpsemalt/põhjalikumalt kirjutada, et lugeja saaks sellest artiklist rohkem kasu.
  • Mina Androidi kasutajana näiteks ei tea, mis salapäraseid asju saab kasutaja tavaliselt iOS-i Control Centerisse valida, kas ma pean selleks eelmiste iOS-ide artikleid lugema? Võiks lause-paariga seda selgitada.
  • Kas iOS-i kasutajaliidest eesti keelde pole tõlgitud?
  • "On lisatud tume teema (Dark Mode)" – mida see tähendab? Miks "Dark Mode" pole tõlgitud halliks režiimiks, vaid tumedaks teemaks (teemad on ju mobiiltelefonides hoopis ingliskeelsed "theme'id", aga "mode" on üldiselt "režiim")? Mida kasutaja selle tumeda teemaga peale saaks hakata, milliseid uusi võimalusi see pakub?
  • "Saab lindistada iOS seadme ekraani natiivselt." – mille peale LINDISTATAKSE? Miks ekraani LINDISTATAKSE? Ma olen kuulnud, et heli lindistatakse, aga füüsiliste esemete lindistamisest pole justkui kuulnud. Mis on natiivne lindistamine? Mida see lause üldse tähendab?
  • "Saab üheneda Wi-Fi võrku ilma parooli sisestamata, kui muu iOS 11 seade on ühendatud." – misasi on "muu iOS 11 seade" ja kuhu ta ühendatud on?
  • "Uus operatsionisüsteemi disain." – võiks ju aimu anda, milles see "uus disain" seisneb? Kas see on disain kui OSi välimus ja kunstiline kujundus või disain kui OSi ülesehitus? Palun ka näiteid tuua, kirjeldada.
  • "Kasutajad saavad nüüd üksteisele raha maksta" – miks peavad kasutajad üksteisele raha maksma? Kas nad mängivad tasulisi mänge ja laenavad sõpradelt selleks raha? Teevad niisama üksteisele pangaülekandeid? Või tuleb raha kuskilt mujalt? See asi vajaks selgitust.
  • "Nüüdsest toetab rakendus Photos GIF-pildivormingut." – lisaks millele? Muidu võib jääda mulje, et ainult GIF-vormingut toetabki.
  • "iOS 11-lt eemaldati Facebooki ja Twitteri ning Vimeo natiivne toetus ja integratsioon." – mida see kasutaja jaoks tähendab? Ilmselt pole mainitud rakendused iOS-i eelinstallitud, aga mida tähendab, et isegi nende rakenduste integratsioon puudub? Kasutaja laadib Facebooki rakenduse telefoni, aga seda OSiga integreerida ei saagi? Kasutaja võib niimoodi arvata, et selle OSiga ei saagi enam Facebooki, Twitterit ja Vimeot kasutada.
Vabandust, kui tundub, et olin liiga karm. Artikkel peaks olema nii selge ja piisav, et ma ei saaks selliseid rumalaid küsimusi esitada. Kuriuss 10. juuni 2017, kell 01:06 (EEST)

Tere, Kuriuss! Tänud tagasiside eest ja üritan artiklit täiendada kui rohkem aega on. Üritan selleks ajaks kui iOS 11 on väljas, kuid siiski minuarust oleks mõttetu kõike seletada, sest ka inglise keelses Vikipeedias ei ole seletatud.

  • iOS 11 kasutajaliides ei ole tõlgitud eesti keelde
  • Kuidas seletada, mis asi on Control Center Androidi kasutajale? Apple'il on tavaliselt oma nimed (näiteks Airport on Wifi) ja imelik oleks seda kuidagi sulgudesse panna. Samuti on ka iOS Vikipeedia artikkel, mis vajab täiendamist. Ehk tuleks siis alustada selle täiendamisest. Nüüdsest saab kasutaja ise valida, mida Control Centerisse täpsemalt tahab ja ka selle välimus on muutunud. Pilt oleks palju parem seletamiseks, kuid eesti keelsesse Vikipeediasse ei tohi pilte üleslaadida.
  • Ekraani lindistamine (Screen recording) on minuarust tavaline väljendus. Kui sellel on mingi muu eestikeelne väljendus võiksite teada anda.
  • Kui kasutaja Mac või iPad on juba ühendatud näiteks kodu Wifi võrkku, siis kasutaja saab ühendada oma iPhone'i WiFi võrku ilma, et peaks sisestama parooli. ( https://9to5mac.com/2017/06/06/ios-11-share-your-wifi/ )
  • Uuest disainist saaks paremini kirjutada ja kirjutangi. Tänud selle vihje eest.
  • Otse telefonist on võimalik maksta raha teisele inimesele. (Apple Pay kaudu)
  • Muidugi Photos on toetanud PNG,JPEG…pildiformaate ja Gif pildiformaate ei toetanud. Ei hakka ju kirjutama: "Lisaks teistele pildi formaatidele toetab Photos nüüdsest ka GIF formaati", või et "Lisaks PNG,JPEG…pildiformaatidele toetab Photos nüüdsest ka GIF formaati."
  • Facebooki ja Twitteri rakendust ei pidanud installeerima iPhonesse, sest oli natiivselt toetatud ja Twitter ja Facebook oli seadete all, kuid nüüdsest on Facebook ja Twitter eemaldatud ja selleks Peab allalaadima eraldi rakendused.

Te ei olnud karm ja tänan tagasiside eest, kuid loodetavasti saate aru, et kõike ei saa seletada. (Näiteks miks peaksid kasutajad teineteisele raha andma. See on igaühe isiklik valik. Võid laenata ja hiljem maksab sulle tagasi või ostad midagi temalt jne) ja osadele väljendustele on raske leida eesti keelset vastet. Näiteks Screen recording. MacWikiEst 10. juuni 2017, kell 21:36 (EEST)

Tänan tagasiside põhjaliku läbitöötamise eest!
  • Mobiilmaksed ehk m-maksed on meil ju ammu panga- ja operaatoripõhiselt kasutusel, seda meie inimesed üldiselt vist teavad. Aga lause "Otse telefonist on võimalik maksta raha teisele inimesele. (Apple Pay kaudu)" oleks korrektsem kirjutada umbes nii: "Kui varem sai telefonist m-makseid teha ainult pankade kaudu, siis nüüd saab m-makseid eraisikutele teha ka Apple Pay kaudu." (Siin peaks kontrollima, kas Apple Pay kaudu saab tõesti teha makseid vaid eraisikutele.)
  • "Formaat" on eesti keeles "vorming". Aga just selles stiilis tulekski kirjutada: "Lisaks PNG-, JPEG- …pildivormingutele toetab Photos nüüdsest ka GIF-vormingut."
  • Minu teada on "screen recording" eesti keelde tõlgitud protsessi (tegevuse) tähenduses sõnaga "kuvasalvestus" ja protsessi tulemuse tähenduses sõnaga "kuvasalvestis". Ekraan on füüsiline seade, kuva on kujutis (pilt ja tekst), mis on ekraanil näha. Lindistamine tähendab salvestust lindile (nt lintmagnetofonid helisalvestuseks, filmilindiga töötavad filmikaamerad ja fotoaparaadid), digiajastul tuleb lindile salvestamist ette üsna harva.
Jõudu tööle! Kuriuss 10. juuni 2017, kell 22:11 (EEST)

Tänud tagaside eest! Asun tegutsema siis kui rohkem vaba aega on.

  • Apple Pay kaudu on juba aastaid maksta Walmartis ja McDonaldsis ja ka muudes kohtades. Kahjuks küll mitte Eestis. apple.com/apple-pay/
  • Tänud keeleliste paranduste eest ja tahtsin Teid veel õnnitleda Kuu Vikipedist võidu puhul!

MacWikiEst 10. juuni 2017, kell 22:36 (EEST)

Suur tänu! Kuriuss 10. juuni 2017, kell 22:39 (EEST)

Bosnia ja Hertsegoviina käänamine

Vastavalt Emakeele Seltsi otsusele http://www.emakeeleselts.ee/otsused/ES-keeletoimkond_rindliitsonad_17.03.2016.pdf on täiesti lubatav käänata riiginime Bosnia ja Hertsegoviinas. Ära paranda õiget õigeks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu15. juuni 2017, kell 16:59 (EEST)[vasta]

Hea küll, aitäh! Annan siis EKI-le teada, et nad on jätnud e-keelenõus oma keelejutu uuendamata. Seal nimelt on siiani kirjas: "Liitnimede käänamisel järgitakse seniseid reegleid. Kui nimi on kaheosaline ja ühendatud sidesõna abil, siis käänduvad mõlemad nimeosad: sõitis Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Trinidadi ja Tobago valitsus, saabus Serbiast ja Montenegrost. (Kui liitnimi on sidekriipsuline, siis käändub vaid järelosis: Bosnia-Hertsegoviinasse, Kohtla-Järvele. Bosnia-Hertsegoviina on mitteametlik nimevorm.)" Kuriuss 15. juuni 2017, kell 17:05 (EEST)
EKI oli nõus, et kõnealune tekst on vananenud ja nüüdseks ebatäpne. Eksitav keelejuhis võeti EKI avalikust veebist maha. Kuriuss 26. juuni 2017, kell 14:34 (EEST)

Keeleküsimus

Kas fraas "oli 2001–2006 ilmuv ajaleht" on keeleliselt vigane? Nt fraas "oli 2001–2006 ilmunud ajaleht" pole küll otseselt vigane, ent seda taunitakse--Estopedist1 (arutelu) 25. juuni 2017, kell 13:46 (EEST)[vasta]

Kes ja kus taunib? Palun näita reeglit. "Ilmuv" on v-kesksõna, mis on olevikku näitav kesksõna. "Ilmunud" on nud-kesksõna, mis on minevikku näitav kesksõna. Kuriuss 25. juuni 2017, kell 15:08 (EEST)
see teema tundub juba zombie-teemana olevat :). Jah, see pole keeleviga, aga nt kasutaja:Andres seda taunib, vt nt Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Konstruktsioon_.22oli_..._-nud.22. Andrese ja ka EKI (Tuuli Rehemaa) näevad siin vist grammatilist kordust vms.--Estopedist1 (arutelu) 26. juuni 2017, kell 10:02 (EEST)[vasta]
Ma ei ole pädev ütlema, kas see on keeleviga, aga minu meelest on see arusaamist raskendav ja seetõttu stiililiselt häiriv. Ma soovitaksin kasutada kõrvallauset.
Kesksõna kasutatakse tavaliselt nii, et ta ei näita aega praeguse hetke suhtes, vaid selle hetke suhtes, millest lause räägib. Näiteks "Ma olin väsinud (mees)", tähendab, et ma juba olin väsinud, mitte et ma parajasti väsisin. "Ma olin jooksev mees" tähendab, et ma jooksin sel ajal, millest juttu on, mitte et ma praegu jooksen. "Ma olin jooksnud (mees)" tähendab muud. Või võrdle "Mind hamustanud koer jooksis" ja "Mind hammustav koer jooksis". Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 12:37 (EEST)[vasta]
Muidugi on selguse mõttes parem kasutada kõrvallauset. Kuriuss 26. juuni 2017, kell 14:32 (EEST)
see teema kisub keelefilosoofiliseks ja seetõttu vajaks süvenemist. Küll jääb mulle mõistmatuks, miks raskendab arusaamist fraas "oli "2001–2006 ilmunud ajaleht" võrreldes fraasiga "oli ajaleht, mis ilmus 2001–2006"--Estopedist1 (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:47 (EEST)[vasta]

kostuma

EKSS-i järgi on sõnal "kostuma" kaks tähendust. 2001:7D0:87C3:8680:E19C:F825:8F63:25B3 7. juuli 2017, kell 19:05 (EEST)[vasta]

Eesti kirjakeele norm alus on ÕS, mitte EKSS. Kui Vikipeedia artiklis esineb see sõna täpses tsitaadis või konkreetse murdesõna näitena, siis jääb alles, aga muudes Vikipeedia tekstides tuleks lähtuda ÕS-ist ja tänapäevasest eesti keele grammatikast. Kuriuss 7. juuli 2017, kell 19:08 (EEST)

Usun, et sa pole tähele pannud, et trellid (#) rea alguses tekitavad nummerdatud loendi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu11. juuli 2017, kell 02:12 (EEST)[vasta]

Aitäh, ma tegelikult tean, aga miskipärast läks täna tõesti meelest ära. Kuriuss 11. juuli 2017, kell 02:15 (EEST)

Ma ei ei tea mida ette võtta, aga tänapäeval ei saa eriti juttu teha plaatide eksemplaridest. Seda eriti albumite puhul ning ka edetabelites ei pruugi arvestada mitte füüsilisel ja elektroonilisel kujul müüdud albumeid, vaid võidakse lisada ka striimitud üksikud laulud (vaata näiteks en:Album-equivalent unit)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu26. juuli 2017, kell 22:26 (EEST)[vasta]

Ehkki vorm on ajas muutunud, võiks plaate/albumeid käsitleda ikka vanaviisi ja rääkida edasi eksemplaridest (koopiatest rääkimine ei kõla kohe üldse intelligentselt, vaid mõjub saamatu toortõlkena). Mida teha siis, kui lisatud üksikuid lugusid, seda ma ei oska praegu öelda. Kui tuleb hea mõte, siis ütlen. Kuriuss 26. juuli 2017, kell 22:41 (EEST)

Küsimus: Kas laulu pealkirjas "Vajan Sind" see teine sõna mitte ei peakski olema suure tähega? Isiklikus pöördumises see ju tavaliselt sedasi kirjutatakse.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu24. august 2017, kell 21:41 (EEST)[vasta]

Ega see mingi auaadress ole. Ei ole vaja, lihtsam ja loomulikum on ka seal väike algustäht. See inglise keelest ahvitud pealkirjade läbiva suure algustähe hullus on masendav. Kuriuss 24. august 2017, kell 21:47 (EEST)
Eks ta ole jah. Ja siis proovi pärast näiteks inglisvikis selgeks teha, et eesti keeles ei käi pealkirjad läbiva suurtähega. Aga seal saadakse sellest aru, kui öelda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu24. august 2017, kell 22:17 (EEST)[vasta]

Mainin, et avang oli juba 1924. aastast Orangutangi avang ja kui EKI tänapäeval õigekirja muudab, siis ega see äkki veel ei tähenda, et avangu nimi muutub või tähendab? Iseenesest peaks äkki artiklisse lisama seda, et Tartakower külastas päev enne seda kui ta seda avangut Géza Maróczyga asutas Bronxi loomaaeda ja sai idee käiguks orangutangilt?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu30. august 2017, kell 01:01 (EEST)[vasta]

Ma arvan, et kui selle avangu nimi võeti inimahvi järgi, siis peaks see ka praegu kajastama selle looma kirjakeelset nimetust. Eeldan, et avangu nimi tõlgiti, seda enam tuleks siis tõlget tänapäevase kirjakeele järgi muuta. Tõsi, veel 1976. aasta ÕS-is oli "orangutang", aga tean ka kindlalt, et juba 1970. aastal räägiti, et tegelikult tuleks kirjutada "orangutan" (mäletan seda hästi, kuna juhtumisi sattusin toona ühe ajalehe toimetajalt selle sõna õigekirja kohta täpsustust küsima ja ta saatis mulle selleteemalise kirja). Ka vene keeles on орангутан. Kuna see nimetus on tulnud malai keelest (malai orang utan metsinimene < orang inimene + utan mets), siis on arusaadav, et see muudeti eesti kirjakeeles ilma lõpu-g-ta sõnaks. Kuriuss 30. august 2017, kell 01:24 (EEST)

Kas kustutasid mu viimase sissekande Urmeti arutelulehel mingi põhjusega? --Vihelik (arutelu) 9. september 2017, kell 23:59 (EEST)[vasta]

Oi ei, kindlasti mitte. Ma ei saanud oma kommentaari salvestada, sest keegi teine olevat samal ajal kommenteerinud. Tegin vist selle rumaluse, et läksin tagasinoolega uuesti oma kaotsiläinud kommentaari otsima. Ma tõesti ei teadnud, et see Sinu kommentaari ära kustutab. Palun kergemat karistust! Kuriuss 10. september 2017, kell 00:02 (EEST)
:-) --Vihelik (arutelu) 10. september 2017, kell 00:04 (EEST)[vasta]
See juhtub me k6igega, et Kuu vallutuseks ja Marsi kolooniast üheksandasse Universumisse elamaminekuks piisab ühest vajutusest, klahvi, vajutamisest, pidasin silmas.— Pietadè (arutelu) 10. september 2017, kell 02:41 (EEST)[vasta]
Ei tea, kas nii romantiline ja lennukas see just oli. Pigem ehk lihtlabane ämber ja tsinkpleki kolin. :D Kuriuss 10. september 2017, kell 02:46 (EEST)

Tundub, et said keelelinkide parandamisega siiski ise hakkama, jah? Muidu, üldiselt lihtsaim viis nende parandamiseks on järgmine:
1) Lähed teisendatud artikli algse kuju (st eelneva pealkirja alla, mis nüüd peaks olema ümbersuunamine) lehele
2) Vajutad nuppu "Andmeüksus"
- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 14. september 2017, kell 11:39 (EEST)[vasta]

Suur tänu! Kuriuss 14. september 2017, kell 11:44 (EEST)

Film "Tantsib koos huntidega"

Tühistasin muudatuse, kuna see oli vist lihtsaim viis. Asi selles, et Dances With Wolves on indiaaninimi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu29. oktoober 2017, kell 21:04 (EET)[vasta]

Kui see filmi originaalkeelses tekstis on indiaaninimi, las ta siis olla (oli küll, aitäh, tuletasid meelde), aga teoste eestikeelseid pealkirju pannakse natuke teisel põhimõttel, enamasti ei tõlgita sõna-sõnalt. Ma kontrollisin enne parandamist uuesti üsna mitmest allikast, eesti keeles on see kindlasti "Tantsib koos huntidega". Vt nt http://www.imdb.com/find?ref_=nv_sr_fn&q=Dances+With+Wolves&s=all (kui su brauser näitab eestikeelset pealkirja, mul näitab), http://www.filmiveeb.ee/filmid/528/Tantsib-koos-huntidega/, või guugelda niisama – ükski keeleliselt usaldusväärne allikas ei kirjuta selle eestikeelse pealkirja iga sõna suure algustähega. Omal ajal konsulteerisime filmipealkirjade asjus vajadusel Lauri Kaarega, need telefonijutud pole muidugi Vikipeedia allika väärtusega. Ehk Sa siiski guugeldaksid veidi ja pööraksid tühistamise tagasi. Tänan tähelepanu eest! Kuriuss 29. oktoober 2017, kell 21:18 (EET)
Ma ei ole sinuga nõus. Kui nimi tõlgitakse, kirjutatakse see ikka läbivate suurtähtedega. Näiteks https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?23926 Aga ok, kui kunagi artikkel tehakse, eks siis tuleb ümbersuunamine teha. Kusjuures filmi pealkirja on tõlgitud ka teisiti. Ilmselt osaliselt pealkirjade möödatõlkimine tuleneb aega ajalt ette seetõttu, et pole filmi ennast vaadatud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu29. oktoober 2017, kell 21:33 (EET)[vasta]
Aga seda pole ju NIMENA tõlgitud. Seda ma räägingi, et pealkirjade tõlkimine on omaette loominguline tegevus, neid võib tõlkida nii, naa ja kolmandatki moodi. "Tantsib koos huntidega" on eesti keeles piisavalt romantiline ja sügavamõtteline pealkiri, mis võiks publiku kinno meelitada küll, sealhulgas ka "Nahksuka juttude" sõpru, ehkki filmi eestikeelne pealkiri pole mõeldud indiaaninimena.

Kiirustamine

Võistlustel osalevate tööde parandamisega ei tasuks vast nii kiirustada, žüriiliikmetel on nii kergem tehtud tööd hinnata. - Melilac (arutelu) 2. november 2017, kell 18:52 (EET)[vasta]

Kirjutasin ju kohe vabanduskirja, kui märkasin, et olin teinud parandusi kellegi liivakastis. Kas arvad tõesti, et peaksin parandused tagasi võtma? Mina jälle loodan, et uuel kaastöölisel on neist parandustest midagi õppida. Kuriuss 3. november 2017, kell 08:35 (EET)
Ei, parandusi pole vaja tagasi võtta, mis tehtud, see tehtud... Lihtsalt tüütu on lugeda, kui pead paralleelselt muudatuste ajalugu jälgima. - Melilac (arutelu) 6. jaanuar 2018, kell 20:12 (EET)[vasta]

electropop on konkreetne muusikastiil ehk siis ära jaga seda laial mõttetuseks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu6. jaanuar 2018, kell 16:10 (EET)[vasta]


Anna andeks, aga ma ei saa aru lausest "Eesti teatrist pärit mõjutasid Põldroosi noorpõlves ka..." Kas sõna 'pärit' on ülearune?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu6. jaanuar 2018, kell 17:26 (EET)[vasta]

Jah, aitäh, Sul on õigus, et see jäi ripakile. Sõnastasin nii: "Põldroosi mõjutasid noorpõlves ka ..." Kuriuss 8. jaanuar 2018, kell 02:12 (EET)

Tallinnasse ei ole ju vale...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu12. jaanuar 2018, kell 14:12 (EET)[vasta]

Otseselt mitte, aga see mõjub arhailiselt, sest tänapäeval soovitatakse seda nime käänata nagu sõna "linn", mille tavalisem sisseütlev on "linna". Vorm "linnasse" ei ole küll keelatud, kuid stiililiselt ei peeta seda tänapäeval kenaks. Kuriuss 12. jaanuar 2018, kell 14:18 (EET)

Palve

Ole hea ja vaata artiklit Temmoku. Kuidas oleks õige hiina-jaapani glasuuride nimetusi kirjutada? Kas kursiivis ja sidekriipsuga või nime käänates ja ilma sidekriipsuta? Paranda. 2001:7D0:87CA:9180:28AD:90B4:A11E:AE16 22. jaanuar 2018, kell 16:45 (EET)[vasta]

Ma küll pole nendega varem kokku puutunud, aga püüan tasapisi muudest allikatest uurida ja vajadusel parandada. Kuriuss 22. jaanuar 2018, kell 16:55 (EET)

Seda, et tennisetulemuste kriipsuga kirjutamine ei ole iseenesest vale, vaid see vastab täiesti mängu reeglitele. Jah, ma tean EKI soovitust, kuid pehmelt öeldes tundub, et selle suurim probleem on tühikud. Aga kui sa need jätad, siis ära unusta, et põhimõtteliselt tuleb need teha murdmatuteks tühikuteks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu27. jaanuar 2018, kell 13:55 (EET)[vasta]

Kriips tenniseskooris on võõrapärane, eesti grammatika järgi peaks ikka koolonit kasutama. No see on muidugi pisiasi, ma ei kavatsegi seda läbivalt parandama hakata. Kas sa arvad, et ka tabelikirjetes peaks püsitühikut kasutama? Ma arvasin, et ainult seotud tekstis. Kuriuss 27. jaanuar 2018, kell 14:12 (EET)
Võib sõltuda ekraaniresolutsioonist. Arvutiekraani puhul ilmselt küsimusi ei teki.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu27. jaanuar 2018, kell 16:13 (EET)[vasta]
Miks seal ei võiks koolon ilma tühikuteta olla? Mina olen kripsud ka koolonitega asendanud, aga tühikuid pole pannud. Minu meelest vanasti seal tühikuid ei kasutatud.
Minu meelest ka pole mõtet tabelisse püsitühikuid panna. Andres (arutelu) 27. jaanuar 2018, kell 14:35 (EET)[vasta]
Tõsi, mulle ka skooride koolonit ümbritsevad tühikuid ei meeldi (ja ma ei kavatse nende pärast protsessima hakata), aga tegelikult on need meie grammatikareeglitega siiski ette nähtud.
  1. "Eesti keele käsiraamat" ütleb: "Koolon pannakse: ... 5. suhtemärgina (kirjutatakse mõlemalt poolt lahku nagu jagamismärk): ­Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3.";
  2. tühikukasutuse kokkuvõtlik artikkel "See tühine tühik" ütleb: "Ajamärgina kirjutatakse koolon (nagu ka minuteid ja sekundeid eraldav punkt) mõlemalt poolt kokku, näiteks 16:19, 8:14.15, jagamis- ja suhtemärgina aga mõlemalt poolt lahku: 25 : 5 = 5, mängu seis oli 96 : 98, omadussõna käändub aldis : alti.";
  3. EKI keelenõu ütleb: "Meie võistkond võitis kohtumise 79 : 76. Kui koolonit kasutatakse suhtemärgina, on nii selle ees kui ka järel tühik. 2010 aprill". Kuriuss 27. jaanuar 2018, kell 14:53 (EET)
Kriipsu ja kooloni kasutamine sporditulemuste puhul kipub sõltuma maast – inglise, prantsuse, hispaania, hollandi, itaalia keele puhul kasutatakse kriipsu, vene ja saksa keele puhul koolonit.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu27. jaanuar 2018, kell 16:13 (EET)[vasta]
Jah. Aga eesti keeles tuleks kirjutada ikka eesti keele reeglite järgi, mis seekord ei räägi kahjuks ka mitte sellest, et eesti keeles võiks kasutada näiteks 'rahvusvahelist' kooloniga esituskuju. Kuriuss 27. jaanuar 2018, kell 16:22 (EET)
Ilmselt oleks mõtet soovitada soovitajatele oma soovitust korrigeerida just selles osas, et neid tühikuid ei peaks kirjutama. Aga muide mainin, et mõne ala puhul on lausa standardisse kriips sisse kirjutatud ja koolonit nendel puhkudel ei peaks üldse kasutatama ehk siis soovitajatel oleks mõtet ka seda arvestada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu27. jaanuar 2018, kell 16:44 (EET)[vasta]
Kordan, kui mingi ala välismaised standardid lähevad eesti keele reeglite või meie kohalike standarditega vastuollu, siis need eesti keeles ei kehti. :) Näiteks vene keeles kirjutatakse ettevõtete või mudelite nimed enamasti jutumärkides, aga eesti keeles neid jutumärkidesse ei panda. "3-D" kirjutatakse inglise keeles sidekriipsuga, eesti keeles ilma (3D) jne. Kuriuss 27. jaanuar 2018, kell 16:51 (EET)
Rahvusvahelised standardid kehtivad igal juhul!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu27. jaanuar 2018, kell 17:00 (EET)[vasta]

Tänapäeval ei ole R&B üldjuhul mitte rhythm and blues, vaid see on hoopiski contemporary R&B (kaasaegne R&B või peavoolu R&B), ehk siis ma tahaks kangesti selle ümbersuunamise kuidagi ära muuta või kui ka jätta, siis tuleb sihtlehele täpsustus kirjutada. Kuid igaks juhuks kui sa juhtud neid muusikaartikleid parandama, äkki sul oleks võimalik siis juba eelnevalt vajadusel stiiliks 'kaasaegne R&B' linki sisse kirjutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu27. veebruar 2018, kell 01:02 (EET)[vasta]

Tänan täpsustuse eest, püüan arvesse võtta. Kuriuss 27. veebruar 2018, kell 08:10 (EET)

Kumb lahendus on parem?

Kumb siis ikka paremini sobiks isikuartikli alajaotuse pealkirjaks: kas "Haridus ja töö" või "Haridustee ja töökäik"? --Hirvelaid (arutelu) 17. aprill 2018, kell 15:09 (EEST)[vasta]

Mulle tundub, et kui need on koos/kõrvuti ("Haridustee ja töökäik"), siis on seda pisut palju. Lihtne "Haridus ja töö" on justkui kenam. Aga see on ainult minu arvamus. :) Kuriuss 17. aprill 2018, kell 15:45 (EEST)
Mulle meeldib "Haridus ja töökäik".--Morel (arutelu) 17. aprill 2018, kell 16:22 (EEST)[vasta]
30. mõtlemisminuti järel nõustun, siis teeme malli ka, ja, kel seda ja seda on (st, tööd ja haridust v vastupidi), siis saab nulli pealt kõrgemale tõsta ja teised allpoole tõsta (kas "töökäik" ei ole mitte n+tähenduslik)
kool (õpe / töö-teod).—Pietadè 17. aprill 2018, kell 17:00 (EEST)

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors!

please help translate this message into your local language via meta
The 2017 Cure Award
In 2017 you were one of the top ~250 medical editors across any language of Wikipedia. Thank you from Wiki Project Med Foundation for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a user group whose mission is to improve our health content. Consider joining here, there are no associated costs.

Thanks again :-) -- Doc James along with the rest of the team at Wiki Project Med Foundation 26. aprill 2018, kell 06:30 (EEST)

Oktav kui intervall ja oktav kui helikõrguspiirkond

Oktavi kui intervalli ja oktavi kui helikõrguspiirkonna tähise puhul on muusikas tegu erinevate mõistetega, mille kasutamine sõltub kontekstist.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. aprill 2018, kell 00:34 (EEST)[vasta]

Jah, aitäh. Miskipärast pakkus Vikipeedia mulle ainult helikõrguspiirkonnavarianti, nii et oktavi kui intervalli kohta tehtud eraldi artikli leidsin alles hiljem üles. Kuriuss 30. aprill 2018, kell 12:45 (EEST)

Serendiipsus

Ehk olete nõus arvamust avaldama selle teema kohta: [Arutelu:Juhuslik avastus]? Ssgreporter (arutelu) 5. mai 2018, kell 01:56 (EEST)[vasta]

Embraer Phenom 300

Hea Kuriuss, muutsid tehniliste näitajate nimetuste kirja paksust. Tahtsin su tähelepanu juhtida sellele, et kõigis lennukiartiklites on need nimetused parema loetavuse huvides (et eraldada näitaja nimetus andmetest) paksu kirjaga esile tõstetud. 2001:7D0:87CA:9180:8C72:5B17:AD26:18BF 29. mai 2018, kell 12:42 (EEST)[vasta]

Väga kahju, et selline süsteem on tekitatud. Võib-olla see põhimõte Vikipeedias ei kehti, et teksti esile tõstvat vormingut kasutatakse astmeliselt. Täpploend (täpp rea ees) on juba vormingu seisukohalt teksti esiletõst, paksu teksti kasutamine on seal juba liig. Ma ei ole küll hariduselt küljendaja, aga olen ülikoolis ja kirjastustes õppinud trükiste küljendamise põhimõtteid. Kuna siin on ilmselt teistsugune süsteem, kas siis oleks kõige parem, et ma pööraksin oma parandused tagasi? Kuriuss 29. mai 2018, kell 15:45 (EEST)

Ma ei tea, kas just süsteem, aga praktika paistab see küll olevat. Otsusta ise. Kui see veaks lugeda, siis tuleks põhimõtteliselt väga palju parandamist. 2001:7D0:87CA:9180:5DB3:47F1:B35D:4250 29. mai 2018, kell 16:57 (EEST)[vasta]
Kahjuks ma ei saa oma parandust enam tagasi pöörata, sest pärast mind on veel mitu inimest seda artiklit täiendanud. Mina vorminguga liialdamist heaks ei kiida, aga see on jälle ainult minu arvamus. Võib-olla on meil mõni põhjalikuma kunstiharidusega administraator, kes saaks akadeemilisemat arvamust avaldada. Mina arvan, et läbivalt kõigis lennukiartiklites vormingut vähemaks võtma hakata pole vaja, aga uusi artikleid ei tasuks nii rikkaliku vorminguga kaunistada. Vähem on parem, neutraalsem ja tõsiseltvõetavam. Kuriuss 29. mai 2018, kell 18:00 (EEST)

Lingid arutelulehel

Asjakohased terminid on mõttekas arutelulehel linkida, sest siis leiab need "Lingid siia" alt üles. Seeläbi näeb, kas asjakohaste terminitega on juba kuskil arutelu olnud. Vt nt Kategooria arutelu:Häälnäitlejad--Estopedist1 (arutelu) 5. juuni 2018, kell 16:34 (EEST)[vasta]

Aitäh, seda ma ei teadnudki. :) Kuriuss 5. juuni 2018, kell 18:18 (EEST)

Vene lennukite NATO koodnimed

Oled artiklis Hävituslennuk eemaldanud kursiivi Vene lennukite MiG-29 Fulcrum, MiG-31Foxhound, Su-27 Flanker jne NATO koodnimedelt. Need ei ole nime osad, vaid NATO antud koodnimed ja peaksid olema kursiiviga eristatud - nii on see ka nende lennukite artiklites. Ursus scribens (arutelu) 2. august 2018, kell 22:24 (EEST)[vasta]

Nimesid ei tuleks üldiselt kursiivi panna, see võib ka järgmistele parandajatele jätta eksliku mulje, et keegi on kopeerinud need ingliskeelsest artiklist ja unustanud kursiivi maha võtta. Kui need on koodnimed, sobiks need ehk hoopis sulgudesse panna? Kuriuss 2. august 2018, kell 22:28 (EEST)
Lennukite artiklites ongi sulgudes, kuid kõikjal kursiivis. Vahest oleks õigem need jutumärkidega eristada? Või kuidas sa arvad? Ursus scribens (arutelu) 2. august 2018, kell 22:56 (EEST)[vasta]
Ei, jutumärke küll mitte, need vastaksid seal teiste keelte, mitte eesti keele reeglitele. Arvan, et sulud on parim lahendus, kursiiv on aga juba liiast. Aitäh asjaliku mõttearenduse eest! Kuriuss 3. august 2018, kell 11:24 (EEST)
Artikli esimeses lauses sulgudes, nii nagu nende lennukite artiklites, kasutatakse kursiivi mainitava nime või muu keelendi esiletõstuks (vt Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus). Pikne 3. august 2018, kell 13:31 (EEST)
Selline palve, et olenemata sellest kas on kursiivis või mitte - jätkem nad praegusel kujul sulgudesse. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. august 2018, kell 13:45 (EEST)[vasta]

Jutumärgid infokasti päises

Kui teose pealkiri on infokasti kohal või kasti sees eraldi real või ehk ka lihtsalt eraldi lahtris, siis jutumärgid minu meelest hästi ei sobi. Näiteks siin: Tuhkatriinu (film 1950). Nii nagu pealkirja ei panda harilikult jutumärkidesse raamatu kaanel või muu pealkirjastatava teksti kohal, kui pealkirja pole tarvis muust tekstist eristada. Pikne 26. august 2018, kell 18:39 (EEST)

Ei ole nõus. Kui infokasti pealkiri oleks "Toomas Nipernaadi" (kui isik, tegelaskuju), siis ei panda muidugi infokasti pealkirjale jutumärke. Aga kui infokasti pealkirjaks on teose pealkiri "Toomas Nipernaadi", siis jutumärgid näitavad ju ära, et see on teose pealkiri, mitte isiku nimi. St infokasti pealkirjana on teose pealkiri nagu pealkiri pealkirjas (n-ö topeltpealkiri). Kuriuss 26. august 2018, kell 20:25 (EEST)
Siin ei sobi võtta malli ingliskeelse Wikipedia infokastide pealkirjadest, sest inglise keeles ju ei panda teoste pealkirju üldse jutumärkidesse. Meil on natuke teistsugused grammatikareeglid. Kuriuss 26. august 2018, kell 20:43 (EEST)
Mõnes mõttes kummaline erand on see, et avaldamata käsikirjade pealkirjad käivad inglise keeles jutumärkides.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu27. august 2018, kell 16:16 (EEST)[vasta]
Jutumärkide eesmärk on ju eristada pealkiri muust tekstist, mitte lihtsalt osutada, et tegu on pealkirjaga. Kas tegu on tegelase, teose, sõiduki, tegeliku isiku või millegi muuga, eks selle näitab ära ikka kontekst. Mis tähtsust sel on, kas järgneb teos ise või andmed teose kohta? Pealkirja kasutatakse ju ühtviisi teose pealkirjana. Või sa arvad siis, et teose kohta käiva Vikipeedia artikli pealkirjast jutumärkide ärajätmine on ka vale?
Grammatikareeglid minu teada ei reguleeri seda, millal jutumärke on eristamiseks tarvis ja millal mitte. Lihtsalt teatud juhtudel, kui eristada vaja pole, siis ei ole tavaks neid pealkirja ümber kasutada. Pikne 26. august 2018, kell 21:08 (EEST)
Eesti keele käsiraamatus on täiesti selge grammatikareegel: "Jutumärkidesse pannakse: ... 5. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad (vt O 30).". Kuriuss 28. august 2018, kell 19:58 (EEST)
Ahjaa, ma olen selle kohta kunagi keelenõust küsinud, vt Arutelu:Parima filmi Oscar. Pikne 26. august 2018, kell 21:11 (EEST)
Lugesin viidatud arutelu. Aga just nimelt ongi eristada vaja, kas infokasti pealkiri käib isiku või (näiteks samanimelise) teose kohta. Igal ei ole teoste pealkirjastamine seal vale, sest infokasti pealkirjale ei järgne ju teos ise, vaid põhiandmed kõnealuse teose kohta. Kuriuss 26. august 2018, kell 21:30 (EEST)
Keelenõu vastuses on jutt eristamisest muust tekstist. Kes eristab või kus eristatakse sellisel eesmärgil nagu sa pakud? Pikne 26. august 2018, kell 21:37 (EEST)
No näiteks ENE-s on märksõnades 'Kalevipoeg' eristatud eepos "Kalevipoeg" jutumärkidega. Veel üks lihtne näide: kui ma kirjutaksin koolikirjandit sügisest, siis kirjutaksin pealkirja 'Sügis' ilma jutumärkideta. Aga kui ma kirjutaksin kirjandi Lutsu teosest "Sügis", siis paneksin selle ka kirjandi pealkirjana jutumärkidesse, et oleks selge, et ma mõtlen sellega teost, mitte lihtsalt aastaaega. Kuriuss 26. august 2018, kell 21:46 (EEST)
Või võtame artikli osade pealkirjad (artikli kui terviku seisukohalt vahepealkirjad). Kui meil on artikkel operetiheliloojast ja me teeme tema olulisemate teoste kohta eraldi artikliosad, mille pealkirjaks (artikli vahepealkirjaks) paneme ühe opereti pealkirja, siis me ju paneme teoste pealkirjad jutumärkidesse ka siis, kui vahepealkirjas pole muud teksti, millest pealkirja eristada. Mis siis pealkirjas võrreldes vahepealkirjaga teistmoodi on? Kuriuss 26. august 2018, kell 21:55 (EEST)
Oluline on see, kas pealkirja abil mainitakse teost või pealkirja kasutatakse teose pealkirja funktsioonis. Kui mainitakse, siis tavaliselt on see jutumärkides (erandina võib jutumärgid ära jätta (aga ei pea), kui pealkiri on muust tekstist teisiti eraldatud). Kui kasutatakse pealkirjana, siis jutumärke ei kasutata. Kui Sa kirjutad kirjandi pealkirjaga ""Sügis"", siis sa mainid kirjandi pealkirjas Lutsu teost, aga kirjandi pealkirja kasutad oma teose pealkirjana, sellepärast ühed jutumärgid. Kui mina Sinu kirjandit mainin, siis ma panen kahed jutumärgid. Kui kirjandite pealkirjad on tabelis, siis on kaks võimalust:
Sügis "Sügis"
"Sügis" ""Sügis""
Keelekorraldajad on selle vabaks andnud, ja meil ei ole lootust jõuda ühele meelele. Sellepärast võiks olla lihtsalt nii, et ühe tabeli raames oleks ühtemoodi. Andres (arutelu) 27. august 2018, kell 13:45 (EEST)[vasta]
Viidatud arutelus mainiti ka selliste teoste nagu sõnaraamatute või käsiraamatute pealkirjade kirjutamist ilma jutumärkideta, aga see on natuke teine asi, siis kirjutatakse teksti sees ka nende esimene sõna väikse tähega (nt leidsin reegli eesti keele käsiraamatust, kontrollisin seda tehnikasõnaraamatust jne). Kuriuss 26. august 2018, kell 22:05 (EEST)
ENE-s on vahetult "Kalevipoja" järel samal real muu tekst. Jah, sõnaraamatu nimetus väikese tähega on teine asi (pole tegu pealkirjaga).
Ma ei mäleta, et ma selliseid topeltjutumärke oleks kohanud.
Kui selle kirjandi pealkirja juures nii selgitada, miks muust tekstist eraldi oleva pealkirja ümber on jutumärgid, siis see on arusaadav, aga ilma selgituseta minu meelest seda ei saa teada. Sellepärast ei tundu olevat sellisel jutumärkide kasutusel mõtet. Ma ei tea, kas siin on näiteks mõne opereti artiklis alaosa pealkiri jutumärkidesse pandud, kuna tegu on opereti osa pealkirjaga. Mina ei paneks.
Jah, jutumärgid pole otseselt valed, kuivõrd keelereegel nende kasutamist ei keela. Lihtsalt jutumärkide kasutus ebatavalises kohas riivab silma. Ja me niikuinii ei kasuta teose kohta käiva Vikipeedia artikli kohal pealkirja ümber jutumärke. Ses suhtes oleks jutumärkide kasutus ikkagi ebajärjekindel. Pikne 27. august 2018, kell 15:55 (EEST)
Ma olen nõus, et jutumärkide mittekasutamine artiklipealkirjades on ebajärjekindel, aga ma ei usu, et inimesed ei saa aru, miks alapealkirjades jutumärke kasutakse. Topeltjutumärke kasutatakse sellistel harvadel puhkudel kindlasti, ainult et enamasti ei ole kogu pealkiri jutumärkides. Andres (arutelu) 27. august 2018, kell 16:14 (EEST)[vasta]
Kui ei ole kavas artiklite pealkirju muutma hakata (selleks puudub otsene vajadus), siis võiks sama joont järgida ka artiklite sees. Arusaadav pole eraldi selgituseta minu meelest see, miks ühel juhul kasutatakse jutumärke ja teisel mitte, kuigi muust tekstist pole kummalgi juhul pealkirja tarvis eristada.
Nojah, kui pealkirja sees (selle alguses või lõpus) on teine pealkiri ja pikem pealkiri ise on teksti sees, siis küll võivad jutumärgid kõrvuti olla. Pikne 27. august 2018, kell 16:58 (EEST)

Keskaegsed friisid ja muu arhitektuuriterminoloogia

Tere! Mul on väga hea meel, et Sa vaatad üle artikleid keeletoimetaja pilguga. Ma olen Sinu tähelepanekutega ja parandustega nõus. Ainul üks muutus on, mille osas olen kahtlev ja tahaksin selgitada. Alapealkiri "Terminoloogiast" on muutunud alapealkirjaks "Termineid". Selle alapealkirja all oleva teksti mõte on tegelikult tutvustada erijuhtumeid, kus nimetused võivad olla vasturääkivad või ühest keelest teise tõlkimisel segadust tekitada. Mu suur eesmärk on ajada siin eestikeelse terminoloogia jälgi viimastest teadustöödest kuni kahekümnendatesse aastatesse tagasi, ja pigem umbusaldada tõlketeoseid, nagu näiteks saksa keelest tõlgitud "Kunstileksikon", mida vikikas kunstiajaloo artiklites päris palju viidatakse. Mõned näited. Koerahambafriis on eesti keeles üks kindel ornamenditüüp, mida tutvustab 1993. aastal välja antud, Villem Raami toimetatud "Eesti arhitektuur. Oskussõnastik", aga inglise keeles võib "dog-tooth" tähendada kolme-nelja erinevat arhitektuuriornamenti. Või siis mõnikord sama sõna on arhitektuuris ja heraldikas kasutuses, aga tähistavad erinevaid asju. 1927. aastal välja antud kunstiajaloo oskussõnastik siin on andnud olulise baasi kunstiajaloo terminoloogiale päris selle kujunemise algusaastatel ja seal antu edasielamist tahaks ka kuidagi meenutada, vähemalt selles antud paralleelnimetused vaid ära mainides. Näiteks sõna "Kerbschnitt" vaste 1927. aasta sõnastikus on "täkklõige, täkkimine", see on välimuselt väga sarnane saehammasornamendile, aga seda kasutatakse ainult kunstkäsitöö valdkonnas, nii et ehtekunsti "hundihammasornament" võiks siin "täkklõike" paralleelmõiste olla. Ja nii edasi. Tahaks need vasturääkivused, paralleelmõisted, mitmetimõistetavused ja oskussõnade ajaloo kõik ühe pealkirja alla koondada. Ses mõttes tundus mulle pealkiri "Terminoloogiast" kuidagi katvam. Mida võiks teha? kas oleks veel mingi kolmas võimalus? Evlper (arutelu) 8. oktoober 2018, kell 22:50 (EEST)[vasta]

Artikli Friis all on terve rida neid keskaegseid ornamendivöösid, kus pealkiri "Terminoloogiast" ette tuleb. Mu jutu illustratsiooniks.Evlper (arutelu) 8. oktoober 2018, kell 22:58 (EEST)[vasta]

Tere ja aitäh! ÕS-i järgi on sõnal "terminoloogia" kaks tähendust: "termino+l`oogia keel: oskussõnavara; oskuskeeleõpetus". Mulle kui toimetajale on teaduskeelegurud aga õpetanud, et parem oleks võimalusel teha sellist vahet, et jätta sõna "terminoloogia" tähistama eeskätt õpetust, aga sõnavara kohta öeldagi "sõnavara" või "terminid" või "mõisted". Mulle tegelikult meeldiks seal rohkem "Sõnavara" või kui jutt on üksiknäidetest, siis "Mõisteid". Mis puutub selle artikli terminite täpsusesse, siis nende kontrollimisega ma seekord ei tegelenud. Pigem uuriksin neid kunagi hiljem, kui mul tuleb põhitöös arhitektuuriteemadesse sukelduda (korraks juba vihjati, et järgmisel aastal võib üks selline teos minu kätte toimetamisele tulla). Olen nõus, et tõlkeraamatutesse tasubki suhtuda umbusuga – me ju ei tea, kas tõlkija on alati leidnud tõlkevastete valimiseks kõige paremad allikad ja kõige asjatundlikumad nõuandjad. Samas olen ma kursis nii mõnegi tõlkija tööstiili ja põhjalikkusega (nt "Väikese arhitektuurileksikoni" tõlkijaga oleme mitu aastat ühes tööruumis töötanud) ning loodan ikka, et võimalikud vead ei teki tõlkija lohakusest ega laiskusest, vaid kajastavad pigem omas ajas kasutada olnud andmebaaside ja muude allikmaterjalide seisu. Kuriuss 9. oktoober 2018, kell 13:56 (EEST)
Tere! Ma arvan, et "Sõnavara" on igati hea alapealkiri, sest seal on eelkõige juttu sellest, milliseid erinevaid sõnu artiklis käsitletud mõiste kohta on siin-seal kasutatud. Siis muudaksingi enda artiklites need alapealkirjad ära. Evlper (arutelu) 9. oktoober 2018, kell 14:24 (EEST)[vasta]
Mõistel ja terminil tuleb kindlasti vahet teha. Andres (arutelu) 9. oktoober 2018, kell 17:47 (EEST)[vasta]

Ehituskonstruktor ja peakonstruktor

Sa pelgad eesti keeles kasutamast sõnu "ehituskonstruktor" ja "peakonstruktor". Aga miks? Muidugi on tegemist ehitusinseneriga, kuid kui insener projekteerib kandetarindeid, sobib minu meelest "ehituskonstruktor" pruukida küll. Tegin lahti Tiit Masso "Ehitaja sõnastiku" (1999). Seal see täiesti olemas: ehituskonstruktor (structure designer; rakennesuunnittelija).

"Peakonstruktor" on minu meelest laialt levinud ametinimetus. Võimalik, et ehitussfääris mitte eriti. Kuid kui projekteerimis- või ehitusfirmas töötab chief designer, siis peainseneriks (chief engineer) seda tõlkida küll ei tahaks. Kas tänapäeval Eestis seda ametinimetust ehituses kasutatakse, ei tea. Omal ajal oli Karl Õiger EKE Projekti peakonstruktori ametikohal. --Hirvelaid (arutelu) 24. november 2018, kell 09:21 (EET)[vasta]

Jah, aeg on vahepeal edasi läinud, ka 1999. aastast on juba palju vett merre voolanud ja sõnavara pisut muutunud. Olen siin parandanud ka selliseid tõlkeid, kus ingliskeelsest artiklist tuleb selgelt välja, et jutt käib ehitusvaldkonnast, aga eesti keelde on see jõudnud toortõlkena "konstruktsioonivaldkond". Jah, ma tean küll, et on olemas ehituskonstruktsioonid, aga see ei tähenda, et ehitusvaldkond ise on konstruktsioonivaldkond.
Neid (all)üksusi, mida nõukaajal nimetati konstrueerimisbürooks või konstrueerimisosakonnaks, on tänapäeval üsna väheks jäänud, võib-olla Venemaal on neid rohkem säilinud. Eesti keeles on tendents, et püütakse lahti saada nii mõnestki vene keelest tulnud või seal praegugi kasutusel olevast terminist. Pigem kiputakse nende asemel (teise äärmusena) eelistama inglise keele mõjulisi või inglise keele kaudu meile tulnud sõnatüvesid. Osalt ehk sellepärast tehakse tänapäeval varasema konstrueerimisbüroo tööd näiteks disainibüroodes või ka projekteerimisfirmades, konstruktoritest on saanud vahepeal disainerid vms.
Kui tõesti parandasin midagi valeks, parandage palun õigeks. Omaarust püüdsin ka guugeldades kontrollida, kas pigem on tegu ehituse ja inseneridega või tootekunsti ehk disaini ja disaineritega. Palun vabandust, kui miski siiski viltu läks.
Aitäh Karl Õigeri kui autoriteedi mainimise eest, olen temalt mitu korda erialast nõu küsinud ja tema tööst ühe ajaleheartikligi kirjutanud. Austan teda ja tema jagatud nõuandeid väga. Kuriuss 24. november 2018, kell 13:38 (EET)

"Zaļā vārna"

Kas kunstirühmituse nimi pannakse eesti keeles jutumärkidesse või mitte? Peaks nagu mitte, aga teksti sees kohtan mujal ka jutumärke. Kuidas on õige? Evlper (arutelu) 29. november 2018, kell 21:43 (EET)[vasta]

Üldiselt ei panda. Need jutumärgid kipuvad teistest keeltest (nt vene, läti jms) kaasa tulema. Erandi võiks teha siis, kui nimetus on pikk ja ilma jutumärkideta poleks selgelt aru saada, kus nimetus lõpeb. Kuriuss 29. november 2018, kell 21:48 (EET)
Peaksin sisust maha võtma järelikult ja uue pealkirja alla suunama, kas sain õigesti aru? Läti keelega ongi palju tegemist olnud. Evlper (arutelu) 29. november 2018, kell 21:52 (EET)[vasta]
Huupi ei tahaks jah öelda, enne vaataksin, millise artikliga üldse tegu. :) Kuriuss 29. november 2018, kell 21:54 (EET)
Vaatasin. Jah, seal pole jutumärke vaja. Võõrkeelsed nimed tuleb üle võtta nende suurtähestusega, aga mitte (väliste) kirjavahemärkidega. Aga näiteks sisekriipsud enamasti säiliksid. Kuriuss 29. november 2018, kell 21:58 (EET)
Aitäh Evlper (arutelu) 29. november 2018, kell 22:05 (EET)[vasta]

hiina roheline

lokao on puhas hiinakeelne tsitaatsõna, eks ole ta peab olema kursiivis: https://et.wikipedia.org/wiki/Lokao Evlper (arutelu) 17. detsember 2018, kell 20:57 (EET)[vasta]

Pigem jah kursiivis, sest eesti keeles mingi levinud sõna see ei paista olevat. Sellised sõnad kirjutatakse tavaliselt seni kursiivis, kui on otsustatud, kas sõna võetakse keelde üle samal kujul, mugandatakse või tõlgitakse mingi omakeelse sõna/väljendiga. Annan teada, kui selgub, et ei pea kursiivi kasutama. Kuriuss 17. detsember 2018, kell 21:08 (EET)
Aga pealkiri jääb ikka püstkirja?Evlper (arutelu) 17. detsember 2018, kell 21:14 (EET)[vasta]
Ei, siis ikka see ka kursiivi. Selleks tuleb artikli lähteteksti algusse kirjutada kahe paari loogeliste sulgude vahele tekst "Pealkiri kaldkirjas" (ilma jutumärkideta). Kuriuss 17. detsember 2018, kell 21:20 (EET)

tõlkeküsimus

Tere! tekkis küsimus. RAL on saksa standard ja kõik muud keeled on omakeelsed nimetused tõlkinud täpse vastena saksakeelsele nimetusele, kohandamata https://www.ralfarbpalette.de/ral-classic/ral-5022-nachtblau, https://www.ralfarbpalette.de/ral-classic/ral-6038-leuchtgrun. Eesti keelde praegu tõlkisin 'leucht-' 'ere-', aga järjest enam hakkan kahtlema - 'leuchten' on 'helendama', ingliskeelne tõlge on täpne 'luminous' ('Leuchtgelb' oleks siis 'kiirgavkollane'). Mu isiklik värvitaju kipub eelistama 'kiirgavat'. Kas see oleks korrektne asendus või oleks veel mingi parem sõna?

Täiendan. 'Leucht-' on romaani keeltesse tõlgitud 'brillant' mille vaste oleks umbes 'särav-'. ISCC-NBS-i nimistus 'brillant' vasteks ongi M. Tammert pakkunud 'särav-', aga mitte 'kiirgav-', tegeimist on põhitoonist heledama, aga sama kromaatilisusega tooniga ja mitte lausa luminestseeruvaga.

RAL toonid antakse enamasti numbriga eesti tootjate-teenusepakkujate poolt ja süsteemselt pole tõlgitud (või ma pole üles leidnud), aga võiks olla. Kui see on tähtis, võib 'eesti keeles' asemel panna tabelipäisesse 'eestikeelne tõlge'. Evlper (arutelu) 8. jaanuar 2019, kell 12:30 (EET)[vasta]

Tere-tere! Ma ei oska jälle põhjalikumalt süvenemata kindlat vastust anda, aga mul ei ole midagi 'kiirgavkollase' vastu, see tundub olevat vägagi väljendusrikas (eriti võrreldes erk-/erekollasega). Muidugi peaks vaatama, kuidas see paigutub süsteemis neoontoonide suhtes, 'helendav' kisub vist juba neooniks? Kas neoonkollane on juba teine asi? Neoonkollane on ka ÕS-is olemas, nii et täiendosa 'neoon-' ei oleks vist põhjust vältida, kui tegu on sama tooniga.
'eesti keeles' > 'eestikeelne tõlge' – akuraatsuse seisukohalt pole see mõte üldse paha, ehkki näeb kohmakam välja. Kuriuss 8. jaanuar 2019, kell 12:52 (EET)
ei, 'leucht-' toonid pole päris neoontoonid - 'Neongelb' on teine, erilise koostisega fluorestseeruv värv. Ma siis muudaks tõesti ümber, et oleks täpsem.
Selge, aitäh! Kuriuss 8. jaanuar 2019, kell 13:18 (EET)

Terekest. Lihtsalt möödaminnes panin su tehtud muudatuse puhul tähele seda, et olid artikli sissejuhatuses jätnud definitsiooni üksikuks lauseks ja sellele järgneva jutu vahele reavahetuse tekitanud. Iseenesest ega sellel ju muidu midagi viga ei ole, kuid tegelikult oleks ilmselt parem, kui see avalõik oleks nati pikem. Asi selles, et kui on sisse lülitatud artiklite eelvaade, siis kui hiirega lingi peale liikuda näitab tarkvara lingi juures eelvaatena just seda esimest lõiku ehk siis ilmselt oleks hea kui sellest eelvaatest oleks võimalik ka miskit teada saada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu9. jaanuar 2019, kell 10:39 (EET)[vasta]

Mina jälle leian, et esimeses lõigus peaks olema ainult definitsioon (see võib olla ka mitmelauseline). Muidu pole selge, kus definitsioon lõpeb. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2019, kell 11:44 (EET)[vasta]
Need pikad avalõigud/-laused on ju nagu halba ajakirjandust esindavad Delfi lohepealkirjad, kuhu on püütud korraga terve lugu kirja panna. Minu meelest peaks esimene lause/lõik olema hästi selge ja lihtne ning defineerima inimest/nähtust kõige lihtsamas süsteemis, näiteks eeskätt tegevusvaldkonna kaudu ('see on see' – nt Mari Mets on kirjanik ja muusik). Alles järgmises lauses/lõigus tuleks öelda, mille vägevaga see tegelane/nähtus on hakkama saanud, et ta on Vikipeediasse pääsenud. Ning siis hakatakse lugu arendama – tasapisi laiendama ja tõestusi esitama.
Kummalise asjana olen märganud, et esimesse lausesse on püütud toppida inimese praegune töökoht! Sellest innustust saanuna on nii mõnigi selle või tolle asutuse spetsialist tekitanud artikli ise enda kohta (või lasknud sõbral-sugulase kirjutada), sest talle on jäänud mulje, et Vikipeedia ongi see tänapäevane kuulutusteleht, kuhu pääseb igaüks, kellel on töökoht, justkui tõestuseks, et see või teine ei ole töötu. Aga minu meelest peaks Vikipeedias jäädvustama ajaloo seisukohalt olulisi trende ja pöördepunkte või ühiskonna arengusse tõsiseltvõetava panuse andnud inimesi. Ühe kultuurikriitiku kohta oli sissejuhatavas lauses/lõigus kirjutatud, et ta töötab kaitseministeeriumis. Aga miks ma pean lugejana kõigepealt seda teada saama, et ta töötab kaitseministeeriumis, kui tema seni nähtav ja ühiskonnas hinnatum roll on hoopis tegutsemine kultuurikriitikuna? Vikipeedia artikli koostaja peaks ju olulisel ja vähem olulisel vahet tegema, muidu toodab ta lihtsalt infomüra, mis ei abista, vaid eksitab lugejat. Kuriuss 9. jaanuar 2019, kell 11:47 (EET)
See millega inimene tuntud on võiks siiski avalõigus kirjas olla ja siis on sellest eelvaatest ka mingit kasu. Eelvaatest jäävad niigi välja sulgudes olevad asjad ehk siis inimese puhul ei ole näha seal isegi ajastut, millal inimene elas või mõnel puhul on inimese täpsem tegevusalagi pandud sulgusesse, siis oleks mõttekam see sealt sulgudest välja tuua. Seda, et sellessse lõiku igasugust jura jätma ei peaks, olen ma küll kahe käega nõus, kuid näiteks sportlase puhul olulisemad saavutused või helilooja olulisemad teosed võiks seal avalõigus ja eelvaates siiski näha olla. Või kasvõi, mida ma hakkan peale eelvaates nätava ühe lausega: "Ungariit on vulkaaniline kivim", saaks ma siis sealt vähemalt teadagi, et tegu on andesiidiga – enne oli see näha ja äkki oleks eelvaatest kasugi, praegu on see lihtsalt sihutühi lausekõlks. Andresele: kui mitmelauseline definitsioon, siis oleks äkki mõtet ikka vaadata, et see ka eelvaatesse ära mahuks, sest reaalselt mahub sinna kuskil 30 sõna.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu9. jaanuar 2019, kell 13:33 (EET)[vasta]
Mul on küll hea meel sellegi üle, kui saan alustuseks teada, et ungariit on kivim – mitte näiteks haigus nagu larüngiit või stomatiit või konjunktiviit. :) Jah, sellega olen nõus, et näiteks kivimi kohta võiks olla juba definitsioonis öeldud, et see on mingi tuntud kivimi erim vms, aga pikem geoloogiline selgitus jäägu siiski tahapoole. Kuriuss 9. jaanuar 2019, kell 14:29 (EET)
Kas sa siis nõustud, et näiteks selles artiklis ei peaks lõiguvahet sinna kohta tekitama?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu9. jaanuar 2019, kell 14:34 (EET)[vasta]
See artikkel vajab korralikumat toimetamist, aga paremaks sõnastamiseks oleks vaja mujalt seda teemat uurida. Näiteks "Ungariit on kohalik nimetus suure küünekivi sisaldusega andesiidile, mille võttis aastal 1877 kasutusele Heinrich Otto Lang." No mis mõttes "kohalik nimetus", kui pole öeldud, mis koha? Ja mille see Lang kasutusele võttis, kas andesiidi või hoopis äkki kohaliku nimetuse? Kui andesiidi, siis kus ta selle kasutusele võttis? Mis mõttes "võttis kasutusele", kas hakkas andesiiti kaevandama? Hea küll, edasises tekstis on mainitud nimetuse aluseks olnud Ungarit, aga kas siis ikkagi Ungaris seda kivimit ka kaevandati, jääb vastuseta. Ilmselt mõnel paremate geoloogiateadmistega lugejal ei tekiks kõiki neid küsimusi, aga kui tekst oleks täpsemalt ja ühemõtteliselt sõnastatud, siis ei tekiks ka võhikul neid küsimusi. Lisaks on konstruktsioon "nimetus andesiidile" grammatiliselt väga halb (umbes nagu 'hind kartulile' või 'müts poisile', nii et seda ei sobikski artikli reklaamina kasutada. Neil põhjustel ütlen, et mehaaniline reavahetus on artikli praeguses seisus õigustatud. Lihtsalt artikkel vajab toimetamist – täpsustavat täiendamist, olulise ja vähem olulise kaalumist ning ümbersõnastamist. Kuriuss 9. jaanuar 2019, kell 14:53 (EET)
Sõnastus ja definitsiooni eraldamine on eraldi küsimused. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2019, kell 09:19 (EET)[vasta]

Ungariidi artiklis on küll definitsioon hoopis teises lõigus, kuid osa lausest jälle ei kuulu definitsiooni juurde. Üldiselt aga, vankrit ei ole mõtet hobuse ette rakendada. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2019, kell 14:40 (EET)[vasta]

Antud termini juures on oluline a) ungari b) küünekivi ja andesiit c) kohalik (ja tegelikult ka vananenud) nimetus. See, et andesiit on vulkaaniline kivim, on kõige väiksem asi selle juures.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu9. jaanuar 2019, kell 23:58 (EET)[vasta]
Nõus. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2019, kell 09:19 (EET)[vasta]

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Viki Vikiks, aga just praegu (otsides Googl’i kaudu „afonogeelia“ vastet) tõdesin, et artiklist ei kuvata mitte sugugi esilause/lõik, vaid olulisem lõik..., mis see «kirik keset küla» olema peaks, ex aeg näitab—Pietadè 9. jaanuar 2019, kell 20:05 (EET)

Kas teatmeteoses peab olema halb keel?

Sellel täpsustusleheküljel https://et.wikipedia.org/wiki/Lihv muudeti teksti - kas vastavalt mingile tähtsale vikipeedia standardile? Vaata kuidas enne oli, mu meelest polnud midagi viga, muidugi äkki saab ka kuidagi täpsemaks toimetada. Eriti tobe tundub mulle see 'keemias lihvitud pinnaga ühenduslüli', aga ka teised pole palju paremad. Ühesõnaga tahaksin tagasi muuta, aga ei oska head argumenti esitada. Evlper (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 10:39 (EET)[vasta]

Minu meelest võib valdkondade nimetused ära jätta. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 16:47 (EET)[vasta]
Valdkonnad on just väga olulised, sest valdkond määrab, millist mõistet täpselt see sõna tähistab. Eesti Entsüklopeedia traditsioon on anda valdkond kursiivkirjas lühendiga kõige ees, sellest lähtusin ka, kui alustasin määratlust valdkonnaga.Evlper (arutelu) 29. jaanuar 2019, kell 19:21 (EET)[vasta]
Katsu, kas Sa saad aru, kui loed ilma valdkonnanimetusteta. Mina küll ei tundnud neist puudust.
Kui on sisuline definitsioon antud, siis ei lisa valdkond midagi juurde. Andres (arutelu) 3. veebruar 2019, kell 02:46 (EET)[vasta]

Toimeta

Mis on valesti, mida tähendab märkus toimeta? MoroccoCentral (arutelu) 1. veebruar 2019, kell 09:31 (EET)[vasta]

Kui jutt käib artiklist "Tagasipöördumine Eestisse", siis seal oleks vaja rohkem konkreetsust ja täpsust. Näiteks kui seal on juba kord öeldud, et "Eestis on loodud tagasipöördujate aitamiseks programme", siis peaksid need "programmid" olema selgelt loetletud. Ja mida üldse mõeldakse seal sõna "programm" all? Kas toetus on programm? Kui jah, siis jääb täiesti arusaamatuks, miks nimetatakse toetust programmiks. Minu arusaamist mööda peaks tagasipöördujate programm olema ikka märksa suurem abinõude komplekt, milles toetustel on oma osa, kuid toetusi endid ei saa ju ometi programmiks nimetada.
Vahepealkirjaks on pandud "Tagasipöördumistoetused", aga selle sisuna on mainitud vaid üht toetust. Miks on vahepealkiri mitmuses, kui jutt on vaid ühest toetusest? Kas ülejäänud toetused on nimetamata või neid rohkem polegi?
Mis on siin väite "Lasteaia- ja koolikoha leidmisel toetab inimesi kohalik omavalitsus" sisu? Kas omavalitsus toetab lasteaia- ja koolikoha leidmisel siis ainult tagasipöördujaid, aga varasemaid Eesti püsielanikke ei toetagi? Või milles siis tagasipöördujate eelis / omavalitsuste suhtumise erinevus seisneb?
Miks on mainitud ainult auto registreerimist, kas muid registrikohustuslikke sõidukeid ei tulegi ümber registreerida? Kuriuss 1. veebruar 2019, kell 09:45 (EET)

Intalex

Mis seal valesti on? /Küsimuse esitas Kasutaja:Krr005/

  1. Arutelulehele kommentaari alla oma nime kirjutamiseks kasuta palun nelja tildet.
  2. Artikkel tervikuna pole üldse paha, lihtsalt vajab siit-sealt veidi kohendamist.
  3. Näiteks on Vikipeedias artikkel [[19]], aga Intalexi artiklis on tsitaatsõna techno. Ingliskeelse sõna kasutamine on õigustatud ainult lauses "Ingliskeelset nimetust "techno" hakati kasutama ...", mujal mitte.
  4. "Trummi ja bassi produtsent" sobib hästi muusikafännide veebilehele, aga Vikipeedias tuleks laiemat publikut silmas pidades kirjutada korrektsemalt ja informatiivsemalt, kasutades Vikipeedias käibel olevaid ehk juba defineeritud termineid (vt artiklit Drum and bass), näiteks "drum and bass'i muusika produtsent". Sama muusikastiili terminit tuleks kasutada läbivalt kogu artiklis või vähemalt kõige olulisemates kohtades (esimesel esinemiskorral sisutekstis ja infokastis).
  5. "esimeseks singliks oli 1994. aastal ilmunud singel "What Ya Gonna Do"" – sõnakorduse vältimiseks võiks kirjutada näiteks "esimeseks singliks sai 1994. aastal ilmunud "What Ya Gonna Do"" vms.
  6. "Kaye oli üks esimesi plaadifirma Hospital Records all tegutsenud produtsente." – Miks peab ütlema "plaadifirma ALL", kui ta töötas-tegutses "plaadifirmas" või oli plaadifirma lepingupartner vms? Ma saan aru küll, et inglise keeles kirjutatakse sageli "under", aga eesti keeles on ühe või teise firma või ettevõtte ALL töötamine-tegutsemine tõesti halb stiil. Seda leidub samas artiklis veelgi, palun ka need kohad parandada.
    (Sõna «under» under (Oxford)/ under (Cambridge) on märksa³ avarama tähendusega kui „all“.)°—° Pietadè 3. veebruar 2019, kell 09:20 (EET)
  7. "1999. aastal ilmus plaadifirma 31 Records alt koostöös ST Filesiga valminud lugu" – siin on toodud sisse uus nimi "ST Files". Selle kohta pole Vikipeedias veel artiklit, infokastist saab lugeja teada, et see on mingi esitaja, mis pole siiski kuigi informatiivne. Palun kirjuta selle lauses nime ST Files ette, kas see on ansambel või laulja vms. Kui oled nime esimesel esinemiskorral sellist selgitust juba kasutanud, siis tagapool pole seda enam vaja korrata.
  8. "... koostööprojekt Calibre'ga kandis nime Mist:i:cal (ka MISTiCAL / Mistical / MIST:ical)" – siin ei saa ka mina ilma mujalt uurimata kindlalt aru, kas kaks esinejat koos kasutasid mainitud esinejanime või mis "projektist" siin räägitakse. Igatahes tundub, et projektijutust kumab siin läbi inglise keel, eesti keeles pole see sellisel kujul korrektne. Koostööprojekt võiks olla mingi hulk ühiseid kontserte, aga koostööprojektiks ei sobi nimetada esinejanime. Kui Mist:i:cal oleks projekt kontserdisarja mõttes, tuleks see panna jutumärkidesse. Ka fraasis "pidudesarjale Soul:ution" paneksin nime "Soul:ution" jutumärkidesse. Kuid mis tähenduses on siin kasutatud sõna "pidu"? Kontserdid kui peod või kui tantsupeod või midagi kolmandat?
  9. "edasi arendaja" > "edasiarendaja".
  10. "Ta viis omavahel kokku mitmeid produtsente, kes teineteist varem ei tundnud" – kui sõna "teineteist" viitab sellele, et ta viis neid kokku alati kahekaupa, siis on see korrektne, kuid sõna "mitmeid" on selles lauses liigne (sõna "produtsente" juba näitab mitmust). Samuti on sageli liigne sõna "erinev", siinses artiklis: "erinevaid üritusi" > "üritusi".
  11. "uustulijal" – selle asemel peaks olema kas lahku kirjutatud "uuel tulijal" või veel paremana "uustulnukal".
  12. "mängis ta oma viimase seti" – kas ta läks vahepeal tennisemängule üle? "Seti" ei ole siin korrektne sõna.
  13. "alaleibel" – ma ei tea sisu, kas siin on mõeldud plaadifirma allhanget või plaadifirma haru või midagi muud, aga "alaleibel" pole kindlasti sobiv eestikeelne sõna.
  14. Mis puutub toimetamisse, siis selles artiklis võiks olla linkidena esitatud senisest märksa rohkem märksõnu ja nimesid.
  15. Soovin edu! Kuriuss 2. veebruar 2019, kell 14:10 (EET)


Aitäh põhjaliku vastuse eest. Need tilded jäid panemata, kuna ma ei kirjuta tihti arutelulehtedel, ja ei tulnud meelde neid kommentaari lõppu sisestada. Seda praegustki kommentaari on raske liigendada, väga vabalt võin mingite Vikipeedia etiketireeglite vastu eksida.
Olen täitsa teadlik Vikipeedia lehtedest drum and bass ja tekno ja sihilikult ei kasuta neid termineid. Sest ma kuulan trummi ja bassi ja tehnot, mitte drum and bassi ja teknot.
Trumm ja bass on minu jaoks täiesti etableerunud eestikeelne termin. Näiteid guuglist (Google'ist?):
Trummi ja bassi pidu Tjuun In avab küttehooaja Hollandi DJ Lenzmaniga (Kroonika)
Trummi ja bassi legend DJ Peshay paneb juba neljapäeval peo püsti (Postimees)
Anna hääl! Mis oli aasta 2015 parim trummi ja bassi lugu? Aga DJ? Või milline oli parim pidu? (Postimees)
Reedel selguvad aasta tegijad trummis ja bassis (Eesti Päevaleht)
Eesti trummi ja bassi duo Indivision üllitab uue plahvatusliku albumi (Õhtuleht)
"Tekno" võib olla levinud, aga minu teada ka mitmed Eestis technovaldkonnas tegutsevad inimesed kasutavad sõna "tehno" mitte "tekno". Ehk et mõlemad terminid on kasutusel, kuigi Vikipeedias on esikohal "tekno". Mulle isiklikult "tekno" terminina ei meeldi, eelistan "tehnot" või inglisekeelset "technot". (Parandasite minu algselt kirjutatud tehno teknoks)
Näiteid guuglist:
Sajad tuhanded kogunevad Berliinis iga-aastasele tehnopeole (Delfi)
Tehnopeo laiali peksmine vallandas Tšehhis skandaali (Eesti Päevaleht)
Kogu maailmas populaarsust kogunud tehnopidu Love Parade toimub tänavu Berliinis 21. juulil. (Õhtuleht)
Tehno-muusika suurkuju Scuba tantsutab täna õhtul Von Krahlis (Postimees)
Berliinis möllasid taas tehnomuusikasõbrad (Õhtuleht)
Minu poolest võiks öelda ka "hauss" ja "hausipidu" ja "hausi-DJ", mitte house, aga saan aru, et "hauss" terminina on tavainimesele (veel?) võõras. Hausiskeene siseselt, kujutan ette, öeldakse ja kirjutatakse juba ka hauss. Guugeldades leiab näiteid:
Rubiinis tuleb hausipidu (Sakala)
Prantsuse hausiskeene pioneer D'Julz esineb Tallinn Expressil! (Kroonika)
Reivibänd Caater ligi 20 aastat tagasi antud intervjuus: hausiinimesed tapke end ära! (Postimees)
Haussmuusika suurkujud Dennis Ferrer ja Seamus Haji esinevad F-Hoones! (Postimees)
"Mind on alati köitnud vana hausi ja hip-hop'i julgus ja siirus": intervjuu Matti Peuraga Popidiotist (Postimees)
Rulers of the Deep ehk Eesti klubimaastiku tõelised legendid Meelis Meri ja P Julm koos DJ Eisiga valivad ainult parimat haussi ja tehnot. (Raadio 2)
Saan aru, et elektroonilise tantsumuusika terminoloogia valdkonnas on eesti keeles suur segadus, aga eri stiilide austajad räägivad oma muusikaeelistustest täitsa eesti keeles ja eestindavad usinalt inglisekeelseid termineid. 20 aaastat tagasi võibolla ütlesin mõnikord, et kuulan drum and bassi, aga vähemalt viimased 10 aastat olen enda muusikaeelistuste kohta järjepidevalt öelnud, et kuulan trummi ja bassi. "Drum and bass" loodi Vikipeediasse aastal 2005. Keel ja skeene on sellest ajast edasi arenenud ja julgen väita, et vastava subkultuuri esindajate jaoks on termin trumm ja bass täna täiesti igapäevane. Ja kui Vikipeedias põhipealkirjana "Drum and bass" edasi hoida, siis sellele viitavates artiklites võiks "trumm ja bass" küll alles jätta.
Väljend "plaadifirma all/alt" ei kõla minu kõrvale üldse imelikult. Võib olla halb stiil ja anglitsism, aga täiesti tavakasutuses ja igapäevane väljend (kasutan ise ka kui räägin). Guuglist:
Stig Rästa värske tantsumuusikaprojekt avaldas loo maailmakuulsa Briti plaadifirma alt (Õhtuleht)
Eesti EDM artist centron andis Inglismaa plaadifirma alt välja oma debüüt EP (Õhtuleht)
Kristjan Randalu jõudis esimese Eesti jazzmuusikuna ECM plaadifirma alla (ERR)
DJ Critikal alias Bert On Beats andis Jaapani plaadifirma alt välja EP (Sky)
Saksamaa plaadifirma all debüütalbumi välja andnud ansambel Trad.Attack! annab täna keskööl ühe oma vähestest tänavustest kodukontsertidest (Sakala)
Guugeldamine näitab, et ajakirjanduses kasutatakse (ka mittetõlkeartiklites!) "plaadifirma alt/all/alla", miks peaks Vikipeedias teisiti?
Elektroonilise tantsumuusika puhul enamasti pidu=kontsert=tantsupidu=üritus. On DJ ja külalised, kes kuulavad ja tantsivad. Osad ainult kuulavad. Toimub ööklubis/baaris/mujal. Eestis on näiteks trummi ja bassi pidudesari "Tjuun In" (ja samanimeline trummi ja bassi mängiv raadiosaade). On (olnud) ka teisi pidudesarju (nt "Sin City", "Sublime" või "Grind"). Intalexi artiklis oli "Soul:ution" (mis vist on ka Eestis toimunud). Guuglist:
Maailma suurim trummi ja bassi pidudesari Hospitality tuleb novembris taas Eestisse
Tjuun In pidudesari tähistab laupäeval oma 15. sünnipäeva
Sõna "sett" teavad kõik elektroonilise tantsumuusika kuulajad. Kui DJ läheb publiku ette, siis ta mängib seti. Näiteid guuglist:
"Õhtu lõpetas Ellen Allien – nais-DJ / produtsent / laulja Berliinist, kes mängis superhea seti karmi tehnot ja tegi seda naiseliku võluvusega."
"Kohalikest artistidest aitab tema setti läbi viia kohalik pahapoiss MC Slin, kes on üks Eesti dubstepi pioneere ning viimastel aastatel tõestanud ennast suurepärase MC'na!"
"Ühtlasi on Clarke ka legendaarse Ben Klocki labeli Klockworks uusim liige ning tähistab seda kõike oma sünnipäeval 7-tunnise maratonsetiga."
"Belgiast pärit DJ ja produtsent Netsky, kes astus Pärnus toimunud Weekend Festivalil üles laupäeval, mängis oma setis ka eestlaste loomingut. "
"[...] Michael Johnsoni vokaaliga magus-nukker “Make It So” sobitub imehästi kuhugi hausisetti tüdrukuid tantsupõrandale tõmbama."
Heidy Purga: Minu esimene DJ-sett
Vaiko Eplik loeng/DJ-sett „Minu 10 lemmik etnomuusikaplaati“
Usun, et Intalexi artiklis on sõna "sett" omal kohal. Või on eesti keeles mõni parem sõna? Aga sel juhul... miks ei sobi sõna, mida kasutavad elektroonilise tantsumuusika austajad?
Sõna "alaleibel" on kahtlane küll jah. Guugeldades tuleb 163 tulemust, Vikipeedia Intalex nende hulgas (ja siis osad tulemused korduvad). Aga näiteid (kirjutan alaleibel suurte tähtedega, et paremini silma paistaks):
"„Muunduja” annab välja plaadifirma Fat Cat ALALEIBEL 130701, mis nimetab end eelkõige postklassikalise muusika koduks ning mille alt on ilmutanud oma helitöid ka näiteks Hauschka, Max Richter, varalahkunud Jóhann Jóhannsson jt." (Müürileht)
"Meie ei ole tema andekuses kunagi kahelnud, nüüd aga ilutseb Jaakko pildiga 12’’ kõigi Euroopa veebi- ja pärispoodide riiulitel seetõttu, et ikoonilise Domino plaadifirma ALALEIBEL Weird World (Washed Out, Peaking Lights jt) tema järgmise albumi väljaandmise enda kanda võttis." (ERR)
"Nic Tasker on Londoni maineka netiraadio NTS Radio saatejuht ja DJ ning Briti plaadifirma Young Turks ALALEIBELI Whities (annab välja sellised artiste nagu Avalon Emerson, Kowton, Terron, Reckonwrong, Minor Science) boss." (Postimees)
"Not Not Funi ALALEIBLI 100% Silk all välja antud kaheteisttolline “Noble Savage” on psühhedeelne, šamanistlik italo tantsupidu, mis viib mõttejalad uutele horisontidele uitama, jättes maha robotlikult tõmbleva ülakeha." (Eesti Ekspress)
"2007. aastal sündis Lejal Genesi juurde ALALEIBEL Lejal Globe." (KesKus)
Nagu ma aru saan, siis label või leibel on plaadifirma ja alaleibel plaadifirma tütarplaadifirma. Aga siin on jälle küsimus, et kui sõna on kasutusel nii subkultuuri esindajate seas kui ka ajakirjanduses, siis miks ei tohiks Vikipeedias seda kasutada? Label'iga seoses leidsin veel sellise illustreeriva lause:
"Spotify teatas, et nüüd saavad neile lugusid üles anda ka üksikud artistid, kes ei pea üldse kuuluma ühegi labeli (vanas tõlkes “plaadifirma”) alla ega omama agenti." (Rahageenius)
(Aga peab tunnistama, et tekkis küsimus, kas käänama peab leibel leibeli või leibel leibli).
Aitäh tagasiside eest, vaatan mõne aja pärast parandusettepanekutest lähtuvalt Marcus Intalexi artikli üle ja üritan seda siluda. Elektroonilisest tantsumuusikast rääkivaid artikleid on Vikipeediasse raske kirjutada, sest ÕS'i koostavad filoloogid vast trummi ja bassi ega haussi ei kuula ja subkultuurisiseselt kasutatav sõnavara nähtavasti ei sobi Vikipeedias kirjutamiseks. Et ongi küsimus, et millal mingi subkultuurisisene termin etableerub piisavalt, et seda saaks ka Vikipeedias kasutada. Või kuidas kirjutada, kui eesti keeles ei ole vastavat sõna/väljendit, aga sõna/väljend, mida kuulajad kasutavad, on tavainimesele võõras. Krr005 (arutelu) 2. veebruar 2019, kell 21:53 (EET)[vasta]
Vikipeedia peaks olema kirjakeelne, neutraalses stiilis ja võimalikult laiale lugejaskonnale arusaadav. Mul ei ole mitte midagi selle vastu, et eesti keel oleks rikas, aga pigem tasuks sette mainida ja selgitada vastava muusikaliigi artiklis. Kui sõna "sett" oleks sel moel võhikust lugeja jaoks lahti kirjutatud, võiks seda tõenäoliselt ka muudes elektroonilist muusikat käsitlevates artiklites kasutada. Ma ei oska ilma pikemalt uurimata öelda, kui tõsiseltvõetav on muusikas sõna "sett", võib-olla saabki sellest kunagi kirjakeelne sõna, aga igatahes eesti põhisõnastikes on see siiani ainult tähenduses "mängu osa tennises ja lauatennises". Samas igast slängisõnast ei peaks omaette Vikipeedia artiklit tegema. Terminiallikate autoriteetsust peaks samuti kriitiliselt hindama, olen lugenud mõningaid Rahageeniuse artikleid ning olen kindel, et need ei sobi keelekasutuse eeskujuks ega ammugi autoriteetseks terminiallikaks. Rahageeniuse artikli väide, et varasema eestikeelse sõna "plaadifirma" asemel on nüüd õigem või lausa ainuõige ingliskeelne termin label, kõlab minu jaoks lapsikult ja kangesti Kniks‑Mariiheni keelesolkimise moodi. Mugandatud "haussi" pole seni eesti kirjakeelde võetud, seni peetakse seda slängisõnaks. Tsitaatsõna house on juba kaua eesti keeles muusikastiili tähistanud, ma ei välistaks sugugi, et mugandsõna "hauss" kunagi meie kirjakeelde ei arvata.
Ausõna, ma ei vihka noorte kuulatavaid muusikastiile, "trumm ja bass" on ka minu helirežissöörist poja üks lemmikuid, aga slängisõnad jäägu siiski esialgu ajakirjandusväljaannete muusikarubriikidesse. ÕS-i uute sõnade hulka saavad uusi sõnu pakkuda kõik ning küllap keeleinimesed peavad neid kaaludes nõu ka muusikute ja muusikaterminoloogidega. Kuriuss 3. veebruar 2019, kell 12:47 (EET)
Vaatasin artikli üle ja kohendasin siit-sealt. Muusikastiilide nimetused on trumm ja bass (lingitud on drum and bassile), tehno (lingitud teknole) ja house, samu nimetusi on artiklis kasutatud läbivalt. Setti enam ei ole. Plaadifirma alt/all on endiselt sees, kuna minu arust on see tavakasutus ja normaalne eesti keel, ei ole halb stiil (plaadifirma alt on minu jaoks loomulikum kui plaadifirma kaudu). Alaleibel on nüüd tütarplaadifirma. Kas tohib toimetamismärkuse ära võtta? Ei taha, et üks minu lemmikprodutsente on Vikipeedias toimetamismärkusega. Krr005 (arutelu) 4. veebruar 2019, kell 17:43 (EET)[vasta]
Väga tubli, aitäh! Olgu peale, võta siis see häiriv mall maha. :) Kuriuss 4. veebruar 2019, kell 17:53 (EET)
Seti koha pealt - vastav sõna eesti keeles tõepoolest puudub. Analoog tennise ja lauatennisega on ka olemas, tegemist on kompleksiga , kus mängitakse varem ette valmistatud lugusid, mitte plaati või lugu. Just nagu tenniseski - viimane sett on viimane pallingute rühm, mis kestab kuni üks mängijatest võidab. Kuidas peaks aga sellisel juhul käituma, kui läheb vaja sõna, mida pole olemas? Asjast üldse juttu mitte teha võib ju ka, aga ehk oleks parem kasutada slängmuganduse asemel ingliskeelset tsitaatsõna (just nagu house), kes on vastava muusika huviline, peaks ju ka nii asjast aru saama? - Melilac (arutelu) 20. märts 2019, kell 09:33 (EET)[vasta]
Kui tõesti ei ole korrektset eestikeelset vastet, siis jah pigem võiks kirjutada võõrkeelse sõna tsitaatsõnana, et ka need teaksid võõrkeelset originaali, kes hakkavad millalgi jälle sellele eestikeelset vastet otsima. Nagunii hakatakse. :) Kuriuss 20. märts 2019, kell 09:39 (EET)
Sett ei ole ainult elektroonilises muusikas. Kui bänd läheb peole esinema (nt tantsuks), siis räägitakse ka settidest. Näiteks lepib peo korraldaja bändiga kokku, et bänd teeb kolm 45-minutilist setti. Settide vahel on bändil puhkepausid. See võib olla slängisõna, aga siiski laialt kasutatav ja tuntud. Adeliine 20. märts 2019, kell 10:20 (EET)[vasta]

Laulusõnad ja libreto on siiski kaks ise asja. Muide "Chess" oli algselt ehk 1984. aastal siiski üksnes kontseptalbum ja lavale jõudis see hiljem (West Endile 1986 ja Broadwayle 1988) ning Broadway versiooni kirjutas üleüldse Richard Nelson. Samuti oli algselt kontseptalbumid "Jesus Christ Superstar" ja "Evita". Aga "Aidaga" on asi nati ikka keerulisem - selle libreto ei ole kohe kindlasti Tim Rice'i oma, vaid selle autor on Antonio Ghislanzoni. Seega, selle asemel, et artikleid paremaks teha, muutsid sa need kohati äkki hoopis veidi vigasemateks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu5. veebruar 2019, kell 22:44 (EET)[vasta]

Tänan hea sõna eest! Kuriuss 5. veebruar 2019, kell 22:57 (EET)

Pildiallkirjade lõpumärgist

Panin tähele, et mõni keeletoimetamistalguline oli hoolega pildiallkirjade lõppu punkte ladunud. EKI keelenõuannete järgi pildiallkirja lõpus punkti ei käi – isegi mitte siis, kui pildiallkirjaks on lause. Kui pealkiri koosneb mitmest lausest, jääb punktita üksnes viimane. Vt http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_079.pdf See ei ole mingi uus reegel. Kuriuss 6. märts 2019, kell 13:10 (EET)

Aitäh! Mulgi on see valesti meelde jäänud, siiani panin kõige lõppu punkti siis, kui allkirjaks oli mitu lauset. Adeliine 6. märts 2019, kell 17:17 (EET)[vasta]

Miks te seda «punktiasja» salamisi ajate? („Lehekülje jälgijate arv | Alla 30 jälgija“, ütleb kirje)} °—° Pietadè 6. märts 2019, kell 19:35 (EET)

Ma ei taha dikteerida, ütlen lihtsalt, kuidas minu teada õige(m) on. Viidatud artikkel ei ole kuskilt otsast salastatud, vaid täitsa avalik. :) Kuriuss 7. märts 2019, kell 02:55 (EET)
Igatahes, suur tänu viite eest! Omalgi julgem toimetada. Evlper (arutelu) 7. märts 2019, kell 10:40 (EET)[vasta]

Kas selline teave, st pildiallkirjade kohta käiv, ei sobiks mitte lisada nt lõiku Pealkirjad, või kusagile mujale, juhendisse°—° Pietadè 7. märts 2019, kell 16:13 (EET)

Sellel lehel peaks olema reeglid, mis käivad konkreetselt Vikipeedia vormistuse kohta. Keelereeglitest, mis on üldkehtivad, siin vist eraldi kokkuvõtet pole, kahtlen selle vajalikkuses. Kui teha umbes selline leht nagu en:WP:CAPTION, siis võib-olla seal võiks seda punkti asja mainida. Pikne 7. märts 2019, kell 17:33 (EET)[vasta]
Samas ei ole tegu üldkasutatava ja üldtuntud keelereegliga, mida igaüks koolist kaasa saaks, ent vikipeedia jaoks on see reegel ülivajalik. - Melilac (arutelu) 20. märts 2019, kell 09:35 (EET)[vasta]

Sise- ja väliskohakäänded kohanimede puhul

Hakkas silma veel üks asi, mille puhul on keeletoimetamistalgulised grammatiliselt õigeid asju valeks parandanud. Nimelt kui EKI keelenõu ütleb: "Kas „elab Kilingi-Nõmmes“ või „elab Kilingi-Nõmmel“? – Elab Kilingi-Nõmmes. 2012 jaanuar", siis see kokkulepe ja nõuanne põhineb kohalike endi keelekasutusel, nii on sealsed põlisasukad rääkinud juba palju aastakümneid. Sealsete põlisasukate valitud sise- ja väliskohakäänete eelistus lihtsalt ei käi sama rada nagu näiteks Tallinna Nõmme põlisasukate oma. Kuriuss 10. märts 2019, kell 15:46 (EET)

Võtan teadmiseks. Kas "õigeid asju valeks parandama" oli kirjanduslik liialdus või on neid õigeid asju veel kusagil valeks parandatud? Kui mitte, siis tulnuks vist kasutada ainsuse vormi:) --Astromaailm (arutelu) 10. märts 2019, kell 18:02 (EET)[vasta]
See oli mõeldud üldistusena, sest näiteks sama asja oli mujalgi valeks parandatud. Küll ma siis teada annan, kui veel midagi silma hakkab. :) Kuriuss 10. märts 2019, kell 18:09 (EET)
See on tõtt-öelda selline kohanimi, et isegi ei tule pähe kontrollida, kuidas käänatakse. Eks siis nüüd jälle targem.--Astromaailm (arutelu) 10. märts 2019, kell 18:15 (EET)[vasta]
Arusaadav, see käändekasutus on tõesti kaunis erandlik. Mul on selle kohaga juhtumisi isiklikke kokkupuuteid (üks vanaema on sealt pärit), küllap tänu sellele tean lapsest saati, kuidas sealkandis räägitakse. Kuriuss 10. märts 2019, kell 18:21 (EET)

Hädaldavatest loosungitest

Austet Kuri Uss! Ei maksa riputada artiklite juurde hädaldavaid loosungeid keele ja vormi kohta. Kui on midagi konkreetselt ette heita, siis teeb üks korralik ja asjatundlik moderaator selle kribinal-krabinal ära. Eesti vikipedistide kollektiivis, olen tähele pannud, on selliseid tublisid inimesi mitmeid. Üldiselt soovitan lähtuda aksioomist, et viki artiklite puhul on oluliselt tähtsam nende sisu. Vormistamine on absoluutselt teisejärguline küsimus. Paarirealine artikkel võib küll olla suurepäraselt vormistatud omavahel kokkulepitud reeglite kohaselt, kuid sisutühi. Muidugi võib ajada taga vargamäed ja eestlaslikku põikpäisust. Kuid see ei vii mitte kuskile ega tõsta viki autoriteeti kui artiklite sisu silmas pidada.

[Kommentaari kirjutas, kuid unustas allkirjastada kasutaja AK720.]
Tere ka minu poolt! Siiski tahaksin anonüümsele kommenteerijale meelde tuletada, et keeletoimetamise eesmärk on alati tekst loetavamaks, st selle sisu kergemini tarbitavaks muuta, nii et kindlasti pole vormistus ja keel teisejärguline küsimus. Evlper (arutelu) 11. märts 2019, kell 16:46 (EET)[vasta]
Aitäh, Evlper! Kuriuss 12. märts 2019, kell 01:09 (EET)
Lp AK720! Ma ei pea end moderaatoriks. Kui Te peate mind hädaldajaks, siis jäägu Teile see arvamus. Mina omakorda tänan Teid, et olete muusikateatri teemasid nii kenasti ja põhjalikult käsitlenud! Pean neist kirjutistest väga lugu, lisaks oli see Vikipeedias kaua täitmata nišš – rõõmustan, et keegi on seda asjatundlikult täitma asunud.
"Loosungeid" panen artiklitele, mis vajavad paremaks kohendamist, vaid sellepärast, et ainult nii jõuavad need artiklid vastavatesse parandamisnimekirjadesse. Vikipeedias on kord juba selline süsteem loodud, sest vikipedistide suures peres on peale hea sisu kirjutajate ka neid, kes võtavad artiklite kohendamise ette just nende nimekirjade järgi. Mõned vikipedistid on osavamad linke korrastama, mõned fakte kontrollima, teised jälle keeleasju parandama, mõni on universaal, kes saab kõigega ühtviisi hästi hakkama. Meie töö siin on tavaliselt viljakam siis, kui igaüks teeb seda, mida ta oskab ja tahab omast vabast ajast vabatahtliku tööna teha. Kuriuss 12. märts 2019, kell 01:06 (EET)

Auväärne! Ma saan suurepäraselt aru, et igal kollektiivil on oma reeglid ja kombed. Ehkki ma ei pea vormistamist nii oluliseks, et sellest maailma naba teha, aktsepteerin Teie järjekindlust ja visadust. Selge see, et keeleküsimused on alati olnud kokkuleppelised ning antud juhul on jäme ots vikipedistide käes. Ka toimetamine on vikipedistide asi. Artiklite sisuga ju ei tegeleta, sest see käib sageli üle jõu nii laia temaatika puhul ja on arusaadav. Kuid mind häirivad artikli päisesse riputatavad loosungid-üleskutsed, et see ja teine vajab toimetamist, keelelist korrastamist ja kokkuleppelist vormistamist. Tähendab keegi teist on artikli avanud. Keegi, kellel on õigus ja võimalused toimetada ja vormistada. Siis palun, tehke see ära ilma loosungeid üles riputamata ja hädaldamata. Mida maksab see üleskutse, et keegi teine teeks? Kui viki artikleid lehitseda, siis leiab sealt sadade kaupa aastaid tagasi üles riputatud "ülekutseid" ning keegi pole reageerinud ega midagi teinud. (Nüüd muidugi toote näiteid, et on tehtud!!!) Need loosungid aga diskrediteerivad artiklit lugejate silmis. Seda on mulle korduvalt öeldud. Mida ma soovitan. Avate uue artikli, tehke vajalikud parandused, toimetamised ja vormistamised algusest lõpuni. Kui aega ei ole seda teha, siis mõni teine kord. Loobuge nendest üleskutsetest, sest need ei tööta. P.S. Ma ei unustanud allkirjastada, sest tean, et teate ja näete kes kirjutas ja arvas, mida ka antud juhus kinnitab. Ajame siis nüüd juuksekarva lõhki ja ma soovin Teile kõike head ja paremat. Teie AK720.

Juba ju seletati, loosungite mõte on saata artikkel õigesse alajaotusse, et nt keeletoimetamistalgulised selle sealt üles leiaksid ja ärr toimetaksid. Ja need loosungid töötavad väga hästi, kui vaadata praeguste talgute ajal keeletoimetatud artiklite hulka. Lisan veel, et Vikipeediasse kirjutades tuleb ära unustada, et artikkel on kirjutaja "oma", selle kallal võivad nokitseda kõik, kes oskavad.--Astromaailm (arutelu) 12. märts 2019, kell 09:56 (EET)[vasta]
Lisaks on märkuse lisamine kiirem kui toimetamine ja läbivaatamine. Vajadust näeb kiiremini kui viga parandada jõuab, märkuse lisajal ei pruugi lihtsalt (hetkel või üldse) asjaga tegelemiseks aega olla, ka ei pruugi ta olla kindel omaenda oskustes ja teadmistes, et tagada korrektne tekst. Antud kasutaja puhul on tõenäoliselt tegemist just variandiga 1. Ma leian samuti, et vigu märgates on parem neid parandada, aga vahel tõesti on kiire ja ma pole kindel, et hiljem mäletan, mis nimelt toimetamist vajas, seega olen paaril-kolmel korral ka ise "sildistanud".- Melilac (arutelu) 20. märts 2019, kell 09:44 (EET)[vasta]

Koondisesse > koondisse

Milleks sellised parandused? Koondisesse on täiesti korrektne vorm ja minu kõrvale kõlab see ka paremini. --Metsavend 30. aprill 2019, kell 16:44 (EEST)

Üldiselt peetakse selliste s-lõpuliste sõnade lühikest sisseütlevat keeleliselt paremaks stiiliks. Vabandust, kui see Teie maitsega ei klapi. Aga see vist polnud ka artikli ainuke parandus. Kuriuss 30. aprill 2019, kell 17:17 (EEST)
Mulle tundub ka, et "koondisesse" on parem. Andres (arutelu) 1. mai 2019, kell 13:59 (EEST)[vasta]
Ma ei jaga seda tunnet. EKSS pole küll kirjakeele normi alus, aga seal on koondise kohta sellised näited:
"Koondisse püüdlejal tuleb läbi mitme filtri käia. Noormees arvati vabariigi koondisse."
Kuna sõnal "koondis" on kaks tüüpsõna, siis on mõlemad käänamisviisid grammatiliselt õiged. Lihtsalt minu kui toimetaja keeleõpetajad on pidanud s- ja line-lõpuliste sõnade puhul paremaks stiiliks lühikest sisseütlevat.
Ka eesti keele käsiraamatus on tõdetud: "Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse 11. tüübis enamasti lühikest sisseütlevat, nt avaldus : avaldusse. tus- ja matus-sõnade lühike sisseütlev on homonüümne vastava tu- või matu-sõna käändega, nt halvatusse < (sisseütlev sõnadest) halvatus või halvatu, `ootamatusse < (sisseütlev sõnadest) `ootamatus või `ootamatu." Kuriuss 1. mai 2019, kell 14:16 (EEST)

Kaldkriipsust ja tühikutest

Aastaid tagasi selgitas mulle üks Vikipeedia administraator, et olen eksinud, kui olen uue ja vana kalendri järgi kirjutatud kuupäevade kaldkriipsu ette ja taha pannud tühiku. Kord ei meeldinud kellelegi ka see, et olin topeltaadressi kaldkriipsu ette ja taha pannud tühiku. Kes ei tea kaldkriipsuga seotud reegleid ja mind ka ei usu, sellel soovitan endal uurida reegleid ja selgitusi

Väljavõte käsiraamatust:
Kui kummalgi pool kaldkriipsu on üks number (numbrirühm), täht (täherühm) või sõna, siis kriipsu ette ega taha tühikut ei jäeta. Kui kummalgi pool kaldkriipsu on teksti rohkem, siis jäetakse kriipsu ette ja taha üks tähekoht vahet.
Kaldkriipsu ei ole soovitatav kasutada lühendeis, nt mitte a/s, vaid AS; mitte p/k, vaid pk; mitte a/ü, vaid aü; mitte õ/a, vaid õa; mitte v/ins, vaid v-ins.
Väljavõte artiklist "See tühine tühik":
Topeltaadressi puhul (kus samuti tegu sõnaühenditega) käib kaldkriipsu ette ja järele tühik: Pärnu mnt 17 / Roheline 5.
Kui kaldkriips eraldab ainult majanumbreid, siis loomulikult tühikuid ei panda: Narva mnt 36/38.
Kokku kirjutatakse ka järjestikuste aastaarvude vahel olev kaldkriips: 2005/2006. õppeaasta või 2005/2006. õa.
Tervitustega Kuriuss 10. mai 2019, kell 00:24 (EEST)

Märkasin, et parandad topeltkaldkriipse ühekordsete vastu. Varem võis olla teisiti, aga Eestis kirjutatakse paralleelaadressid tänapäeval topeltkaldkriipsuga, vt [20][21][22]. Pikne 12. juuni 2019, kell 22:53 (EEST)[vasta]

Jah, aitäh, varem oligi teisiti, parandasin eesti keele käsiraamatus olevate juhiste järgi. Ametkondlikud keelekasutusjuhised (maa-ameti jne omad) ei ole muidugi mingi eesti kirjakeele norm ega keelereegel, aga õnneks on Maire Raadik EKI-st oma artiklis "Kaldkriips. Lugeja vastutusel" sellest muudatusest kirjutanud. Soovitan ka teistel lähtuda keeleküsimustes ikka just keelekorraldajate juhendmaterjalidest ja keelesoovitustest. :) Kuriuss 13. juuni 2019, kell 07:13 (EEST)
Mina saan Raadiku kommentaari järgi aru, et keelekorraldajad tunnistavad küll sellist topeltkaldkriipsu kasutust. Kui samas soovituse kohta kasutada ühekordset kaldkriipsu öeldakse "siiani", siis sellest võib minu meelest aru saada nii, et enam sellist kasutust ei soovitata. Sama kommentaar on kopeeritud ka uue õigekeelsussõnaraamatu mustandisse (viide eespool). Senine keele käsiraamat, millele viitad, ei too kaldkriipsu kasutamise juures aadresse eraldi välja. Kusjuures paistab, et ka varasema Oma Keeles toodud paralleelaadressi näite juures (sama ka siin) ei pöörata otseselt tähelepanu kaldkriipsu funktsioonile aadressides, vaid eelkõige tühikute kasutusele.
Selle n-ö ametkondliku juhise järgi on ju määratud, millisel kujul on aadressid tegelikult kehtestatud. Ma ei näe põhjust Vikipeedias teisiti kirjutada. Paistab, et keelekorraldajad ka ei näe põhjust teisiti kirjutamiseks. Pikne 13. juuni 2019, kell 16:52 (EEST)[vasta]
Paistab, et Te saite minust kahjuks valesti aru: ma nimelt ei ole ametkondliku keelekasutuse tunnustamise vastu, JUHUL KUI EKI on selle heaks kiitnud. Ma hoopis kiitsin Maire Raadiku artiklit ja seda, et ta on seal kahe kaldkriipsu kasutamist selgitanud! Küll aga püüavad mõned ametkonnad avalikus keeleruumis meile peale suruda vigast keelekasutust, mida EKI pole meie kirjakeeles heaks kiitnud. Näiteks Riigi Ilmateenistus sunnib meid arvama, et temperatuurivahemiku vahele võib panna ainult kaks punkti, mitte kolm punkti. Või et arvuvahemiku vahele tuleks panna tühikutega sidekriips, mitte ilma tühikuteta kuni-kriips. Või nagu eurotõlgete jutustavates tekstides sunnitakse eesti keelde tõlkijaid kasutama neljakohalistes arvudes tühikut, ehkki see käib eesti keele reeglite vastu. Küllap ma panen äravõetud topeltkaldkriipsud tagasi, mul lihtsalt ei tulnud juba mainitud Maire Raadiku artikkel kohe meelde. :) Kuriuss 14. juuni 2019, kell 17:29 (EEST)

Dramaturg

Dramaturg on eri maades erineva töövaldkonnaga ja isegi ingliskeelses kultuuriruumis teevad on töö sisu erinev. Aga Oiva Lohtander on olnud siiski ka nii lavastaja kui ka dramaturg (vaata näiteks http://vintti.yle.fi/yle.fi/raid/oiva_lohtander.html )  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu10. mai 2019, kell 09:43 (EEST)[vasta]

Jah, aga eesti keeles tuleb sõna "dramaturg" kasutada ainult eestikeelses tähenduses. Venekeelne sõna "dramaturg" ei ole eesti keeles "dramaturg", see on samasugune tõlkeviga kui tõlkida soome "hallitus" hallituseks.
Mis puutub Lohtanderi artiklisse, siis see ootas ju aastaid viiteid, mis tõendaksid, et ta peale näitlemise ka neid muid asju tegi. Sinu antud viide tulnuks sinna artiklisse lisada. Ehkki Sinu antud loetelus pole need lisategevused näitlejatööde osakaaluga võrreldavad, neid võib loomulikult artikli tekstiosas mainida, aga mitte panna neid töövaldkondi esimesse, definitsioonilõiku. Kuriuss 10. mai 2019, kell 14:12 (EEST)

Filmirežissöör versus Filmilavastaja

Tere. Vaatan, et Te olete teinud parandusi filmilavastaja -> filmirežissöör. Mina olen nagu aru saanud, et siin vikipeedias on filmilavastaja eelistatum sõna. Velirand (arutelu) 11. mai 2019, kell 16:46 (EEST)[vasta]

Mäletatavasti parandasin täna "filmirežissööriks" siiski eeskätt neid kinematograafe, kes on inimesed, mitte aparaadid, ja kelle kohta leidsin ka mujalt tõendust, et nad ikka on filmirežissöörid. Ühtlustamise käigus võisin siis tõesti ka paar filmilavastajat filmirežissööriks teha. Kuriuss 11. mai 2019, kell 17:37 (EEST)
Mina lähtusin sellest, et Vikipeedias on olemas täiesti mõistlik artikkel "Filmirežissöör". Mis mõttes siis Vikipeedias teistmoodi eelistatakse? Keeletoimetajana tean ma suurepäraselt, et "režissööri" asemel soovitatakse eesti keeles KA "lavastajat", aga erialaselt ja akadeemiliselt tehakse siiski vahet teatriLAVASTAJATEL ja filmiREŽISSÖÖRIDEL, teatrilavastajatele õpetatakse lavastamist, tele- ja filmirežissööridele režiid jne. Ka helirežissöörid on režissöörid, mitte helilavastajad. Nii et ma pigem soovitaksin (nii keeletoimetajana kui ka pisut televisiooni- ja filmikunsti õppinu ja praktiseerinuna) Vikipeedias sõna "režissöör" väljasuretamise katsest loobuda. Kuriuss 11. mai 2019, kell 17:27 (EEST)

Seda, et Mouth & MacNeal oli siiski duo, nimelt Big Mouth mängis ka viiulit.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu16. mai 2019, kell 18:59 (EEST)[vasta]

Siis ei ole ju sugugi puhas duo, kui ainult üks mängis pilli. Kui teine ei mänginud pilli, aga mõlemad laulsid, siis on neil ju rohkem dueti tunnuseid. Pigem siis eesti keeles öelda nende kohta "ansambel". Kuriuss 16. mai 2019, kell 19:09 (EEST)
Ja ka Al Bano ja Romina Power on duo (Al Bano mängib kitarri).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu16. mai 2019, kell 19:14 (EEST)[vasta]
Eesti keeles see siiski nii ei ole. ÕS: "duo [du-o] <16> muus: kahemäng; kahemängupala; kaks instrumentalisti." Kuriuss 16. mai 2019, kell 19:18 (EEST)
Muide, mitte päris. Näiteks kui kaks pianisti mängivad ühel klaveril, siis see on duett, aga mitte duo jne. Võimalik küll jah, et antud artiklite puhul oleks vaidluste vältimiseks mõttekas tõesti kirjutada ansambel.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu17. mai 2019, kell 00:09 (EEST)[vasta]
Võiks ikka vikisse ka piiluda. Duett on kahest lauljast koosnev vokaalansambel. Duo on kahest instrumentalistist koosnev instrumentaalansambel.--Tiia (arutelu) 17. mai 2019, kell 03:55 (EEST)[vasta]

Kokku- ja lahkukirjutamine

"Oreliregister" või "oreli register"?

Palun, kas võiksid anda hinnangu artikli Oreli registrid pealkirjale: kas Sinu meelest on see grammatiliselt õige või peaks olema oreliregister? --Andrus Kallastu (arutelu) 4. juuni 2019, kell 10:33 (EEST)[vasta]

Olen nõus praeguse lahkukirjutusega, sest artiklis tuleb juttu sellest, millised registrid orelil on (võivad olla) – see tähendab kuuluvust (registrid, mis kuuluvad orelile) ja sõnad tuleb lahku kirjutada. Kui oleks tegemist registriliikidega (nt oreliregistrit võrreldaks/kõrvutataks täheregistri, aineregistri või rahvastikuregistriga), siis tuleks kokku kirjutada. Kuriuss 4. juuni 2019, kell 18:03 (EEST)
Arusaadav, aitäh kommentaari eest!--Andrus Kallastu (arutelu) 5. juuni 2019, kell 17:35 (EEST)[vasta]

Kas gravüpealürija selles muutuses siin on tõesti parem kui gravüürija ;) --Vihelik (arutelu) 6. juuni 2019, kell 19:19 (EEST)[vasta]

Oh ei, aitäh märkamast! See näpukas kuulub kategooriasse "kass hüppas klaviatuurile". Kuriuss 6. juuni 2019, kell 19:22 (EEST)

Värviartiklite kategoriseerimine

Selline küsimus. Praegu värviartiklid kategoriseeritud nii, et kategooria Värvused all on artikkel Punane ja alamkategooria Punase varjundid (tõlgitud muust keelest shades of red) eraldi - mis tekitab justkui olukorra, nagu need punase varjundid poleks enam värvused, kuigi mõned neist 'varjunditest' on vägagi tugevad ja omanäolised ja pikalt keeles olnud oma nimega värvitoonid. Probleem on selles, et niisugune põhivärviks ja varjunditeks kategoriseerimine tekitab kunstliku hierarhia, mis pole põhjendatud ei füüsikaliselt ega igapäevakogemuse seisukohalt (minu meelest küll - vabalt võib kirjeldada kollast värvi kleiti sidrunkollaste kantidega). Prantsuse keeles on hästi, seal on olemas mõiste champ chromatique, kuhu kuulub nii nn põhivärv/spektrivärv kui ka selle mitmesugused lähemad ja kaugemad sugulased. Kas kategooria Punase varjundite asemel võiks olla võiks olla kategooria Punased värvitoonid, kuhu kuuluks nii artikkel Punane kui ka Purpurpunane, Türgipunane, Korallpunane, Beebiroosa jne, st ma mõtlen, kas väljend Punased värvitoonid, Punased värvid v värvused vm oleks keeleliselt korrektne? Evlper (arutelu) 11. juuni 2019, kell 18:27 (EEST)[vasta]

Ma tänan usalduse eest, aga kahjuks ei ole ma kategoriseerimise teemadel pädev. Küsimuse püstitus tundub olevat igati õige ja asjakohane, kuid soovitan sellega pöörduda Adeliine või Andrese poole. Kuriuss 11. juuni 2019, kell 19:14 (EEST)[vasta]
Ma küsisin, kas eesti keeles võib öelda mitme näiteks punase värvitooni kohta üldistavalt 'punased värvitoonid'. Tavakeeles vist võib? 'Ruum oli kujundatud punastes värvitoonides'. Kui võib, siis julgen teha ettepaneku sellenimelise kategooria loomiseks praeguse süsteemi asemele. Evlper (arutelu) 11. juuni 2019, kell 19:18 (EEST)[vasta]
Ega see süsteem teisteski vikides loogiline pole. Aga pole ju vist otsest kohustust kopeerida? Evlper (arutelu) 11. juuni 2019, kell 19:20 (EEST)[vasta]
Keeleliselt ei näe ma põhjust midagi ette heita, tähtis on jah vaadata üldisemasse süsteemi sobimist. Ei usu, et meie süsteem peaks sõltuma ingliskeelse Wikipedia omast. Kuriuss 11. juuni 2019, kell 19:23 (EEST)
Aitäh, kui keeleliselt võib nii olla, siis pöördun edasi selle ettepanekuga. Pidasin vajalikuks enne pikalt selgitada, seepärast keeleküsimus jäi varju. Evlper (arutelu) 11. juuni 2019, kell 19:25 (EEST)[vasta]

Codex Argenteus

Selline küsimus. Kuidas tuleb kirjutada käsikirjade, kunstiteoste vms kohta käibel olevaid nimesid, kui need pole otseselt pealkirjad? Näide: Codex Argenteus on käsikiri, mis on kirjutatud 6. sajandil ja tegelikult on osa Uuest Testamendist. Sel juhul Codex Argenteus pole otseselt pealkiri ja ei peaks olema jutumärkides? See nimetus pole ka kaasaegne, vaid pandud tagantjärele raamatu välimuse järgi, ilmudes alates 16. sajandist. Mis ta siis on, hüüdnimi? Ja kui pole jutumärkides, kas kursiivis või mitte? Evlper (arutelu) 19. juuni 2019, kell 15:26 (EEST)[vasta]

Muusikakäsikirjade puhul on nagu seni loogiline, "Cantigas de Santa Maria" ja "Micrologus" on kindlasti pealkirjad ja Llibre Vermell ei ole pealkiri, vaid see nn hüüdnimi. Evlper (arutelu) 19. juuni 2019, kell 15:38 (EEST)[vasta]

Võõrsõnade leksikon: "codex argenteus ld [koodeks arg·ente˛us] (ld hõbedane koodeks) • relig, aj VI s-st pärinev purpurpunasele pärgamendile hõbeda ja kullaga kirjutatud gootikeelne piibli käsikiri".
Sellest lähtuvalt tuleks kirjutada üldnimena (ja kindlasti kursiivis tsitaatväljendina ja väikeste algustähtedega). Aga usukirjanduse kirjutamise kohta Vikipeedias ei saa mina anda mingit lõplikku tõde, sest olen kogenud, et nii mõnigi Vikipeedia administraator keeldub selles osa tunnistamast eesti kirjakeele reegleid: näiteks tuleb sõna "piibel" kirjakeelsena kirjutada väikse algustähega (või teise variandina teose pealkirjana suure algustähega ja jutumärkides), aga nii mõnigi siinne adminn parandab selle kohemaid kirjakeele seisukohalt vigaseks – ilma jutumärkideta, kuid suure algustähega variandiks. Sama probleem on ka näiteks uue testamendiga, mis tuleks eesti kirjakeeles kirjutada samuti väikeste algustähtedega, kuid siin tormatakse selle algustähti kohe suureks muutma. Ime veel, et jõule suure algustähega algama ei parandata. Kui olen EKI-lt selle kohta üle küsinud, on sealt korduvalt kinnitatud, et kui kiriku siseringkondades eelistatakse kasutada suuri algustähti, siis see ei tähenda mingil juhul seda, et neid suuri algustähti peaks õigeks pidama kirjakeeles. Kuriuss 19. juuni 2019, kell 21:12 (EEST)
Aitäh põhjaliku seletuse eest! see praegune juhtum on vist pigem paleograafia- kui usuteema. Aga kui keegi neid adminne ohjeldada ei suuda, ei lähe ma ka torkima, vaid jätan nii, nagu ümber tehtud on. Või võtan siiski jutumärgid ära ja panen kommentaarina selgituse. Evlper (arutelu) 19. juuni 2019, kell 22:37 (EEST)[vasta]
Tegelikult olen väga tüütu ja küsin, kas eesti keele õigekiri ei tee tõesti vahet, sest tänapäeval on läinud moodi nimetada põhjalikke käsiraamatuid piibliteks, aga kuidas neid siis eristada pühakirjast. Kujutlesin enne, et just suurtähe abil see käibki. Niisamuti testamendid. Mis puudutab kuld-, purpur- ja hõberaamatuid ladina keeles, nende puhul see üldmõiste asi tõesti kehtib, sest nii kuld- kui purpurkoodekseid on üle kümne mõlemaid (codex argenteust on küll ainult üks) ja mõne konkreetse nimetamisel ladina keeles lisatakse alati täpsustav sõna, kas kohanimeline või midagi muud. Nii et ses osas parandan oma tekstid jõudumööda ära. Eks igaühel ole omad kiiksud, suurtähed mind ei häiri, aga selle eest ei meeldi jutumärgid. Evlper (arutelu) 20. juuni 2019, kell 10:50 (EEST)[vasta]
Ega pühakiri piibel ole süüdi, et massikultuur on hakanud piibli nimetust lörtsima. Samamoodi on ju lörtsitud näiteks ka sõna "maailm" kõiksugu poodide nimedes (Vaibamaailm, Ehitusmaailm, Kaubamaailm, Kingamaailm, Laste Maailm jne), ega siis sellepärast hakata tavatähenduses maailma suure tähega kirjutama. Kuriuss 21. juuni 2019, kell 15:15 (EEST)
Aga ikkagi... mida arvata sellisest tekstist (kohendatud lõik artiklist Jaan Kross? Ta on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu näiteks kolme katku vahel, keisri hull ja professor Martensi ärasõit. - Melilac (arutelu) 14. juuli 2019, kell 20:50 (EEST)[vasta]

Vandenõuteooria kui "seletus"

Tere! Kas sa oskad kommenteerida lehel Arutelu:Vandenõuteooria tekkinud küsimust, kas vandenõuteooria kirjeldamiseks sobib sõna "seletus"? --Minnekon (arutelu) 25. juuni 2019, kell 17:58 (EEST)[vasta]

Ma veel ei soovi kommenteerida. Sattusin aastaid tagasi päris hea vandenõuteooriaid kriitiliselt käsitleva artikli otsa, tahaksin selle üles otsida ja vaadata, kas sellest on abi. Kuriuss 25. juuni 2019, kell 21:36 (EEST)

Keeleline parandustöö

Tänan grammatika parandamise eest. Ma tean, et õigekiri on väga tähtis eestikeelse Vikipeedia jaoks. Siiski ma ei oska hästi kirjutada eesti keeles. Kui ma räägiksin eesti keelt, elaksin ma Eestis.

Keelelise parandustöö eest
Keeletoimetamise eest. --Janggun Dungan (arutelu) 14. juuli 2019, kell 17:17 (EEST)[vasta]
Aitäh! :) Kuriuss 15. juuli 2019, kell 12:46 (EEST)

Enamlased vs bolševikud

Tere. Miks sa enamlased bolševikeks oled parandanud? --Minnekon (arutelu) 22. juuli 2019, kell 01:53 (EEST)[vasta]

Tere-tere!
Kui "enamlased" oleks parem ja täpsem kui "bolševikud", siis meil oleks vast Vikipeedias artikkel "Enamlased", aga ometi on meil siin hoopis artikkel "Bolševikud". Minu käsi selles mängus pole, seega võtan seda kui kellegi targema kindlat teadmist, et nii on õige.
Toetudes EKI soovitustele ja keeletrendidele olen aru saanud, et on mingeid Venemaal sündinud ja vene keeles meie oludesse jõudnud ühiskondlik-poliitilisi termineid, mille puhul ei peeta eesti keelde tõlgitud omasõnu vene omadest paremaks. Võtame näiteks "perestroika", mille omasõnalise vastena prooviti meil algul üsna jõuliselt juurutada sõna "uutmine", aga siis tõmmati vähehaaval tagasi, sest "uutma – uuendama, ümber kujundama, reformima" on liiga üldine ja laialivalguv, et väljendada täpselt ja äratuntavalt just seda perioodi ja nähtusi, mis leidsid aset Gorbatšovi ajal 1980. aastatel ja eriti alates 1987. aastast. Kui veel 2009. aasta eesti keele käsiraamatus (2009. a) on sõna "perestroika" juures märge, et see on kõnekeelne sõna, siis uuemates sõnaraamatutes ja veebiversioonides seda märget enam pole (nt võõrsõnade leksikonis, 2012, ja Sõnaveebis, 2019). Sama saatus (tõsi, pikema vinnaga) on tabanud ka sõnu "enamlased" ja "vähemlased" – tasapisi on hakatud eelistama "bolševikke" ja "menševikke". Võib-olla teie sellele perioodile spetsialiseerunud ajaloolasena või semiootikuna saate põhjendada, miks me ei tohiks enamlaste ja vähemlaste juurest mitte mingil juhul bolševike ja menševike juurde tagasi pöörduda? Kuriuss 22. juuli 2019, kell 05:27 (EEST)
Ma ei ole sellele perioodile spetsialiseerunud ajaloolane ega semiootik :) Isiklikult ma nõustun, et laensõna kasutamine teatud spetsiifilise nähtuse kirjeldamiseks on tihti parem variant ja kindlasti ma ei arva, et "mitte mingil juhul" ei tohiks sõna "bolševik" kasutada. Aga esiteks, ma pole kindel, et "bolševik" on tänapäeval eelistatum või levinum variant. Sellest, et keegi on otsustanud vikiartikli nimetada "bolševikeks", palju välja lugeda ei saa – see ei tähenda, et otsus oli põhjendatud ja pealegi ainult üks sünonüümidest saab pealkirjaks olla isegi juhul kui nad tegelikult võrdses staatuses on. Miks sa arvad, et tänapäeval eelistatakse rohkem "bolševikke"? Teiseks, kui ka mingi sõna on eelistatum või levinum, siis see ei tähenda, et sünonüümid tuleks Vikipeediast likvideerida – see vaesustab siinset keelekasutust ja raiskab toimetaja aega. --Minnekon (arutelu) 22. juuli 2019, kell 17:01 (EEST)[vasta]
1. Jah, olen tõesti märganud tendentsi, et järjest rohkem eelistatakse eesti keeles enamlastele bolševikke. Kui ma õigesti aru sain, oli ka Vikipeedia artikli pealkiri olnud algul "Enamlased", ning ma oletan, et enne selle ümbernimetamist "Bolševikeks" kaaluti otsust piisavalt mitmekülgselt.
2. Ei, sõna "enamlased" täiesti välja rookida poleks kuidagi võimalik – paljud meie ajaloolased on varem seda sõna kasutanud nii oma teadustööde kui ka populaarteaduslike artiklite pealkirjades, neid tsiteeritakse ja neile viidatakse paratamatult. :) Aga ma tänan tõesti väga, et võtsid eesti keele pärast südant valutades selle teema üles! Kui EKI keelenõu puhkuselt naaseb, püüan nendega sel teemal uuesti rääkida. Kuriuss 22. juuli 2019, kell 17:22 (EEST)
Pean tunnistama, et minu algse küsimuse motivatsiooniks polnud siiski südamevalu eesti keele pärast :), vaid ma lihtsalt ei saanud aru, mis põhjusel üks minu teada täiesti tavaline ja levinud sünonüüm sobimatu võiks olla. Arutelu esimese punkti üle ma siinkohal katkestan, sest küsimus, kas levinum on "enamlane" või "bolševik", muutub praeguses kontekstis oluliseks alles siis, kui me jõuame järeldusele, et vähemlevinud sünonüümide Vikipeediast eemaldamine on ok. Lisaks ülaltoodud põhjendustele, miks ma nende asendamist enimlevinud sõnaga mõtekaks ei pea, on olemas ka mitteneutraalsuse tekkimise oht. Nagu Andres välja tõi, võivad sõnad kanda spetsiifilisi konnotatsioone ja nii nt "bolševikest" rääkimine võib kõnealuseid tegelasi näidata positiivsemas valguses kui "enamlastest" rääkimine. Seda muljet aitaks neutraliseerida nende sõnade võrdsel alusel ja ühe artikli raames läbisegi kasutamine. --Minnekon (arutelu) 22. juuli 2019, kell 21:48 (EEST)[vasta]

Mitte et mul oleks siin mingit kindlat seisukohta või et ma oleksin asjatundja, aga siin on veel nüansse. "Uutmine" pakuti minu arvates välja selleks, et vältida toorlaenu vene keelest. Sõnal "enamlased" tundub olevat teistsugune konnotatsioon kui sõnal "bolševikud". Nõukogude ajal seda sõna ei kasutatud. Andres (arutelu) 22. juuli 2019, kell 12:48 (EEST)[vasta]

Milline konnotatsioon kummalgi on? "Bolševik" positiivne ja "enamlane" negatiivne? --Minnekon (arutelu) 22. juuli 2019, kell 17:08 (EEST)[vasta]
Jah, umbes nii, kehtib ainult praegu. Andres (arutelu) 22. juuli 2019, kell 21:17 (EEST)[vasta]
Huvitav, mina tajun seda sootuks teisiti. "Bolševik" on nagu "kuri hunt", "enamlane" nagu ilustavalt ja hellitavalt ümber öeldud "susi". Aga ei peaks ilustama ja hellitama. Kuriuss 22. juuli 2019, kell 23:07 (EEST)
"Bolševik" oli okupatsioonivõimude poolt eelistatud termin, "enamlased" sai uue hinguse alles peale Eesti iseseisvuse taastamist. Tõenäoliselt olid mõlemad terminid eesti keeles juba enne sõda olemas. Kasutada võib mõlemat selleks, et ei tekiks ühe sõna liigkasutust, kui sõna kasutatakse korduvalt. -Mardus /arutelu 26. oktoober 2019, kell 00:39 (EEST)[vasta]

Tunnustus

Olen juba mõnda aega märganud, et parandad alajaotuse "Tunnustused" ainsuse vormi "Tunnustus". Millega sa seda põhjendad? "Viited" ja "Välislingid" on meil ju mitmuses. Ette tänades, Ursus scribens (arutelu) 2. september 2019, kell 19:50 (EEST)[vasta]

Sellepärast, et tunnustus ei ole tükikaup ning on eesti keeles grammatiliselt ainsussõna. See on nagu õnn ja armastus, mille kohta ei sobi öelda õnned ja armastused. Kui on vaja tükkideks jagada, siis on tunnustusavaldused. Ühisnimetus on aga tunnustus.
Eesti keele käsiraamat:
"Olulisemad ainsussõnade tähendusrühmad on järgmised:
  • abstraktmõisted, nt pimedus, hirm, õnn;
  • ained, nt suhkur, jahu, kuld;
  • kogumõisted, nt mööbel, inimkond, kraam;
  • haigused, nt gripp, köha, vähk;
  • ainumõisted, nt ida, lääs, minevik."
Kuriuss 2. september 2019, kell 19:56 (EEST)
Haiguste koha pealt tundub see vaieldav olevat. Ma saan aru, et kui keegi kirjutab, et erinevad vähid vajavad erinevat ravi, peab ta silmas erinevaid vähivorme, kui keegi kirjutab, et sel ja sel perioodil laastasid maad katkud, siis peab ta silmas katkuepideemiaid... Samas tundub olevat loogiline kirjutada, et põetud kopsupõletikud on kellegi kopse jäädavalt kahjustanud, kui ta on seda haigust mitu korda põdenud ja ei ole täpselt teada, mis jälje milline haigus jätnud on. P.S Viidatavad ja artiklis ära toodavad on ikka konkreetsed tunnustusavaldused, mitte abstrakne tunnustus, ehk siis tasuks pigem pikemale kujule viia. - Melilac (arutelu) 8. september 2019, kell 09:37 (EEST)[vasta]
No me ei kirjuta ju "lapsed põdesid grippisid ja täiskasvanud nohusid". Ja Vikipeedias on artikkel "Gripp", mitte "Gripid". Kuriuss 8. september 2019, kell 19:02 (EEST)
"Põetud kopsupõletikud" asemel oleks sobivam "korduvalt põetud kopsupõletik". "Grippide" asemel peaks tõenäoliselt rääkima eritüveliste gripiviiruste põhjustatud gripist. "... sel ja sel perioodil laastasid maad katkud, siis peab ta silmas katkuepideemiaid." – jah, just nimelt! Kui keegi räägib kõnekeeles "katkudest", las ta siis räägib, aga kirjakeelde see ei sobi. Kuriuss 8. september 2019, kell 19:14 (EEST)
Pealkirjad on tavaliselt ikka kokkuvõtvad ja üldistavad. Meil on siin ju ka näiteks vahepealkiri "Elulugu", mitte "Elulooseigad" vms. Kuriuss 8. september 2019, kell 13:10 (EEST)
Nii on, ent vahel on mul tunne, et mõnda artiklisse sobikski just nimelt elulooseigad - Melilac (arutelu) 8. september 2019, kell 18:57 (EEST)[vasta]
Oo jaa, ja siis "hariduskäigu seigad" ja "töökäigu seigad"? ;) Kuriuss 8. september 2019, kell 19:02 (EEST)
Kui ikka asi väga lünklikult esitatud on, siis miks mitte. ;) - Melilac (arutelu) 12. oktoober 2019, kell 12:38 (EEST)[vasta]

Aga "tunnustamised"? Evlper (arutelu) 2. september 2019, kell 20:07 (EEST)[vasta]

Mine-vormide vormide mitmus on tarbetekstides hoopis hull stiil. Luuleliselt võib ju kirjutada, kuidas "lindude laulmised ja päikese paistmised kosutavalt mõjusid", tarbetekstidesse see enamasti ei sobi. Sellist mitmust võib hädavajadusel kasutada näiteks teadustekstides, kui selle abil saab näiteks vältida ebatäpsusi. Kuriuss 2. september 2019, kell 20:15 (EEST)

Poliitik ja riigimees

Kas tegemist on sünonüümidega või on neil mingi semantiline vahe? - Melilac (arutelu) 30. september 2019, kell 13:48 (EEST)[vasta]

Tere! Minu arvates on neil üsna suur vahe. Poliitik on neutraalne ja kõikehõlmav, tähendades iga inimest, kes on poliitikaga tegelema sattunud. Riigimees on aga läbinisti positiivse konnotatsiooniga, tunnustav sõna, mis väljendab seda, et inimene on hinge ja südamega riigi eest väljas, tema töö muudab riiki ja elu riigis paremaks. (Muidugi on ka erandeid, kui riigimeesteks nimetatud on hakkama saanud väga halbade asjadega.) Kuriuss 30. september 2019, kell 14:41 (EEST)
Seda ma ka kahtlustasin, et vikis on neutraalsusprintsiibi põhjal parem eelistada riigimehe kasutamisele poliitikut. Tänud. - Melilac (arutelu) 5. oktoober 2019, kell 09:18 (EEST)[vasta]
Kahtlen selle vahe objektiivsuses. Cicero kohta ma ütleks pigem riigimees. Aga las see jääb keeleinimese südametunnistusele.--Morel (arutelu) 6. oktoober 2019, kell 02:34 (EEST)[vasta]
Cicero ajal polnud vist meie mõttes parteisid ega erakondi, siis sobis muidugi riigijuhtide kohta "riigimees". Arvasin, et Melilac pidas silmas tänapäeva. Ma pean ütlema, et olen Vikipeedias märganud ka määratlust "ärimees" "ettevõtja" asemel, eks nendega ole samamoodi, et vanasti oli ka iga kaupmees ärimees, aga tänapäeval on siiski neutraalne määratlus "ettevõtja". Kuriuss 6. oktoober 2019, kell 02:46 (EEST)
Ennekõike pidasin silmas tänapäeva, Cicero puhul jäin mõttesse. Võiks öelda pigem riigimees, aga milline peaks olema see artikkel, millele suunavad kandilised sulud sõnale ümber läheks? Ja kui artiklit ei ole, siis kas pigem riigimees värvimata kujul või vorm riigimees? - Melilac (arutelu) 6. oktoober 2019, kell 10:14 (EEST)[vasta]
Arvatavasti peab seda vaatama ja otsustama igal juhul eraldi. Selliste hinnanguliste määratlustega on vist parem, kui hinnangud viitaksid autoriteetsetele allikatele. See on vaid minu kui ühe keeleinimese arvamus, et mitte iga riigiaparaadi ladvikusse tööle sattunud isik ei vääri riigimeheks nimetamist, selle nimetuse peab ikka eriliste teenetega välja teenima. Muidugi võib iga sõna tähendusvälja kohta arvamust küsida ka EKI-lt. Nimelt oleme kogenud, et mõne eestikeelse sõna tähendusväli võib isegi mõne teise mandri poliitikaga seotult äkitselt kardinaalselt muutuda. Näiteks oli EKI-l üks direktor, kes ühel aastal tõlgendas avalikes artiklites sõna "neeger" tähendust ühtmoodi, aga paar aastat hiljem juba risti vastupidi. Kuriuss 6. oktoober 2019, kell 13:21 (EEST)

Tamm või pais?

Veel üks küsimus vormi eelistamise vallast: tamm või pais? - Melilac (arutelu) 29. detsember 2019, kell 08:04 (EET)[vasta]

Seda peaks uurima ilmselt vesiehituse spetsialistidelt ja hüdroloogidelt, millal on õigem tamm ja millal pais. Mul pole tulnud nende vahel valida, aga kõhutunne ütleb, et tamm on kapitaalsem rajatis toekama nähtava veepealse osaga (kaldakindlustusega) ning pais silma eest rohkem varjatud, st peamiselt veealuse osaga rajatis, mis on ehitatud pigem mingi tehnoloogilise (tootmis)protsessi (nt väikese hüdroelektrijaama või kalakasvanduse) osaks. Kuriuss (arutelu) 29. detsember 2019, kell 11:24 (EET)[vasta]
Pais on vett paisutav ehitis, tammi tähendus võib olla laiem (teetamm, raudteetamm). Niipalju kui erialaseid tekste olen näinud, siis kitsalt vee paisutamisest rääkides kasutatakse reeglina 'paisu'. --Minnekon (arutelu) 29. detsember 2019, kell 11:26 (EET)[vasta]
Eeldasin, et küsija mõtleb võrdluses selles siiski vesirajatisi. Sest üldiselt on kombeks võrrelda võrreldavaid asju. :) Kuriuss (arutelu) 29. detsember 2019, kell 11:30 (EET)[vasta]
Teetammid võivad ka olla vette rajatud, nt Väikese väina tamm. Vees olev tamm võib, aga ei pruugi olla pais. Tamm on ka jõe kaldale ehitatud vall, mis eraldab jõge poldrist. --Minnekon (arutelu) 29. detsember 2019, kell 11:54 (EET)[vasta]
Nähtavasti on see küsimus ajendatud minu parandusest (Eri:Erin/5512522).
Vt pais ja tamm (ehitis). Kõnekeeles nimetatakse küll paise tammideks, aga terminitena on neil sõnadel erinev tähendus. Pikne 29. detsember 2019, kell 12:13 (EET)[vasta]
Tõsi, sisu poolest paistab sinna konkreetsesse kohta pais sobivat. Samas poleks paha kontrollida, mis nimetusega see rajatis riiklikes registrites arvel on. Kuriuss (arutelu) 29. detsember 2019, kell 12:23 (EET)[vasta]
Selle paranduse koha pealt Läti keskkonnaameti registrist: 1956.gadā uzbūvējot dambi un slūžas uz Vesetas iztekas ehk siis 1956. aastal ehitati Veseta jõe väljavoolule tammid (Google mapsi järgi tundub olevat neli tammi) ja lüüs (mis asub ilmselt mitte mainitud paisul). Aga just selliste kapitaalsemate projektide koha pealt küsimus tekibki, ehk kustmaalt lõpeb väljavoolu tõkestav pais ja kustmaalt peaks rajatist lugema kaldaid kaitsvaks tammiks? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Melilac (arutelukaastöö).
Kui artiklis räägitakse järve veetaseme tõstmisest ehk järve üles paisutamisest, siis ma saan aru, et selles seoses mõeldakse paisu. Kui rääkida tammist, siis tuleks teada, kas vesirajatisel või selle osadel on tegelikult tammi funktsioon. Pikne 29. detsember 2019, kell 17:55 (EET)[vasta]

Karl August Hermanni keeleuuendus

Vt näiteks https://et.wikipedia.org/wiki/Keelpillid#Eestikeelne_nimetus. Võib-olla oleks

1. otstarbekam lisada see üldülevaade pigem artiklisse Karl August Hermann?
2. teha mall {{Mall:Karl August Hermanni uudissõna}} ning lisada see vastavatele artiklitele?--Andrus Kallastu (arutelu) 29. oktoober 2019, kell 17:49 (EET)[vasta]
Palun tehke julgesti täpselt nii, kuidas soovite ja mõistlikuks peate, muusikaartiklid on loomulikult rohkem Teie pärusmaa. Mallide kasutamisega on nii ja naa, vahel tehakse neid sügavamalt läbi mõtlemata, vahel aga täidavad oma otstarvet hästi ning on vägagi asjalikud ja esteetiliselt nauditavad. Aga ma ei ole mallide asjatundja ja parem sinna oma nina ei topi, kuni ma seal just mõnd keeleviga ei märka. Võib-olla ma eksin, kui arvan, et malli on mõtet teha siis, kui selliseid malle kasutatakse paljudes artiklites. Mina endale seda kohustust ei tahaks võtta, et hakkan neid malle edaspidi täitma või hooldama. Lisan ise tavaliselt neid andmeid, mis on mu enda seisukohalt parasjagu huvitavad ja aktuaalsed (nt mille otsa olen sattunud oma põhitöö või enesetäienduse tõttu ning mida olen juba niigi pidanud põhjalikumalt uurima). Mis puutub Hermanni artiklisse põhjalikuma keeleuuendusosa tegemisse, siis olen ka sellele mõelnud, kuid selleks tuleks rohkem materjali koguda, Kasiku artiklist ei piisa. Sellepärast valisin Hermanni loodud muusikaterminite omavahelise seose näitamiseks praegu sellise vormi ja viisi. Jah, ma nägin, et muusikajuttu jäi keelejutu kõrvale proportsioonilt liiga vähe – selle vastu aitaks kõige paremini see, kui keegi kirjutaks muusikajutu põhjalikumaks. :) Aga palun tehke lahkesti nii, kuidas on õigem ja parem. Ma nagunii ei viitsiks viha pidada. :P Kuriuss 29. oktoober 2019, kell 21:59 (EET)

Pastelltehnika vs pastellitehnika

Kas ÕS siin ei eksi? Vrd "akvarellitehnika". Ursus scribens (arutelu) 30. oktoober 2019, kell 03:43 (EET)[vasta]

Ei usu, et eksib. Ka mu mälu ütleb, et enamasti on läbi aegade kasutatud sõna "pastelltehnika". Need asjad käivad paljuski traditsiooni pidi, lisaks on tegu erineva silpide arvuga täiendosaga. Viirandi "Kunstiraamatu noortele" (Kunst 1984) sõnastikus on näiteks "pastellmaal". EE artiklis "pastell" on tehnika kohta kasutatud ümberütlevat vormi. Kui mul tuleb meelde, kus mu muud kunstisõnavaraga teatmeteosed asuvad, võin veel näiteid tuua. Kuriuss 16. november 2019, kell 19:37 (EET)
Kartna "Prantsuse maalikunstil" (Kunst 1991) pole kahjuks registrit. Ma ei tea, kuivõrd usaldusväärne on "Kunstiajaloo" (II) veebis olev tekst, kuid ka seal on "pastelltehnika" (Edgar Degas). Kuriuss 16. november 2019, kell 20:14 (EET)
Parise ja Endi "Kunstileksikonis" on ka kõik pastell-sõnad nimetavalise liitumisega (pastelljoonistus, pastellkriit, kastellmaal, pastelltoon). Tehnika kohta on taas ainult ümber öeldud: pastell = pastellkriidiga maalitud teos; vastav tehnika. Kuriuss 16. november 2019, kell 20:44 (EET)
Aitäh, et võtsid vaevaks kontrollida. Sõnade pastelljoonistus, pastellkriit, pastellmaal, pastelltoon puhul pole kahtlust, pastelltehnika puhul küll. Ursus scribens (arutelu) 16. november 2019, kell 21:32 (EET)[vasta]
Võta heaks! Kuriuss 16. november 2019, kell 21:35 (EET)

Request for translation help

Hello Kuriuss,
This week is a Holodomor (Golodomor) commemoration week. I noticed that in the past you edited articles related to events of that period, and this is why I writing you this message. If you are no longer interested in the topic, please ignore my message.
I am currently looking for people who could be willing to translate into Estonian articles about people who spread information about the famine in 1933, e.g. en:Alexander Wienerberger or Ewald Ammende? The latter article already exists in Estonian, but it is extremely short, which is a bit surprising for me (he was born and lived in Estonia, and his family villa is still part of architectural heritage of Pärnu).
P.S. I am not active on the Estonian Wikipedia, but I created quite a lot of articles in the Russian, Ukrainian, English and German versions.
Thank you. --Dmitri Lytov (arutelu) 29. november 2019, kell 19:28 (EET)[vasta]

Sisu kustutamine

Vaatasin, et oled artiklist Biograafiad (So) kustutanud hulga nimesid. Kõigi puhul pole kustutamine kindlasti põhjendatud, loendis võivad olla ka inimeste nimed, kellest on plaanis artikkel kirjutada. --Metsavend 14. detsember 2019, kell 10:29 (EET)

Propaganda artikkel

Tere! Kas saaksite täpsustada, mida mõtlesite propaganda artikli toimetamismärkuse all? Likvideeriksin vead meeleldi. Aitäh.

Tere-tere! Jah, aitäh, vabandust, tahtsin sinna panna keeletoimetamise malli. Keelevigu hakkas silma, aga neid on lihtsam parandajatel vähehaaval parandada kui siin kõiki ükshaaval üles lugema hakata.
Mõni sisuline küsitavus hakkas ka silma.
  • Näiteks väide "Digitaalajastu on esile kutsunud palju uusi kanaleid propaganda levitamiseks." Kust täpsemalt neid kanaleid "esile kutsutakse" ja kuidas "esilekutsumine" käib? Kui tõesti on spetsiaalselt ja ainuüksi propaganda levitamiseks mingid uued kanalid kasutusele võetud, siis tahaks selle kohta ka väidet illustreerivaid näiteid. Muidu vist nimetatakse (teabe)kanaliteks laias plaanis raadiot, televisiooni ja trükiajakirjandust, koos internetiga tekkisid ka interneti- ehk veebikanalid – sotsiaalmeedia. Mis need veel uuemad (propaganda)kanalid on?
  • "Saksamaa rahvavalgustuse ja propaganda riigiminister Joseph Goebbels ..." – Goebbels on küll ajaloost tuntud nimi, aga mingigi ajamääratlus oleks seal omal kohal, sest küllap praegu on Saksamaa riigiministrina ametis keegi teine.
  • Kui artikli üldteema on "Propaganda", siis poliitpropaganda peaks olema vist üks propaganda liike, aga see asjaolu on lahti kirjutamata. Selle asemel jätab kõrgema taseme alapealkiri "Poliitpropaganda liigitus" hoopis mulje, et "poliitpropagandat" on poole artikli pealt hakatud kasutama mõiste "propaganda" sünonüümina. Kuid ka see on lahti kirjutamata.
  • Täiendamisettepanek. Oleks tore, kui lugeja saaks meie (Eesti) tänapäevasest propagandamaastikust selgema ülevaate koos täiesti konkreetsete näidetega (milline asutus/organisatsioon teeb millises meie kanalis/väljaandes mis teemalist propagandat). Ning kuidas peaks tädi Maali ära tundma, milline pealtnäha süütu väljaanne on tegelikult propagandaväljaanne, aga ta ei taha selle kindlakstegemiseks tervete numbrite kaupa ajalehti läbi lugeda? Kelle huvides teevad propagandat näiteks nn lameda Maa teooria propageerijad või keemiapilvedega rahvast hirmutavad vandenõuteoreetikud väljaandes Telegram?
  • Niisama repliigi korras: minul näiteks õnnestus õppida koolis, kus oktoobrilapsed ja pioneerid ja kommunistlikud noored (huvitav, miks viimased on artiklist välja jäetud?) õppisid igasuguseid kasulikke toimetulekuoskusi (nt telki üles panema, metsas ilmakaari määrama jne), aga nõukogude propagandat tõepoolest ei tehtud.
Aga muidu on see artikkel päris mitmetahuline ja suhteliselt hästi liigendatud. Aitäh! :) Kuriuss (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 06:17 (EET)[vasta]

Aitäh vastuse eest! Proovisin nõuannete kohaselt teksti parandada ning leidsin ise ka mõningaid trüki- ja kirjavigu, muidugi ei saa kindel olla, et neid seal enam ei ole.

  • Täpsustasin sissejuhatuses digitaalajastu lõiku, aitäh märkamast! Sai ka täpsustatud, et Goebbels oli Natsi-Saksamaa minister ning ka kõne täpne aasta.
  • Tõsi, valge, musta ja halli propaganda lõigu nimetamine poliitpropagandaks oli võib-olla mu isiklik nägemus - tegelikult allikatest seda täpselt välja ei ole võimalik lugeda ning värvid võivad kehtida ka teiste propaganda liikide juurde, st ei ole piiritletud tegelikult poliitikaga. Segaduste vältimiseks sõnastasin praeguse seisuga peatükki hoopis teisiti.
  • Tore ettepanek! Kui on rohkem aega tegeleda, siis kindlasti üritan leida konkreetseid näiteid ka tänapäeva Eestist, kuid ilmselt on kirjandusteoseid märksa vähem leida.
  • Artiklist on jäetud välja kommunistlikud noored, sest konkreetses allikas ei olnud neid lihtsalt mainitud (vähemasti selles lõigus), mistõttu ei oleks olnud sobilik sellele viidata.

Aga suur aitäh tagasiside eest, ja kindlasti proovin jätkuvalt ka järgnevatel päevadel uue pilguga üle vaadata! Head uut! ArnoldVe (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:31 (EET)[vasta]

Minu paha! Kommunistlikud noored olid allikas täiesti olemas ning lisasin nüüd juurde. Aitäh! ArnoldVe (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)[vasta]


Aitäh tagasiside eest! Muutsin artiklis "Aafrika kultuur" mainitud vead ära. Kahjuks ei oska aga öelda, kust need kultuurivaldkonnad kustutatud said. EKaukonen (arutelu) 5. jaanuar 2020, kell 13:40 (EET)[vasta]

Filmiinfo mallis inimeste nimetamise järjekord

Kirjutasin poolteist aastat tagasi ühe filmiinfo malli arutelulehele ettepaneku, kuidas tuleks filmiinfo mallis ametimeeste järjekorda muuta, kuid paistab, et mu jutt pole õiget sihtrühma üles leidnud. Ma ise ei tahaks malle näppida. Kellele ja kuhu peaksin sama jutu uuesti kirjutama, et mõni mallidega tegeleja saaks mallis järjekorra õigeks ajada?

Tekst oli selline:
"Üldiselt on olnud kombeks esitada filmitegijad sellises järjekorras, et kõigepealt tulevad loomingulised ja alles siis tehnilised töötajad. Nii et eespool peaksid olema režissöör (kui filmi loomingulise külje eest vastutaja), stsenarist, operaator, helilooja (ja teised loomingulised töötajad), alles tagapool toimetaja, monteerija, helimees, valgustaja, subtitreerija jne. Produtsent kui kogu filmiprojekti tehniline vastutaja peaks olema selles rivis kõige viimane.
Kui näitlejad pole välja toodud eraldi jaotises, peaksid nad asuma loomingulise poole lõpus.
Filmitegijate nimetamisel tuleks jälgida, et neid nimetataks ühtses süsteemis:

kui tegijanimede järgi, siis olgu kõik tegijanimed (režissöör, stsenarist, operaator, helilooja); kui filmitegemisprotsessi elementide järgi, siis olgu kõik nii (režii, stsenaarium, kaamera, muusika).

Nende läbisegi nimetamine (nt režissöör, stsenaarium, operaator, muusika) ei ole korrektne. Kuriuss 11. august 2018, kell 10:32 (EEST)"
Kuriuss (arutelu) 15. jaanuar 2020, kell 17
52 (EET)

Toskaana order / Toscana order

kas see on absoluutselt kindel ainuvõimalik variant? Tundub väga võõrastav, enamik paberile trükitud kunstiajalooraamatuid kasutab traditsioonilist mugandatud vormi. Millise reegli järgi see muutus sai tehtud? Evlper (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:10 (EET)[vasta]

Aga Toscana romaanika on loogiline asendus, sest tegemist on piirkonnaga seotud stiiliga.Evlper (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:12 (EET)[vasta]

Ma mõistan täiesti. Aga enamik neist trükistest on ilmunud eelmisel sajandil või selle sajandi esimestel aastatel, eks ole? Nüüdsete keelereeglite järgi on nii, et kui täiendiks on kohanimi, siis tuleb see kirjutada tänapäevasel eestikeelsel kujul ja suure algustähega. Ainult siis, kui täiend väljendab vastava koha elanikke (nt toscanalaste order) või keelt, käib kohanime tuletis seal väikse algustähega. (Kultuurile laiemalt see väiketäht ei laiene, näiteks peetakse õigeks suurt algustähte ka ühendeis "Egiptuse päikesejumal", "Kreeka mütoloogia", "Vana-Kreeka keelpill" jne – näited pärinevad Emakeelse Seltsi keeletoimkonna materjalidest.) Aga Itaalia kohanimi Toskaana on tänapäeval eesti keeles kindlasti Toscana.
  • ÕS: Toscana [toskaana] <16: kuhu -sse> Itaalia maakond;
  • EKI keelenõu: "Itaalia maakond on Toscana (mitte Toskaana). 2007 juuni";
  • EKI keelenõu: "Ühendis Toscana sammastik on esimene sõna suure tähega. 2001 november".
  • Toscana KNAB-is
  • erand on tehtud taime- ja loomaliikidele – teaduskeeles võib sealsed kohanimelised täiendid kirjutada väikse algustähega, üldkeeles suurega. Kuriuss (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:39 (EET)[vasta]
Täpsustan veel meie keelereeglites kõnealuste ortograafiamuudatuste tegemise aja: "1998 loobuti kohanimelise täiendi väiketähest, vabastades kirjutaja kohustusest teha vahet kohta ja liiki näitavatel kohanimedel. 2018. aasta otsusega anti lõtkuruumi kujundlike nimede kirjutamiseks, arvestades, et seesugused nimetused on üleminekuala nimede ja mittenimede vahel." (Emakeele Seltsi keeletoimkonna tegevuse ülevaade ajakirja Oma Keel 2019. aasta septembrinumbris) Kuriuss (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:48 (EET)[vasta]
See viimane oli väga vajalik muudatus, mina ei suutnuks kasutada vormi Rootsi kardinad.- Melilac (arutelu) 21. jaanuar 2020, kell 21:07 (EET)[vasta]
No seda enam, et nüüd saab jälle vahet teha rootsi ja Rootsi kardinatel. :) Kuriuss (arutelu) 21. jaanuar 2020, kell 21:09 (EET)[vasta]

Riiginimede kirjutus

Tere. Oskad sa juhatada mõnele asjakohasele veebilehele või ise selgitada, miks EKI soovitab mitmete riikide puhul kasutada ebatraditsioonilisi nimekujusid nagu nt Colombia ja Argentina? Selliseid minu meelest veidraid nimesid ei taha kohe kuidagi käsi tõusta kirjutama ega suu hääldama (on see 'kolombia' või 'tsolombia'?), aga kui nende eelistamisel tõesti hea põhjus on, siis käiks see ehk lihtsamalt :) --Minnekon (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 17:15 (EET)[vasta]

Tere-tere!

Tore, et küsisid, sest allikate küsimusele on mõnusalt lihtne vastata. Kaks peamist allikat ongi (esikohal on antud eestikeelne põhinimi, teisel kohal rööpnimi ehk eesti keeles mööndav nimekuju).

  1. KNAB – EKI kohanimeandmebaas, mille uuendamise eest kannab hoolt EKI ise; ametlik ja kõige tähtsam allikas;
  2. Maailma maade nimed – väidetavalt kõige operatiivsemalt uuendatav tähtsamate riigi- ja piirkonnanimede, pealinnanimede ja elanikunimetuste koondtabel. Tähelepanu tasub pöörata selle parempoolses ülanurgas asuvale lingile "Parandusi nimestikus", sealt võib leida mõningate tehtud muudatuste aja ja põhjuse.

Kelle jaoks tunduvad need liiga keerukad (KNAB ongi keerukas), siis levinumad kohanimed sisalduvad ka ÕS-is, nii põhiosa märksõnadena kui ka kokkuvõtlikult ÕS-i lisas

  • "Kohanimevalimik". Ainult et seda ei uuendata enne kui järgmise ÕSi tulekul. Samas ÕS-i nimestiku pluss on see, et antud on iga nime käänamine ning vajadusel näidatud, kas nime tuleks kasutada sise- või väliskohakäänetes.

Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)[vasta]

Lisan: kahjuks pole minul volitusi vastata EKI nimel, MIKS EKI eelistab just neid nimekujusid. Nimekirjutuse tippspetsialist EKI-s on Peeter Päll, seda tuleks temalt küsida. Talle saab küsimusi esitada näiteks e-keelenõu lehel (http://kn.eki.ee/), klõpsates paremas servas vormi "Keeleküsimus" linki. Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)[vasta]

Neist kahest nimest ja riiginimedest üldiselt on põgusalt juttu emakeele seltsi keeletoimkonna 2013. aasta otsuses[23]. Pikne 5. veebruar 2020, kell 20:51 (EET)[vasta]
Võõrkohanimede õigekirja põhimõtetest ja eranditest on aga lühidalt juttu ka eesti keele käsiraamatus (mida küll enam ei uuendada). Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 21:06 (EET)[vasta]
Tänud nii paljude linkide eest! Vähemalt nimede häälduse (nimede kirjapilt ei ole reeglina häälduspärane) ja osaliselt teatud nimede eelistamise põhjenduste osas sain nüüd targemaks ja mõistan paremini, mis radu mööda keelekorraldajate mõte liigub, isegi kui kõik põhjendused mulle endale veenvad ei tundu. Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et "rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu". Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France? --Minnekon (arutelu) 6. veebruar 2020, kell 12:16 (EET)[vasta]
:) Võta heaks! Sõbrale võid Prantsusmaast kirjutada mis nimega tahes (oluline on vaid, et suhtluspooled saaksid teineteisest õigesti aru); avalikes tekstides võiks eelistada nimede põhikuju, aga ka rööpnime kasutada pole vale, nt Tōkyō diakriitikud ei ole meie keelele omased ja neid on keerukas välja otsida, mistõttu võime kirjutada Tokyo ja isegi vanaviisi Tokio; entsüklopeedias peaks esmajärjekorras kasutama eestikeelse nime ametlikku põhikuju (ja alles teises järjekorras rööpkuju, kui selle kasutamine on põhjendatud) – kui me tahame, et Vikipeediat saaks pidada autoriteetseks teatmeteoseks, mis on usaldusväärne eeskuju ka kirjakeele kasutuse ja sealhulgas nimede õigekirja poolest. Kuriuss (arutelu) 6. veebruar 2020, kell 12:53 (EET)[vasta]
Kas peale vabatahtlike järgijate on muidu mingid valdkonnad, kus EKI soovituste järgimine on kohustuslik - riiklikud dokumendid, koolikirjandid? Ja mis staatuses need vähemsoovitatud, aga siiski lubatud nimekujud seal on – kui laps kirjutab koolis eestikeelses tekstis France, siis õpetaja ei tohi veaks lugeda, ja kui valitsuse määrusse on kirjutatud France, siis pole kellelgi õigust nõuda (ainult soovitada) selle muutmist? --Minnekon (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 10:55 (EET)[vasta]

Koolis õpetatakse minu teada kirjakeelt ja seega poleks "France" eestikeelses kirjandis muul põhjusel aktsepteeritav, kui ainult tsiteerituna. Eks meil ole hulk õigusakte, millega on sätestatud, kus tuleks kirjakeelt kasutada. Näiteks:

See ei olnud küll täpne vastus sinu küsimusele ("Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et "rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu". Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France?"), aga saadan Sinu küsimuse nimekirjutuse tippasjatundja Peeter Pällile. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)[vasta]

Tänud taaskord selgitamast. Seaduste osas olen jälle targem, aga huvitav jah, mis juhtudel neid vähemsoovitavaid nimesid siis tarvitada saab. --Minnekon (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:23 (EET)[vasta]
Võta heaks ja ikka kannatlikku meelt! :D Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:26 (EET)[vasta]

Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises .

Tere! Käisid minu tehtud artikleid muutmas. Muutmine muutmiseks, kuid kui muuta, siis peaks ikka nii olema et ei pea uuesti redigeerima. Naiste üksikmängu lehel Vaata ka osast suunamised on väga segamini. Ja naiste paarismängu lehe pealkiri on puudulik. Ei selgu pealkirjast mis paarismänguga on tegu. Mul ei ole küll mingid tahtmist oma tehtud minna parandama, kui keegi teine on vigaselt kohendanud.--Kalle 10. veebruar 2020, kell 21:51 (EET)

Nende asjade korrastamine võtab palju aega ja ärksat olekut. Eks ma korrastan need ajapikku. Aga ometi oleks toredam, kui nii laia profiiliga sporditeemade kirjutaja nagu teie püüaksite kvantiteedi asemel rohkem tähelepanu pöörata ka eesti keele kvaliteedile. Igaüks oskab ingliskeelsetest tekstidest maha kirjutada sõnapaari "Australian Open" ja "Grand Slam", aga kui varasemad eestikeelsed artiklid räägivad lahtistest meistrivõistlustest ja suure slämmi turniiridest, siis tuleks neid nimesid, nimetusi ja termineid kasutada järjepidevalt ka uutes artiklites. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:59 (EET)[vasta]

Tänud soovituste eest!!!--Kalle 10. veebruar 2020, kell 22:23 (EET)

Jäähokimängijad

Parandasid artiklites ära, et jäähokimängijad "löövad" väravaid, mitte ei "viska". Olen kõikidesse artiklitesse kirjutanud, et mängijad just "viskavad" väravaid, sest kõikides suuremates spordiportaalides on selliselt kirjutatud, sh ERR-i spordiportaalis.--Raamaturott (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 20:50 (EET)[vasta]

Vahelesegamise eest vabandades: aastaid olin enwi-s artiklites koos väljenditega à la visati n miinipildujat, suurtükki jne; väravad on kaalult märksa kergemad, ja, kui nt koppa saab ette visata, mix siis mitte väravaid ;-) + vt ka EKI näiteid (ehk siis, lähedasem nt korvirõnga, väravavõrgu vms tabamisele, mitte viskamisele (mängus visati palju väravaid, mõned väravatega pihtasaanud reanimeeriti, mõned teisaldati EMOsse, mõned krematooriumi jne)) ✅ Pietadè (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 21:52 (EET)[vasta]