Pühak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 16. veebruar 2020, kell 17:05

Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees.

Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi.

Kristluses

Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Paljud pühakojad on pühendatud pühakutele. Igal pühakul on oma mälestuspäev kirikukalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku nime (pühakute nimede) järgi, et pühak (pühakud) teda edaspidises elus kaitseks. Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Vana-Liivimaa oli pühendatud pühale neitsi Maarjale – Maarjamaa, ladina keeles Terra Mariae ehk Terra Mariana.

Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sanctus ja Sancta, lühendatult S.; kirikuslaavi keeles Святый ja Святая, lühendatult Св.) enamasti neid isikuid, keda kirik on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). Kanoniseeritud pühakute arv ulatub tuhandeteni.

Reformatsioon kaotas katoliiklusele omase pühakute kultuse ning luterluses jt protestantlikes kristluse harudes pühakuid selles mõttes ei ole.

Vrd ka apostel, märter.

Eesti kirjakeeles

Eesti keeles oli pühaku varasem nimetus "sant" (<Sancta, Santa, Saint), kasutusel ilmselt ka kerjusmunga kohta.

Pühakute nimed on eesti keeles kasutusel kahes versioonis. Vanem, katoliikluse ajast pärinev versioon on kasutusel eesnimede, kalendriliste tähtpäevade ja pühakodade nimedes (Jaan, Peeter, Kadri jne). Uuem, reformatsiooniajast pärinev versioon lähtub piiblitõlgetest (Johannes, Peetrus, Katariina jne). Õigeusklikel setudel on katoliikluse aegsed pühakute nimed kasutusel kalendriliste tähtpäevade nimetustes (piitrepäiv, jaanipäiv jne) ja osaliselt ka pühakodade nimedes; eesnimedena on kasutusel Vene õigeusu kiriku pühakute nimedest mugandatud nimed: Petra (< Петр < Peetrus), Ivvo (< Иван < Johannes) jne.

Budismis ja hinduismis

Budismis ja hinduismis on väga palju pühakuid. Avataara on (hinduismis) inimeseks kehastunud jumal. Bodhisattva on (budismis) isik, kes on loobunud isiklikust vabanemisest ning pühendunud kõigi olendite vabastamisele. Üldnimetus pühaku kohta on budismis arhat. Kombe kohaselt on pühad ka kõik austusväärsed õpetajad (gurud).

Eesti soost buda pühak on Vend Vahindra.

Vaata ka

Kirjandus

Kristi Tarand, "Pühakuteraamat", Perioodika 1995, ISBN 5797905779, 176 lk

Välislingid

Pühaku ja reliikvia tähendus

@@ 20. rida: / 20. rida: @@
 ==Budismis ja hinduismis==
-[[Budism]]is ja [[hinduism]]is on väga palju pühakuid. [[Avataara]] on (hinduismis) inimeseks kehastunud [[jumal]]. [[Bodhisattva]] on (budismis) isik, kes on loobunud isiklikust vabanemisest ning pühendunud kõigi olendite vabastamisele. Üldnimetus pühaku kohta on budismis [[arhat]]. Traditsiooni kohaselt on [[püha]]d ka kõik austusväärsed õpetajad ([[guru]]d).
+[[Budism]]is ja [[hinduism]]is on väga palju pühakuid. [[Avataara]] on (hinduismis) inimeseks kehastunud [[jumal]]. [[Bodhisattva]] on (budismis) isik, kes on loobunud isiklikust vabanemisest ning pühendunud kõigi olendite vabastamisele. Üldnimetus pühaku kohta on budismis [[arhat]]. Kombe kohaselt on [[püha]]d ka kõik austusväärsed õpetajad ([[guru]]d).
 Eesti soost buda pühak on [[Vend Vahindra]].