Ristipuu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. veebruar 2020, kell 20:24

Ristipuu on eesti rahvausundis suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist. Komme on olnud tavapärane eelkõige Lõuna-Eestis, kus see on paiguti tuntud tänapäevalgi^[1].

Tihti, kuid mitte alati on ristipuu mänd (ristimänd, võru keeles ristipetäi ehk ristipettäi). Puude tukka, milles on hulk ristipuid, võidakse nimetada ristimetsaks (võru keeles ristimõts).

Saaremaa lääneosas on vahel risti asemel lõigatud puu koorde ka lahkunu peremärk.

Ajaloost

Andmeid ristipuude kohta on Eestis juba 17. sajandist. Samalaadseid teateid on ka Läti alade ja Soome idaosa kohta. Rist lõigati puusse enamasti teel surnuaiale, harvemini tagasiteel. Seejuures rüübati lonks viina. Mälestusohvrina riputati ristipuude külge ka värvilisi lõngu ja paelu. Usuti, et ristipuu takistab surnu koduskäimist.

Setud panid ristipuu alla kõdunema lautsilauad (surnulava lauad), surnuõled ning surnu pesemiseks kasutatud viha. Mõnikord põletati need tseremoniaalselt^[1].

Ristipuid

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 256

Kirjandust

Marju Kõivupuu. Hinged puhkavad puudes. Huma, 2009. [ristipuude monograafia]
Marju Kõivupuu. Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus. Akadeemia 1997, nr 1, lk. 35-61.
Marju Kõivupuu. In memoriam Laatre ristipedajas. - Mäetagused, nr 16, lk. 117-119.

Välislingid

Ristipuude kaart Eesti Rohelise Liikumise kodulehel
Marju Torp-Kõivupuu. Ristipuud maastikul ja usundilises jutupärimuses. Mäetagused, nr 27
Rosma ristimets Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

[Rahvakultuuri_leksikon-1] 1,0 ^1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 256

[1]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Pilt:Rist mustahamba tammel.JPG|pisi|Rist [[Mustahamba tamm]]el]]
-'''Ristipuu''' on [[eesti rahvausund]]is puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud [[rist]].
+'''Ristipuu''' on [[eesti rahvausund]]is suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud [[rist]]. Komme on  olnud tavapärane eelkõige [[Lõuna-Eesti]]s, kus see on paiguti tuntud tänapäevalgi<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 256</ref>.
 Tihti, kuid mitte alati on ristipuu [[harilik mänd|mänd]] ([[ristimänd]], [[võru keel]]es ''ristipetäi'' ehk ''ristipettäi''). Puude tukka, milles on hulk ristipuid, võidakse nimetada '''ristimetsaks''' (võru keeles ''ristimõts'').
@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 [[Saaremaa]] lääneosas on vahel risti asemel lõigatud puu koorde ka lahkunu [[peremärk]].
+==Ajaloost==
+Andmeid ristipuude kohta on Eestis juba [[17. sajand]]ist. Samalaadseid teateid on ka [[Läti]] alade ja [[Soome]] idaosa kohta. Rist lõigati puusse enamasti teel surnuaiale, harvemini tagasiteel. Seejuures rüübati lonks [[viin]]a. Mälestusohvrina riputati ristipuude külge ka värvilisi lõngu ja paelu. Usuti, et ristipuu takistab surnu koduskäimist.
+[[Setud]] panid ristipuu alla kõdunema [[lautsi]]<nowiki></nowiki>lauad (surnulava lauad), surnuõled ning surnu pesemiseks kasutatud viha. Mõnikord põletati need tseremoniaalselt<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.
 ==Ristipuid==
 *[[Iia ristimänd]]
@@ 16. rida: / 21. rida: @@
 * [[Põlispuu]]
 * [[Pühapuu]]
+== Viited ==
+{{Viited|allikad=
+}}
 ==Kirjandust==